Raamatututvustus
AT THE END OF THE WORLD
Tõlkekogumik Friedebert Tuglase novellist ja üheksast seda käsitlevast esseest. Vaatenurki on alkeemilisest feministlikuni. Kuna raamatu taga on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, siis pole tegu ainult eesti autoritega. Kogumikus on koos Vilmos Voigt, György C. Kálmán, Benedikts Kalnačs, Aare Pilv, Rein Undusk, Elo Lindsalu, Maria Zadencka, András Kappanyos ja Jaan Undusk. Koostanud Jaan…
Tõlkekogumik Friedebert Tuglase novellist ja üheksast seda käsitlevast esseest. Vaatenurki on alkeemilisest feministlikuni. Kuna raamatu taga on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, siis pole tegu ainult eesti autoritega. Kogumikus on koos Vilmos Voigt, György C. Kálmán, Benedikts Kalnačs, Aare Pilv, Rein Undusk, Elo Lindsalu, Maria Zadencka, András Kappanyos ja Jaan Undusk. Koostanud Jaan…
2 minutit
Ilmalikkus ja Euroopa põhiseaduslepe
Paavst Benedictus XVI manitseb Euroopat usu igapäevaelust kõrvale heitmise eest. Tuginedes ELi läbikukkunud põhiseadusleppe ideele, ütles Püha Isa oma esimesel riigivisiidil Itaaliasse, et Euroopa peaks taasleidma oma kristlikud juured, mis loovad Euroopa tõelise ühenduse.
Uue paavsti seisukohad ilmalikkuse ning roomakatoliku kiriku privilegeeritud rolli üle ilmalikus ELis on tekitanud palju poleemikat. Segadust tekitas ka…
Uue paavsti seisukohad ilmalikkuse ning roomakatoliku kiriku privilegeeritud rolli üle ilmalikus ELis on tekitanud palju poleemikat. Segadust tekitas ka…
5 minutit
Raadio, armastan Sind!
Sügavus ja ilu on ikka veel ka Vikerraadiost kadumas.
Raadio, armastan Sind! on tõestisündinud lugu. Mõni kuu tagasi, oma lapsepõlvkodus käies, leidsin vanast raadioaparaadist just sellise kirja. Olin peopesasuuruseks murtud ruudulise vihikulehe rikki läinud plaadimängija vahele toppinud, kust see nüüd mulle vastu vaatas: aastaarv 1979 üleval paremas nurgas.
Raadio, armastan Sind! on tõestisündinud lugu. Mõni kuu tagasi, oma lapsepõlvkodus käies, leidsin vanast raadioaparaadist just sellise kirja. Olin peopesasuuruseks murtud ruudulise vihikulehe rikki läinud plaadimängija vahele toppinud, kust see nüüd mulle vastu vaatas: aastaarv 1979 üleval paremas nurgas.
3 minutit
Marginaale Clausewitzile
Carl von Clausewitz, Sõjast. Kindral Carl von Clausewitzist järele jäänud teos. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tõlkinud Krista Räni. Saatesõna kirjutanud Rein Helme ja Peeter Helme. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 1114 lk.
Tunnen sõjaasjandust väga katkendlikult. Et pilti veidigi süsteemsemaks muuta, võtsin vastu väljakutse lugeda läbi Preisi sõjateoreetiku ja -ajaloolase kindralmajor Carl von Clausewitzi (1780 ? 1831)…
Tunnen sõjaasjandust väga katkendlikult. Et pilti veidigi süsteemsemaks muuta, võtsin vastu väljakutse lugeda läbi Preisi sõjateoreetiku ja -ajaloolase kindralmajor Carl von Clausewitzi (1780 ? 1831)…
5 minutit
Kaks kasulikku käsiraamatut
Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000. Koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt. Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2005. Kiriku laulu- ja palveraamatu konkordants. Koostanud Siret Rutiku. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
Koguja sedastas juba ligi kolm tuhat aastat tagasi: ?Sest raamatute tegemisel ei tule otsa ja suur lugemine väsitab ihu ära? (Kg 12,12). Vahepeal ei…
Koguja sedastas juba ligi kolm tuhat aastat tagasi: ?Sest raamatute tegemisel ei tule otsa ja suur lugemine väsitab ihu ära? (Kg 12,12). Vahepeal ei…
4 minutit
ROLF UUSVÄLI 15. IX 1930 ? 11. VI 2005
Lahkunud on silmapaistev organist Rolf Uusväli, kelle elukreedoks oli jäägitu pühendumine helikunstile. Interpreedi muusikaline haridustee päädis eraviisiliste õpingutega Eesti orelilegendi Hugo Lepnurme juures ning meistrilt päris Uusväli ka äärmise interpretatsioonilise nõudlikkuse ja kompromissituse. Mitmekülgse natuurina oli Rolf Uusväli aastatel 1959 ? 1973 Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1974 ? 1985 ENSV Riikliku Filharmoonia (praegune…
1 minut
Uut piirilepingut ei tohi ratifitseerida!
