2015-14 (3534)

Avang

See kevad tuli teisiti. Kui aastatagune Taavi Rõiva reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuse koosseis mõjus värskendava kevadtuulena, siis nüüdseks on saabunud jahe, El Niño eelne kevad.
Eestit tabas valitsuse koosseisu mitmekesisuse ja naisministrite osas ikaldus: kuuest sai kaks, sest erakonnad nimetasid valitsusse kolm korda vähem naisi. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ei leidnud endas mehisust enam kui ühe naise ministriks nimetamiseks. Ning tundub…

Ajalookirjutus valgustusaja peeglis

Vana hea baltisaksa uurimistraditsiooni vaimus kirjutatud artiklite kõrval kohtab ka interdistsiplinaarset – postkoloniaalset ja eriti feministlikku lähenemist.

Valgustusaeg langeb kokku ühe Eesti ajaloo kõledama perioodiga, mis ilmselt põhjendab ka ajaloolaste võrdlemisi loidu huvi selle ajastu kultuurielu vastu. Hoopis kahvatuks jääks valgustusaja Balti provintside kultuurielu käsitlemine eestikeelses kirjasõnas, kui poleks Indrek Jürjo uurimusi:…
Ääremärkusi linnaloodusest
Kultuurikatla aia toidulabor 2014. aasta suvel.
Anna-Liisa Unt

Ääremärkusi linnaloodusest

Maja käest päästetud puu tagant ei paista linnalooduse mitmekesisus välja.

Raminagrobis mäletab III

Vanasti, vene ajal, peatoimetajaid ei valitud. Kussa. Vanasti, vene ajal, saatis partei Sirpi oma funktsionääre keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonnast. Ja need mehed siis juhtisid ja juhtisid, kuni komistasid. Oi, vabandust, üks naisheeros oli kunagi ka: Debora Vaarandi, aga see oli nii ammu, et seda ei mäleta enam keegi. Nende partei saadikutega katsus siis Sirp…

Keele-eeskuju küsimus ehk Meedianäod ja pärjatud

Loomulikult ei saa ega tohigi (see veel puudub!) kedagi kohustada eraelus kasutama mingit keelekuju, olgu see paikkondlik keel või normikohane kirjakeel – soovitada muidugi saab. Kirjakeele soovituslik norming tundub küll nonsensina, sest norming saab olla ju vaid kohustuslik. Kus ja kellele see peaks kohustuslik olema, on muidugi iseküsimus. Sageli tuleb keeleküsimustes…

Olemine elu sipelgamaastikul

Helena Tulve: „Muusika kirjutamine on see, mis võimaldab iseennast tagasi ühendada tervikusse, mis muidu kipub ära kaduma.“

Helena Tulve muusikas on kihiline ja voogav, seesmiselt võnkuv heliruum ja värviline kõla. Tema loomingus on olulistena kohal looduse protsessid, ökoloogiline maailmatunnetus ja idamaine ajafilosoofia. Paljudele oli üllatuseks, et üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti nüüdisheliloojaid võttis paar aastat…

Astrid Ivask 7. VIII 1926 – 24. III 2015

Läti luuletaja Astrīde Ivaska, Eestile ja eestlastele meie armas sõber Astrid Ivask, suri 24. märtsil Riias. Ta sündis sealsamas Riias Läti sõjaväekindrali Mārtiņš Hartmanise peres. Isa represseeriti 1940. aastal ja perekond läks sõja jalust Saksamaale, kus Astrid lõpetas gümnaasiumi. Aastatel 1946–1949 õppis ta Marburgi ülikoolis, mille lõpetas filoloogiamagistri kraadiga. Sealsamas Marburgis abiellus…

Mõttefragmente seoses TMW konverentsiga

Tallinn Music Week’i (TMW) ehk Tallinna muusikanädala muusikaspetsialistide konverentsi kava on läinud nii tihedaks, et tarka juttu jagub paralleelselt kolme ruumi. Konverentsist parima pigistamiseks tuli teha väga konkreetne valik huvitavamatest teemadest, kuid tihti selgus, et paberil põnevikuks kirjutatud teemad ei tundunudki diivanil istuvate inimeste suust alati nii haaravad. Muljedki on seetõttu fragmentaarsed.
Rohkem…
Sokurovi keelatud ausus
„Sokurovi hääl” linastub Eesti kinodes alates 10. aprillist. Samast päevast peale näitab kino Sõprus ka mitut Aleksandr Sokurovi klassikasse kuuluvat filmi.
Christine Klashnikova

Sokurovi keelatud ausus

Miski ei juhtu kunagi lihtsalt niisama. Päeval, mil tuli teha intervjuu filmirežissöör Aleksandr Sokuroviga, lükkus see tehnilistel põhjustel edasi, ent valmis mõeldud küsimused ja teemad on õhus. Peas keerlevad kujundid tema…
Teatri aastaauhindade laureaadid 2014. aasta loomingu eest
Aasta lavastus: Theatrumi „Joobnud“. Gabriel – Tarmo Song, Mathias – Leino Rei.
Piia Ruber

Teatri aastaauhindade laureaadid 2014. aasta loomingu eest

Auhinnad anti üle 27. märtsil teatripäeva peol rahvusooperis Estonia.
AASTA LAVASTUS
„Joobnud“ (Theatrum, autor Ivan Võrõpajev, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, liikumisjuht Tiina Mölder, helikujundaja…
Visuaalse kujundi võim
AES+F. Viimane mäss, 2007. Kaader.
Internet

Visuaalse kujundi võim

Tatjana Arzamasova: „Mütoloogiline kujund on meis sügavalt sees.”

