Masso maja arhitekt. Margit Mutso vestles Miia Massoga

23. augustini on Rotermanni soolalao galeriis avatud näitus Miia Masso arhitektuuriobjektidest, mis on valminud 1960. kuni 2000. algusaastateni. Arhitekti personaalnäitus on siinmail suhteliselt harv nähtus, tihedamini tehakse väljapanek mõne büroo töödest, aga oma nelikümmend aastat arhitektuuripraksist annab hea materjali mõistmaks taas üht keerukat perioodi Eesti ajaloos ning üht tugevat naisarhitekti selle keerises.  

JANELY JÄRV: Liiklusväilast liikuvusväljaks

Tallinna linnapiir peaks olema üleminekuruum linna ja hajaasustuse vahel, mitte liiklusväil. Liikumine ei ole ainult ühest punktist teise jõudmine, vaid linnakogemuse osa.

HEIDI AADMA: Dialoogid valupunkti ümber

Juulikuu keskel tähistas Saueaugu teatritalu oma 25. tegutsemisaastat sümpoosioniga „Teater udus“, kus tuli esitamisele ka siinne ettekanne-mõtisklus.

PRIIT PENJAM: Veel üks nael inimese vaba tahte kirstus

Tundub, et ühiskondlik maine on nii tähtis, et see osutub vaata et suurimaks motivaatoriks, mille nimel ollakse valmis ka eluga riskima.

JANAR MIHKELSAAR: Teejuht võimujanusele liberaalihakatisele

Prantsuse filosoof Jean-Paul Sartre väitis, et marksism on moodsa ajajärgu „ületamatu horisont“. See palju tsiteeritud mõttekäik on minetanud oma varasema veenmisjõu ja relevantsuse. Hoopis liberalism näib olevat meie kaasaja hegemooniline vaatepiir. Me kõik oleme rohkemal või vähemal määral, ühel või teisel moel mingit laadi liberaalid. Tänapäeva liberalism on plastiline, eripalgeline ja kõikehõlmav. See struktureerib meie eluviisi, institutsioone, sotsiaalsed suhted ja reaalsustunnetust. On keeruline, kui mitte võimatu, ette kujutada, et on üldse võimalik elada teistmoodi, kui on harjutud. Täiesti teistmoodi elatud elu on käsitamatu, kujutlematu, käib üle mõistuse.

JANNO SOOÄÄR:  Kuidas raadiost sai subkultuurimaja  

Nagu oli noortel puudu kuulajaskonnani jõudmise väljund, on neil jätkuvalt puudu ka kohad, kus omandada lavakogemust või arendada baastasemel lavaoskust.

KURMO KONSA: Matemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib mõelda ja kes mitte?

Cara-Julie Katheri raamat „The Epistemic Violence of Mathematics: Decolonial-Feminist Re-Writings of the „Rational“ and the „Human“” käsitleb olukorda, kus matemaatikast on saanud kogu mõtlemise ideaal – mudel, mille järgi otsustatakse, milline teadmine on tõsiseltvõetav, milline inimene on ratsionaalne ja kellel on üldse õigus esitada teadmisi. Kather on feministlik teoreetik ja teadlane, kelle töö keskmes on mõtlemise ja elamise viiside mitmekesisus ning epistemoloogiliste ja ontoloogiliste küsimuste seotus vägivallaga.

RAIVO KALLE: Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta

Interdistsiplinaarsuse kiituseks on lugematu arv teadusartikleid, näiteks väidetakse, et meie ees seisvad probleemid on nüüd nii keerulised, et lahenduseks ongi distsipliinide vaheline koostöö. Kuigi nt nii antropoloogid kui looduskaitsebioloogid töötavad sageli sarnaste probleemide kallal, ei suudeta iga kord probleeme sünergias lahendada ja koostööst ei tule oodatavat kasu. Nii et probleemide lahendamiseks kokku tulnud „interdistsiplinaarsete meeskondade“ jaoks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste (SSH) kaasamine vaid paberil projekti nõue, sest  selliste meeskondade lõpparuannetes domineerivad endiselt loodusteadlaste seisukohad ja SSH panus lükatakse lõpparutelude ajal lihtsalt kõrvale.

ANNETTE MARIA HERMAKÜLA, HELEN MIKKOV: Kui algoritm soovitab Murakamit  

Ühismeediaplatvormil TikTok on tohutu hulk erisuguseid teemaviiteid ja alajaotusi. Haaksõna #CrimeTok koondaval leheküljel räägitakse kuritegudest, haaksõna #BabyTok all jagatakse väikelastealast nõu jne. Teemaviite #BookTok kasutajad räägivad raamatutest.  

TAAVI PAE: Pythagorase teoreem ja Suur Munamägi

On vana nali inimesest, kes surivoodil tõdeb rahulolevalt: „Näete siis – matemaatikat ei läinudki vaja!“ Nalja mõte on muidugi, et koolis õpitakse palju asju, mille otsest praktilist kasutamist alati ei märgata. Ometi ei õpita koolis ainult praktilisi oskusi. On teadmisi, mida peame nii oluliseks, et need kuuluvad üldhariduse hulka sõltumata sellest, kas inimesel neid hiljem igapäevaelus tarvis läheb või mitte. Nii peame enesestmõistetavaks, et iga gümnaasiumi lõpetanu teab midagi Pythagorase teoreemist, DNAst või Eesti Vabadussõjast.  

Arvustamisel

Hugo Vaheri „Nutivaba“

Jana Maasiku „Minuga on hästi“

Katariina Libe „Miks surnud ei või kirjutada“

näitus „Arhitekt Miia Masso. Viies vaatuses“

Leigo järvemuusika festival

Maria Fausti soolokontsert „Ööliblikas“

Sten Heinoja kontsert „Muutunud kava“ 

Jäneda mõisa „Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu“

Pärnu Suveteatri „Patsid tuules“

näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“

EKKMi näitus „Miks kannad hõõruvad ja muid küsimusi“

2 × Maria Kapajeva näitus „Ma olen piir“ 

2 × mängufilm „Odüsseia“ 

mängufilm „Noored emad“