Avalik kiri Riigikogule
Eesti Vabariigi (EV) põhiseaduse paragrahv 2 ütleb: Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
Eesti Vabariigi (EV) põhiseaduse paragrahv 2 ütleb: Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
4 minutit
Millest kõneldi Mauriaci seltsi kollokviumil?
31. III ? 1. IV 2005 toimus Roomas Euroopa François Mauriaci Seltsi (Association Européenne François Mauriac) kirjanduskollokvium, mille teemaks oli ?Kunst ja kirjandus. Vaateid euroopa nüüdisautoritele?. Motoks oli valitud Dostojevski ?Idioodist? pärit kuulus lause ?Ilu päästab maailma?. Eesmärgiks oli näidata erinevate kunstiliikide seotust ja nende kajastumist kirjandustekstides.
Üritus leidis aset Prantsuse…
Üritus leidis aset Prantsuse…
3 minutit
Pärimusteater uurib Soontaganal
Näitleja Ivo Uukkivi laenab Soontaga kandis maalt jõudu eelseisvaks teatritööks.
2 minutit
Tuhkatriinu-mäng Poklitaru moodi
Riia ooperi ?Tuhkatriinu? üllatab oma ebakonventsionaalsusega
2 minutit
Sigaderevolutsioonilik A-teater
A-teater ?Miski ei kinnistu. Täiuslikumalt?. Lavastajad Tarmo Tagamets, Anti Kobin, Erni Kask. Ettevõtmise patroon Andres Noormets. Materjal, mängimine, liikumine, hääl: 15 noort inimest Narvast, Viljandist, Pärnust, Rakverest, Tallinnast. Esietendus 26. juunil Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis.
Reservatsioonidega võib võrrelda värske teatri ? A-teatri ? sündi ja kulgu Reinumäe ? Kilmi noortefilmiga ?Sigade revolutsioon?. See, kuidas…
Reservatsioonidega võib võrrelda värske teatri ? A-teatri ? sündi ja kulgu Reinumäe ? Kilmi noortefilmiga ?Sigade revolutsioon?. See, kuidas…
2 minutit
Piiri(leppe)riik
Eesti on tekitanud endale mitmes suhtes moraalset kahju.
Piirileppe sõlmimise farssi tavatsetakse Eestis serveerida kui lugu, mille peamine ülesanne on kujundlikult taasesitada seda, mis on valesti Venemaaga. Sama valjusti, kui mitte valjemini, räägib sama farss aga ka veel üht teist lugu. See on lugu Eestist endast ja selle loo moraalist pole meil sugugi vähe õppida. Pigem vastupidi ?…
Piirileppe sõlmimise farssi tavatsetakse Eestis serveerida kui lugu, mille peamine ülesanne on kujundlikult taasesitada seda, mis on valesti Venemaaga. Sama valjusti, kui mitte valjemini, räägib sama farss aga ka veel üht teist lugu. See on lugu Eestist endast ja selle loo moraalist pole meil sugugi vähe õppida. Pigem vastupidi ?…
4 minutit
Kraabi ajalugu
Oma ?Ajaloo piirjoontes? arvas ulmekirjanik Herbert Wells, et Euroopa uuema ajaloo dominant on rivaliteet kunagiste Elbe vasak- ja paremkalda hõimude ehk siis prantslaste ja sakslaste vahel. Praegu istuvad nad ühes lauas. Seevastu kahe kunagise maailmariigi Prantsusmaa ja Inglismaa suhted on kui pealtnäha kustunud lõke, kust kogemata segades uusi sädemeid tõuseb.
