HANNA LINDA KORP: Igameheluule
Joonas Veelmaa annab luulekogus „6,6“ lugejale vaba voli olla luuser ja elada nii jaburat elu, kui ise tahab.
MERLE KARRO-KALBERG: Kas arhitektuur on luksus?
10. juunil andis Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ERRile intervjuu, kus kritiseeris arhitektide tööd, väites, et arhitektid põhjustavad suuri kulutusi ning edaspidi peaks linn keskenduma standardlahendustele. Projektide kallinemise põhjusi ning eelarvete planeerimist arutavad nüüd põhjalikumalt arhitekt Markus Kaasik, projekteerija Olavi Ottas ning Tallinna linnavaraameti juhataja Oliver Eglit.
MAARJA MATTEUS: Eraomandis avalik ruum
Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust.
ARVI ANDERSON: Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?
Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina.
MAARJA MERIVOO-PARRO: Nii palju naabrirõõmu
Primitiivne ja lärmakas, arvas okupatsioonivõim. Põnev ja mitmetahuline, leiavad uurijad, kes kogunesid 2. ja 3. mail Riia indie-baari Aleponija konverentsile „‘Primitive and Noisy Music’ in Late Socialist period“ („„Primitiivne ja lärmakas muusika“ hilissotsialismi ajastul“), et jagada teadmisi nõukogudeaegsest Balti vabariikide muusikast. Vestlusringis vahetavad Maarja Merivoo-Parroga (Läti ülikool) pikast Balti levimuusika ajaloost muljeid Jānis Daugavietis (Läti ülikool) ja Brigitta Davidjants (Eesti muusika- ja teatriakadeemia).
Värv tuleb maali sisse vaadata. Juhan Raud vestles Kristi Kongiga
Kristi Kongi suur isikunäitus „Kromaatiline triiv“ Kumu suures saalis on otsekui suur värvidest koosnev tajukogum, isevärki prisma, mille sees segunevad omavahel mikro- ja makrokosmos. Nende vahel liikumist hõlbustavad kõikjale näituseruumi paigutatud trepikesed. Intensiivsed värvid peavad siin omavahel jõuliselt läbirääkimisi, lähevad siis üksteiseks üle ning üritavad aeg-ajalt ka maalide seest vaataja teadvusse tungida. Kristi Kongit on alati huvitanud värv kui selline ja taju fenomenoloogia. Tema suur väljapanek on rikkalik, sümbolitest laetud ning kõikehõlmav. Ometi on selles peidus ka omajagu nukrust.
MAARJA PÄRTNA, LONA PÄLL, RIIN MAGNUS: Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?
Tartu ülikooli ökosemiootikud on viimasel kolmel aastal projekti „Coevolvers“iraames Tartus Ülejõe, Raadi ja Kvissentali piirkonnas katsetanud koostöös elanike, ekspertide ja loovisikutega mitmesuguseid loodusest kirjutamise ja jutustamise viise ning uurinud, kuidas need linnaruumi läbimõeldumale kujundamisele kaasa aitaksid. Katsetused hõlmasid kohapärimuse ja teiste liikidega kohtumise lugude kogumist, jalutuskäikudel lugude jutustamist, vestlusringe ja loovkirjutamise töötuba. Kirjutame allpool neist kogemustest ja ehkki keskendume loodusele linnas, toimivad kirjeldatud meetodid eri tüüpi loodussuhete ja koosluste puhul.
MARKO UIBU: Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut
Areng ei sõltu ainult rahast ja ehitustest, jälgida tuleb ka, millised suhted ja suhtlustavad arenevad ning millised võimalused on sõbralikeks kohtumisteks ja nõrkade sidemete kujunemiseks.
HELDUR SANDER: Loodusharuldane luuderohi kliima muutustes
Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. Niivõrd kuivõrd saab seda looduslike taimede kohta öelda.
Mida teha, et riigivõla kasv kontrolli alla saada? Peet Kask vestles Peter Lõhmusega
Paljud riigirahanduse asjatundjad on viimastel nädalatel väljendanud muret kiiresti kasvava võlakoorma pärast. Rahandusministeeriumi hiljuti avaldatud prognoosi järgi on eelarve puudujääk 2026. aastal 4,4% ja järgmistel aastatel 4,9%, 4,3%, 4,5% ja 3,7% SKTst. Eelarvenõukogu esimehe Peter Lõhmuse arvates on nõukogu roll muuta valitsuse vastutustundetu fiskaalpoliitika reputatsiooniliselt kulukaks.
JANAR MIHKELSAAR: Liberaalse askeesi ummikseis
Hoolimata kaua domineerinud kasinuspoliitikast on sageli kuulda liberaali moraliseerivat hädakisa, et moodne ühiskond on harjunud kulutama üle oma võimete.
AET ANNIST: Mis tähtsus on väikese Eesti pingutustel, kui Hiina CO2-heide on nii suur?
Eesti elanike CO2 panusest on arvestatav osa peidetud maailma keskmise sissetulekuga riikides rikkamate riikide teenindamiseks moodustunud heidetesse.
KÜLLI HABICHT: Aabitsad, piiblisõnastik ja kirjakeele kujunemislugu
Piiblilugu ja aabits olid XVII sajandil lahutamatud: eesti vanimatest aabitsatest õpiti lugema silbitatud katekismusetekstide järgi.
Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest? Viktoria Korpan vestles Terje Toomistuga
Juuni lõpus jõuab ETV2 kanalil ja ERRi Jupiteri keskkonnas vaatajateni Terje Toomistu dokumentaalsari „Piirideta põlvkond“, mis kasvas välja sarja „Eesti lood“ lühidokist „Põlvkond piiri taga“i ja kus ta uurib välismaal elavate Y-põlvkonna eestlaste kuuluvustunnet.
KATJA NOVAK: Märkmeid Ukrainast IV. Olla omadega koos
Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas külas käinud, imestavad, et kajakad tunnevad end linnas nii vabalt. Minule on nad linna loomulik osa, nagu ka meri.
Arvustamisel
Mari-Liis Müürsepa „Keegi hingab“
Aleksandrs Grīnsi „Hingetuisk“
Kopenhaageni disainifestival „3daysofdesign“
Kristi Kongi näitus „Kromaatiline triiv“
Priit Pärna näitus „Puravik“
Jüri Mildebergi näitus „Hingedeusk“
Rakvere teatri „Pimekaader“ ja Eesti Noorsooteatri „Nõusolek“
Ekspeditsiooni „Ma ei märganudki, millal sa läksid“
Endla teatri „Heinapalavik“
Südalinna teatri „Viikingid: laul jumalatest ja kangelastest“
mängufilm „Avalikustamise päev“
Järgmine Sirp ilmub 24. juulil.