Floridante tulek eesti muusikaellu

Sirbi veergudel on juba tutvustatud Tallinna muusikanädala (TMW) klassikapoole kureerijat, agentuuri ja plaadifirmat Estonian Record Productions (ERP) ja nende kontseptsiooni TMW süvamuusikakava koostamisel. Tõsi ta on, et kuigi TMW eesti muusikat tutvustavad kontserdiplokid tõid varasematel aastatel olenevalt kellaajast ja autoritest kokku kohati muljetavaldavalt palju rahvast, ei täitnud need esinemised muusikute ühte kõige olulisemat…

Neoonmust meedium kui sõnum

Produktiivse paroodia vorm avab ;paranoiale valdkondi, kuhu kontseptuaalpoliitilise rühmitusena areneda.

Ööl enne hiljutisi riigikogu valimisi esitleti Tallinnas Uue Tantsu Laval uut ajakirja Neoonmust. Mustvalgele läikpaberile trükitud esinumbri kaanestaar on näitleja Kaisa Selde. Teda ümbritsevad hoogsad pilgupüüdefraasid nagu „Hvostov osutus natsiks“ ja „Veel rohkem kliendiboonust“.
Kui ajakirja hajameelselt lehitseda ja esikülje loosungite sisule mitte keskenduda, vaid…
Uus ei olegi oluline
Terve tunni jagu vaatamist pakkus Age Juurika ja Kadri-Ann Sumera ilmekas esitus ning silm ei väsinud imetlemast korrapäraselt paberkujunditega kaetud lava ja esinejaid kaunistanud pikki sleppe.
Gabriela Liivamägi

Uus ei olegi oluline

Sarja „Stockhausen!“ kontsert „Mantra“ 26. III Estonia kontserdisaalis: Yxus Ensemble’i pianistid Kadri-Ann Sumera ja Age Juurikas, heli ja elektroonika Tammo Sumera ja Mait Visnapuu, lavastaja Anne Türnpu, kunstnik Kairi Mändla, registraator…
Naerdes, ilma kibestumiseta –  Sir Terry mälestuseks
Terry Pratchett
Luigi Novi/Wikipedia

Naerdes, ilma kibestumiseta – Sir Terry mälestuseks

Kui 12. märtsil ilmusid ühismeedia lehekülgedel suurte tähtedega sõnumid „LÕPUKS OMETI, SIR TERRY, ME PEAME KOOS JALUTAMA“, oli Terry Pratchetti austajatel selge, et armastatud…

Kirjandus kui dialoogi lävepakk

Linda-Mari Väli: „Minu tekstide üks eesmärke on kindlasti tähelepanu juhtida sellele, et inimene võõrdub keskkonnast üha enam.“

Möödunud aasta lõpul ilmus noore prosaisti Linda-Mari Väli (sündinud 1988) kolmas teos, ulmesugemetega lühi­romaan „Võõrdunud“, kus tegelaste vanuselised ning maailmavaatelised erinevused eskaleeruvad konfliktiks. Vestlesime autoriga kirjanduselulistest vastasseisudest ning kirjanduse rollist inimese ja tema…

Margus Tuuling 26. XII 1941 – 2. IV 2015

Lahkunud on tunnustatud teatripedagoog, näitleja ja lavastaja Margus Tuuling.
Jaagupist, Häädemeeste valla taluperest pärit poiss lõpetas sealse neljaklassilise Kalju algkooli, misjärel sai põhihariduse Häädemeeste mittetäielikus keskkoolis. 1960. aastal lõpetas Tuuling Pärnu I keskkooli ning õppis seejärel elektrikuna töötamise kõrvalt ka Pärnu teatri stuudios. 1962. aastal astus ta lisakonkursiga lavakooli, mille II lennu lõpetajana…

Aga miks toon ma näiteid antiikajast?

Giovanni Boccaccio (1313–1375) oli neid renessansiaja kirjanikke, kes on tänapäevase käsitluse järgi kakskeelne: ilukirjanduslikku proosat ja luulet kirjutas ta 1355. aastani itaalia keeles, sellega rööbiti ja 1350ndatest kuni surmani domineerivalt luulet, aga eelkõige mitmesuguseid entsüklopeedialaadseid teoseid kuulsate meeste, naiste, geograafiliste objektide ning paganlike jumalate kohta ladina keeles. Tema tuntuim ilukirjanduslik teos on kahtlemata…
Sissejuhatus Physicumi
Fuajeest on tahetud teha rahuliku õhustikuga igapäevast ruumi.
2 × Kaido Haagen

Sissejuhatus Physicumi

Tartu ülikooli füüsika instituudi uus hoone on tugeva iseloomuga.

