Kultuuripresident
Veel enne presidendivalimisi peaks aga teatavaks saama Eesti Kultuurkapitali järgmise juhataja nimi. Seaduse järgi on kulka juhataja administratiivjuht, kes peab…
Saada venelaseks või eestlaseks
Hindrik Prantsu (1858–1932) võiks vist nimetada…
Lutsukommide keelamine
ehk Pildikesi araabia maailmast
Tundmatu 1905. aasta
1905. aasta revolutsionääridel puuduvad vaimsed pärijaid, kelle vähegi pikemaajalises tegevuses omaaegsed ideaalid settida ja areneda oleksid võinud.

Ärgates sündimise lugu
Rahvuse sünni ja riigi sünni suhe on palju keerulisem, kui Mart Laar möödaminnes välja on pakkunud.
Izva kankaan
Kujunemine
XVI–XVIII sajandil rändas osa komisid…

Mis on rahvusülene ajalugu?
Intervjuu Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga, Saksa päritolu ajaloolastega, kes töötavad juba pikemat aega Eestis.

Tükike „päris“ teatrit Kuressaares
Peeter Tammearu on tuntud tekstirežii meistrina. Ka seekord on dialoogid lihvitud nauditavaks ning leitud hulganisti mängulusti lisavaid detaile.

Laiema laulu usus
Šveitsi kirjanik Jacques Tornay: „Tõekogemusena on luule ennekõike elamise kunst.“
Irina Rätsep 16. X 1945 – 9. VIII 2016

Kino mõisa tõllakuuri müüridel
Raul Vaiksoost on saanud Rakvere teatri ihuarhitekt. Seda alates selle sajandi…
Leigo – Eesti muusikamaastiku peegeldaja
Pilt Leigo järvemuusika festivalist kui Eesti praeguse muusikamaastiku peeglist kerkis silme ette juba festivali kavaga tutvumisel. Seisavad ju seal kirjas tegijad Eesti praeguse kontserdielu parimate hulgast, olgu uustulnukad, novaatorid või positsiooni kindlustanud esinejad. Leigo üks märke on ju tippesinejate kutsumine võrratusse looduskeskkonda. Festivalipaiga ilm oli…
Johannes Niemeyer teist korda Kuressaares
Saksa klassiku maal rippus kogu nõukogude aja Kingissepa linna täitevkomitee esimehe kabinetis – selle autor tehti kindlaks alles 2013. aastal.
Tegelikult see päris nii ei ole: mõnes mõttes on olnud silmapaistev saksa maalikunstnik siin alati kohal. Nimelt rippus…
Isetegevusest Veneetsia arhitektuuribiennaali ainetel
Klassitäis lasteaialapsi koolitunnis. Nende ees toolil istub õpetaja. Kuigi too näib tundi kompetentselt läbi viivat, loeb raamatust harjutust ning laseb õpilastel seda lahendada, valitseb klassis kaos. Lapsed ei pane õpetajat…
Arvamusi aiast ja august
Tänavusel arvamusfestivalil toimus muu mürtsu ja paugu kõrval ka provokatiivse pealkirjaga vestlus „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“, mis jäi aga üllatuslikult…
Joobnustav öökontsert
Trio Mediaevali kava – kolm naist laulmas XII ja XIII sajandi muusikat – ei tõstnud minu lootusi kuigi kõrgele. Bel canto kooliga lauljad on ju selle repertuaari ammu väärtusetuks kuulutanud. Kui varajase muusika pioneerid lähenesid keskaja muusikale väga „instrumentaalselt“ ja hakkisid suure pühendumisega iga nooti, siis hilisemad spetsialistid leidsid, et…
„Parasiidid“ ja „identsus iseendaga“
ehk Pluralismist kui Euroopa alusväärtusest

„Is this gas-fired?“
Korraldaja tagasivaade tänavusele Kohila keraamikasümpoosionile

Muinasjutumets Põlva lähistel
Kui aastaid tagasi olin veendunud, et nn Eesti oma „Positivust“ otsides tuleb vaadata Kilingi-Nõmme poole, siis juba mõned aastad on seda kohta vaikselt…
Iiobi uued ilmutused
Märt Avandi ja Andrus Vaarik ei ole laval mitte eeskätt kahe koomikuna, kes filmi ainetel publikut lõbustavad, vaid kehastavad ajas muutunud debatti.

Kontrastide tasakaalustamise kunst
Vittorio Storaro: „Filmikunst on valgusega kirjutamine. Valguse keel on väga võimas, võrreldav sõna või muusika jõuga. “

Illusioonide tegeliku tähenduse uurijad
Kalle Nio: „Mind huvitab kaudne narratiiv, mitte otsene väljaütlemine või lugude jutustamine. Tahan luua kujundpilte, millele vaatajad lood juurde tekitavad.“
Viktoriaanlik raudrüü
Kuigi „Poeesia ja spliini“ väljapanekul ei puudu hariduslik külg, uputatakse vaataja eelkõige ilu sisse.
Raamatus „Kultuurne inimene“ kirjeldavad etnoloogist autorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuninganna Victoria ajastu inimeste mälestuste põhjal tollast kodanlasnaist: „Pereema ja muud…
Peatus vaksalis, kuhu reisija enam ei satu
Uute raudteejaamade valmimist oodates võiks märgata ka ujedaid vanu vaksaleid, nende arhitektuuri ja kohavaimu.
Õpetlane, kes õpetab iseennast
Jacques Tornay, „Verbide õitseaegu“
Šveitsi luuletaja Jacques Tornay (sündinud 1950) luulekogu „Verbide õitseaegu“ on üpris mahukas, sisaldades ligi 100 lehekülge luuletusi, lisaks saatesõna. Oma võlusid näitab see siiski kohe esimesel sirvimisel ning sobib seega ühtaegu nii lugejale, kes kergesti püsi ei leia, kui ka sellele, kes soovib süüvida.
See on üks viimase…
Nostalgia pole enam see, mis enne
Komöödia on filmikunstis alati olnud rohkem või vähem idiootide pärusmaa. Nii varastes slapstick- kui screwball-komöödiates naersime tegelaste üle, kes tegid end lolliks või jäid lolli olukorda. Tänapäeva gross-out-komöödiate…

