Toeta

Arhitektuur

  • Ruum ideaalse ja tegelikkuse vahepääl

    „Võimalikud majad“ on sild žanrite, ideede, kirja ja ruumi vahel. Selle tugevus on ideemaastikud, reaalsus, žanrimängud ja lugeja, kes selle majadeks ehitab.

    Kui avan Urmo Metsa raamatu „Võimalikud majad”, meenub mulle plakat, mis on juba aastaid mu venna elukohtade seinal. Sellel on mustade tähte­dega kollasel taustal suurelt kirjas: „What choices do we make in the space between the ideal and the real?“ (ehk „Mis…
    Mihkel Kaevats
    3 minutit

  • Aga meie teeme

    Austria Vorarlbergi piirkonda käsitöö ja tänapäevase eneseväljenduse kohtumispaigana turustada on tark strateegia. Alpides alal hoitud poeetiline käeline pärimus tekitab järeletegemissoovi.

    Rändnäitus Austria Vorarlbergi piirkonna arhitektuurist „Teeme valmis: ehitus ja keskkond Vorarlbergis“. Kuraator Wolfgang Fiel. Kuni 14. I 2018 arhitektuurimuuseumis.
    Nüüdsama arhitektuurimuuseumis avatud rändnäitus „Teeme valmis: ehitus ja keskkond Vorarlbergis“ tutvustab puiduhuviliste viimaste aastate ühe lemmikpiirikonna – Austria serva jääva mägise…
    Karin Paulus
    3 minutit
  • Vee kohal kulgejad
    Kaarsilla heli- ja valguskujunduse töötasid välja kunstiakadeemia uusmeedia magistrandid Martin Rästa, Aivar Tõnso, Liisi Küla, Roman-Sten Tõnissoo ja Sten Saarits.
    Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix

    Vee kohal kulgejad

    Pärast poolt remondiaastat taasavati oktoobris liikluseks Tartu kaarsild. Kas sai ikka hästi tehtud? Mis tähtsust sel üldse on?

    Anna-Liisa Unt
    4 minutit
  • Filmid, kus inimese ebaõnnes ei süüdistata keskkonda
    Vishal Vittal on filmis „Ülal“ ERMi ekspositsioonitemaatikat käsitlenud mitte konkreetse, äratundmis- või avastamisrõõmu pakkuva käpikupaari, vaid kujunditena: katusel punaste lõngapusade vahel istub keegi vanem daam ja koob.
    4 × Kuvatõmmis

    Filmid, kus inimese ebaõnnes ei süüdistata keskkonda

    Uued arhitektuuri lühifilmid tekitavad huvi hoolimata sellest, et kokkupuude arhitektuuriga on kohati vaid põgus. Neis on algusest peale rõhku pandud atmosfäärile ja keskkonnas tekkivale tunnetusele.

    Maris Kerge
    5 minutit

  • Delikaatsed naabrid

    Filmimuuseumi uued majad eristuvad kompromissitult Maarjamäe lossikompleksist, kuid sobivad sellele vaatamata konteksti.

    Eesti filmimuuseum. Arhitektid Jürgen Lepper, Margus Soonets, Anto Savi (Arhitektuuribüroo Boa), sisearhitektid Ville Lausmäe ja Kadi Karmann, maastikuarhitekt Kersti Lootus. Avatud oktoobris 2017.
    Neil päevil avas ühes Maarjamäe ajaloolisse lossikompleksi ehitatud uutest majadest uksed Eesti filmimuuseum. Muuseumihooned on asetatud ajalooliselt laetud keskkonda, Maarjamäe suvemõisa alale, kus annavad tooni suhkruvabriku majad ja renoveeritud XIX sajandi…
    Sandra Mälk
    5 minutit
  • Kõik saab alguse kujutluspildist
    Thbilisi Rike pargi muusikateater ja näitusehall, arhitektid Massimiliano ja Doriana Fuksas.
    Joel Rookwood

    Kõik saab alguse kujutluspildist

    Arhitektuuripoliitika konverentsil kõneles itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas: „Kui sa ise ei ole oma ideedes veendunud, siis ei veena sa ka teisi.“

    Veronika Valk-Siska
    4 minutit
  • Seal, kus lõpeb asfalt, algab nutitee
    Nutikate teepaneelide katseseade paigaldati tehnikaülikooli Mektory keskuse ukse ette, see annab edaspidi aimu, kuidas paneel ilmastikule vastu peab.
    Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

    Seal, kus lõpeb asfalt, algab nutitee

    Ain Kendra: „Päikeseenergiast elektrit tootvatest moodulitest tee on töökindlam, laialdasemalt kasutatav ja tõhusam kui muud päikesepaneelidel toimivad välisruumi valguslahendused.“

    Merle Karro-Kalberg
    8 minutit
  • Antropotseeni saar Paljassaar
    „Antropotseeni saar“ ei paku valmislahendusi, vaid on kavandatud käivitama julgeid ideid ja arutelu. Mõni töö on siiski ka kohe rakendatav, näiteks ainsate Eesti autorite Studio Unseen 3D-prinditud poorne savimaterjal, mille peal ja sees saavad kasvada sammal ja suuremad taimed.
    Jake Farra

    Antropotseeni saar Paljassaar

    Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus eksperimenteerib looduse ja tehnoloogia hübridiseerimisega.

    Taivo Lints
    6 minutit

  • Udo Ivask 8. IV1932 – 9. X 2017

    Udo Ivaski elu oli tihedalt põimitud arhitektuuri ja disainiga, seda nii loomingulises kui ka pedagoogilises plaanis. Pärast Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ja lõpetas selle 1958. aastal. Pärast arhitektuuri eriala omandamist töötas Ivask Riiklikus Projekteerimise Instituudis Eesti Projekt arhitektina ja aastatel 1961–1963 Projekteerimise Instituudis Kommunaalprojekt peaarhitektina. Alates 1961. aastast oli ta ERKIs õppejõud. Peale arhitektuuri paelus Ivaskit järjest enam disain: 1968. aastast…
    1 minut
  • Kas kooshoidja või keskel olija? Märkmeid Läti arhitektuurist
    Austria arhitekti Volker Giencke projekteeritud Liepāja kontserdimaja Lielais dzintars ehk Suur Merevaik veenab sümbolina nii tonaalselt kui ka ruumiliselt.
    Indrikis Stūrmanis

    Kas kooshoidja või keskel olija? Märkmeid Läti arhitektuurist

    Arhitektuur on Lätis alati olnud ühiskonna ideaalide ja kultuuri peegel. Praegu on selle keskmes kosmopoliitiline Riia oma ambitsiooniga olla uue Euroopa Balti metropol.

    JĀNIS Dripe
    4 minutit
Sirp