-
Taasiseseisvunud Eestis on maastikuarhitektuuri õpetatud pea 20 aastat. Praegu töötavad maastikuarhitektid on enamjaolt maaülikooli (endise Eesti põllumajandusülikooli) taustaga. Alates 1997. aastast on igal aastal keskmiselt 17 inimest saanud maastikuarhitekti diplomi.
Esimestest lõpetajatest saadik on palju muutunud nii maastikuarhitektuuri õppes kui ka professiooni kuvandis. Maastikuarhitekt ei ole enam pelgalt aias nokitseja, kellelt eelkõige nõu küsida viljapuude lõikamise ja naadiga võitlemise kohta. Pigem on tegu planeerijaga, kelle töös ühildatakse…
-
Mida Žižek ei mõistnud ega saagi mõista (sest ta ei ole arhitekt) on see, et protoarhitektuur – kõik see, mida arhitekt teeb enne ehituse algust ehk kontseptsioon, eskiis, projekt, makett vms – kujutab endast fantaasiaruumi. Ka seal – nii nagu näituse piltidel – pole (veel) elu, sealt ei leia eest päris inimesi, elanikke. Arhitekt elab oma elu ses mõttes suures osas virtuaalmaailmas, isegi kui kogu selle…
-
Rakvere on otsustanud ellu äratada vanalinnaala selgroo – Pika tänava. Linna areng Vallimäe nõlva idapoolses küljes järgib reljeefi, kruntide jaotus ja hoonestusstruktuur on oma ajastu nägu: tänavaid ääristavad kitsad fassaadid, krundid ulatuvad kiiluna sügavusse ja ronivad mööda nõlva Vallimäele.
Rakvere vanim, Pika tänava Kolmainu kirik (1427) on praegugi oluline maamärk. Kultuurielu elavdavad veel kunstigalerii, vanalinnakool, muusika- ja kunstikool ning kodanikumuuseum. Siin on hotell, kohaliku ajalehe toimetus ja…
-
Rotterdami VI arhitektuuribiennaali seekordne kuraator on maastikuarhitekt (H+N+S maastikuarhitektuuribüroo üks kolmest rajajast) ja Delfti tehnikaülikooli lektor Dirk Sijmons. Keskne läbiv teema on linnaanalüüs nn metabolismi metoodika kaudu, kus vaadatakse kümne ressursi (energia, vesi, biomass, toit, jäätmed, liiv, setted, transport, kaubad, inimesed) linnasisest aineringlust. Omavahel püütakse ühendada kaht valdkonda – linnakeskkonna korraldust ja maastikuarhitektuuri, linna aineringlust võrreldakse elusorganismi metabolismiga. Rotterdami arhitektuuribiennaal lähtub veendumusest, et linnastunud maastik on…
-
Kahe aasta pikkune eeltöö – üli-õpilaste uurimistöö – on tehtud Harvardi disainikoolis (Harvard Graduate School of Design), kus peakuraator Rem Koolhaas on ise 20 aastat õpetanud. Eesmärk oli katkestada side moodsa arhitektuuriga ja keskenduda mõnele baaselemendile selle algusaegadest kuni praeguseni. Uuringute põhjal koostati mahukas raamat, milles antakse ülevaade iga elemendi ajaloolisest käekäigust, kasutusviisi ja esteetilise keele muutumisest.
Infotulvale pakub toredat vaheldust see, et teatud ruumielemente saab näitusel…
-
Kuigi kõik laekunud tööd olid oodatult kõrge tasemega, tekkis esimesel läbivaatamisel ikkagi küsimus, kas nende hulgas leidub see õige ja lõplik lahendus (žüriisse kuulusid Arvo Pärdi keskuse esindaja Michael Pärt, Jaapani arhitekt Sou Fujimoto, arhitektuuriajaloolane Andres Kurg, Eesti Kontserdi peaprodutsent Madis Kolk, arhitektide liidu aseesimees Peeter Pere, arhitektid Ra Luhse ja Peep Jänes ning Keila vallavalitsuse volikogu esimees Kadri Tillemann – toim). Esimese tööpäeva lõpuks jäi…
-
Hollandis on arhitektuurimuuseum NAi, disaini- ja moeinstituut ning e-kultuuri keskus koondatud ühiseks nn uueks instituudiks. Vormiliselt riigi sihtasutus, ligi 90 töötajat, korraldatakse näitusi, loenguid ja tegeldakse uurimis- ja arendusprojektidega.
Vt www.hetnieuweinstituut.nl.
Ei juhtu just sageli, et avaliku ja erasektori organisatsioonid soovivad ise moodustada vabatahtlikult ühist sihtasutust, ometi leiavad arhitektuuri ja disaini muuseumide ja keskuste juhid, et koos on jõudsam tulevikule vastu astuda. Mida selline koondumine endaga kaasa…
-
Kuidas lülitada juubelimärgise saajate hulka ka need objektid, mida ei leia esialgses nimekirjas, aga mis on avaliku ruumi väärtustamise seisukohalt olulised?
Asukohtade valik pole piiratud vaid maakonnakeskustega. Kõigi Eesti linnade ettepanekud on teretulnud ja EAL on nõus kõikide huvitatutega koostööd tegema. EAL töötab programmi jaoks välja arhitektuurivõistluste tüüptingimused ja kaasamise korra. Linnaruumi korrastamise soov peab eelkõige tulema aga kohtadelt. Arhitektide liit on omavalitsustele toetav ja koordineeriv…
-
Kuidas anda loovusele ruumi ja jõudu?
Mind ei huvita loovuse uurimine. Enamasti ollakse loovuse lahkamisel kas liiga lihtsameelsed, ei saada loovusest aru või esitatakse puhtisiklikku arvamust. Selleks et loovust analüüsida, et seda mõista, tehakse sageli midagi sellist, mis loovuse hävitab. Justnagu bioloogid, kes elu uurimiseks Petri tassis selle tapavad: elu kui tegevuse uurimine tähendab selle tapmist. Humberto Maturana järgi on elu protsess – autopoiesis. Minule tähendab loovus…
-
Alustasime koos Toomas Kihoga EV 100 ettevalmistust kahe küsimusega: „Mida tahaksite näha EV 100 puhul?” ja, mis veel tähtsam, „Mida tahaksite teha EV 100 puhul?”. Nende küsimustega pöördusime kõigepealt valdkondlike ekspertide ja arvamusliidrite poole. Vastused on ühtpidi ootuspärased ja teistpidi avardavad riiklike tähtpäevade tähistamise traditsiooni piire: väldime tühja paraaditsemist ja võtame ette asju, mis teevad Eestit sisuliselt, vormiliselt või tähenduselt paremaks. Nõnda on käivitunud EV 100…
