
Heili Volberg-Raig: „Praegu on paras aeg seenioride maju propageerida: kui neist rääkida, peab olema ka midagi ette näidata.“
Edward von Lõnguse tänavakunst tähistab Eesti eesistumist Euroopas, kuid rulatajad ei tohi kasutada võidusamba ümbrust. Miks üks subkultuur kõlbab rahvusvaheliselt riigi kuvandit rikastama, teine mitte?
Turvaliste valikute küüsis olijale annab linnafestival „Uit“ võimaluse olla tavapärasest spontaansem ja pakub avastamisrõõmu.

Jaak Urmeti „Linn linnas“ mahendab Lasnamäed halvustavaid stereotüüpe ning osutab, et jutud Lasnamäe elanike juurtetusest on tugevasti utreeritud.

Turuhoone on saanud uhke ja kõneleb avaliku ruumi praegusest ideaalist: vaatemängulises ja mugavas keskkonnas peab saama tegutseda nii passiivse vaatleja kui ka aktiivse ostlejana.

Juho Kalberg: „Pelgasin, et läheb nii nagu alati: lubatakse üht, aga tehakse ikkagi kaubanduskeskus. Hea on tõdeda, et need hirmud ei ole teoks saanud.“

Pealinn on saanud veel ühe riigi ruumilisest enesekehtestussoovist lähtuva vabadussamba, mida on kallis pidada ning mille mõttekus on enam kui küsitav.

Maailma megafestivalide vahekasutusmeetoditest ja hüpikarhitektuurist on saanud vaatemäng, milles ühismeedial on kandev roll.
Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Linnakeskuse tihendamise mõte on vähendada linlaste sundliikumist ja tagada teenused kõige paremini ligipääsetavas kohas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.