Hea ja mitmekesine linn
Teetööd Telliskivis. Foto fotokonkursilt „Mitmekesine Põhja-Tallinn“.
Eva Veeber

Hea ja mitmekesine linn

Eripalgelised linnad on rikkad sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike, rahvuslike näitajate poolest, pakkudes seejuures mitmekesiseid elustiile ja tegutsemisvõimalusi.

Tatjana Hallap 18. II 1928 – 17. III 2015

Lahkunud on Eesti Kirjanike Liidu üks vanemaid liikmeid, viljakas ning mitmekülgne tunnustatud tõlkija ja toimetaja Tatjana Hallap. 18. veebruaril 1928 Tallinnas inseneri hariduslembesesse perre sündinud Tatjana Sari õppis aastail 1935–1940 Tallinna Prantsuse Lütseumis, selle sulgemise järel 1941–1943 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sai lõputunnistuse 1946. aastal Tallinna VIII keskkoolis.
Järgnesid kõrgkooliõpingud aastatel 1946–1951…
Mõistmise ruumid „„Delhi“ tantsus“
Halastajaõde (Maria Peterson)
Piia Ruber

Mõistmise ruumid „„Delhi“ tantsus“

Theatrumi „„Delhi“ tants“, autor Ivan Võrõpajev, tõlkija ja lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andri Luup, helilooja Helena Tulve. Esietendus 27. II Theatrumi saalis.
Miski pole see, millena see pealiskaudsel…
Rootsi kuningriigi võlu ja valu
Roy Andersson võtteplatsil.
www.cinemagia.ro

Rootsi kuningriigi võlu ja valu

Mängufilm „Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle“ („En duva satt på en gren och funderade på tillvaron“, Rootsi-Saksamaa-Norra-Prantsusmaa 2014, 101 min), režissöör-stsenarist Roy Andersson, operaatorid István Borbás ja Gergely…

Anders Jormini retseptid bassikliinikust

Anders Jormin on Rootsi kontrabassimängija, pedagoog ja helilooja, kes käis märtsikuul EMTAs vastu võtmas audoktori tiitlit. Göteborgi muusikaakadeemia professor, sealse improvisatsiooniosakonna rajaja ja maailma üks silmapaistvamaid improviseerivaid kontrabassiste, kel kalender aasta jagu ette täis, leiab ometi aega Eestis üliõpilastega tunde teha, ansambleid juhendada ja siinsete muusikutega esineda.
Minu silmis on Jorminis ühendatud muusiku…

Tormis ja Tüür

Sarja „Eesti Heliloojate Liit 90“ kontsert „Questions . . . .“: Eesti Rahvus­meeskoor (RAM) ja Tallinna Kammerorkester Mikk Üleoja juhatusel 28. III Estonia kontserdisaalis.
Heliloojate liidu tähtpäevasarja kolmanda kontserdi esimeses pooles kõlasid Veljo Tormise 1960. aastatel kirjutatud teosed, teises aga Erkki-Sven Tüüri algselt Hilliardi ansamblile ja Müncheni kammerorkestrile kirjutatud „Questions” ehk „Küsimused“, ligi pooletunnine suurvorm.
RAMi kõla ja laulmise täpsuse põhimõttelisest muutusest…

Abstraktsuse looduslikud juured

Hilma af Klinti biomorfne kujutlusvõime on sünkroonis eksperimentaalsete eluvormide uuringutega tänapäeval.

Näitus „Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer” kumus kuni 7. VI. Kuraator Iris Müller-Westermann (Stockholmi Moderna Museet), koordinaator Liis Pählapuu, kujundaja Tuuli Aule.
XX sajandi alguskümnenditel loodud Hilma af Klinti (1862–1944) tööd üllatavad radikaalsete värvikoosluste, julge abstraktsuse ja mastaapidega. Oma…

Mürgitatud ilu

Küsimusi näituse „Surm ja ilu “ kohta

Näitus „Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris“ Kumu V korrusel kuni 10. V. Kuraatorid on Kati Ilves ja Eha Komissarov, kunstnikud AES + F, Tobias Bernstrup, Billeneeve, DeStudio, Gottfried Helnwein, Toomas Kalve, Laurentsius, Peeter Laurits, Kris Lemsalu, Mark Raidpere, Ene-Liis Semper, Andres Tali, Anton Vill, Toomas Volkmann…

Meie ja teised

Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia

Äsja ilmus raamat „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“, mis on koostatud rahvusvaheliselt tuntud antropoloogi Karin Margi (1922–1999) kogutud laiaulatuslike materjalide põhjal. Sel puhul heidaksime pilgu raamatu saamise tagamaadele.
Tänapäeva ruttamise ja teadusprogressi ajastul on ehk mõneti kõrvale jäänud inimene ise kui rahva peamine väärtus. Inimeses – tema välistunnustes, geenides, kromosoomides, pärilikes tunnustes on talletunud tema…
Sirp