Äsja tähistati Portsmouthis suurejooneliselt Trafalgari lahingu kahesajandat aastapäeva. Inglased…
Äsja tähistati Portsmouthis suurejooneliselt Trafalgari lahingu kahesajandat aastapäeva. Inglased…
3 minutit
Soome võitluse sajand
Ajalugu ei paku tänapäevaks valmis retsepte, kuid ajaloo tundmine arendab tõelusetaju, mis aitab orienteeruda tänases maailmas. Just seetõttu peaks Soome rahvusvahelise poliitika grand old man?i Max Jakobsoni raamat ?XX sajandi lõpparve? olema kohustuslikuks lektüüriks kõigile Eesti välispoliitikaga tegelejaile. Soome lähiajalugu on iseenesest meile, eestlastele õpetlik, kuid Jakobsoni teravapilguline analüüs pakub palju enamat kui vaid Soome sündmuste…
5 minutit
Meediast ja ühest teatavast nupust
Meediakriitikat jahutab juba aastaid üks tuntud mõte: telekal on nupp ? kui ei meeldi, keera kinni; ajaleht ei meeldi ? ära loe. Soovitus end ?välja lülida? on absoluutselt küüniline: avalik teave on eksistentsiaalne vajadus ja üks põhilisi kodanikuõigusi ? nagu õhk ja vesi. Ajakirjandus on ?avalik asi?. Meediakriitika väljendabki vaistlikku veendumust, et ajakirjandus…
2 minutit
Surematuse kaks müüti
Kui Jungi (parempoolsel pildil) müüdis ootab meid surematus pärast n-ö kehalist surma, siis Lacani müüdis oleme surematusest igaveseks ilma jäetud.
5 minutit
Kultuuriajakirjanduse piirid on tema sees
Piirid ja piiritletus, kultuur ja (kultuuri)ajakirjandus olidki 1. juulil Tartus toimunud kultuuriajakirjanduse konverentsi ?Borders ? Piirid ? Übergänge? peamised märksõnad.
Kuna järjest rohkem oleme osa ja tervik rahvusvahelistes suhetes ning kultuur on oluline müügiartikkel nii meil kui mujal, siis võeti konverentsil suures mahus sõna just välispoliitilisest vaatevinklist. Professor Marju Lauristin küsis oma…
Kuna järjest rohkem oleme osa ja tervik rahvusvahelistes suhetes ning kultuur on oluline müügiartikkel nii meil kui mujal, siis võeti konverentsil suures mahus sõna just välispoliitilisest vaatevinklist. Professor Marju Lauristin küsis oma…
2 minutit
GULAG oli Jumala sigitis
Mis asi on ? pahe? Kui teada saate, öelge mulle ka. Olen oma Sirbi rubriigis kolme ja poole aasta kestel fikseerinud kümneid vene kirjanikke, näitlejaid, filmire?issööre, kes sipelnud joomarluse, narkomaania, pederastia, litsluse, kuulsuseiha küüsis. Kas need figuurid on olnud pahelised? Minu meelest mitte. Pigem vastuoksa, nad näivad pühakuina, märtreina.
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd…
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd…
2 minutit
Isaga veduril
Vikerraadiost töölt lahkuv Mari Tarand meenutab ja hindab, mis on raadios tehtud ja tegemata jäänud.
8 minutit
Pärvärs on euroopalik värs
Suvi läheb muudkui aga edasi, suvi kestab. Suvi on ikka üks ja seesama, ladinakeelselt üteldes ? semper idem. Seepärast ka veel kord kolikambri-juttu just Johannes Semperist (1892 ? 1971). Vähe sellest, et teda nüüdis-Eestis tuntakse eelkõige nn. juunikommunistina, nimigi on tal imelik, suisa euroopalik, ja nimekaimustub kuulsa saksa arhitekti Gottfried Semperiga (1803 ? 1879). Semper…
2 minutit
Baden-Badenist kostab sokulaulu
Konstantin Vaginov, Sokulaul. Tõlkinud Rein Saluri. Loomingu Raamatukogu 2005. 160 lk. Leonid Tsõpkin, Suvi Baden-Badenis. Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tänapäev, 2005. 163 lk.
4 minutit
Priimägi kui avalik saladus
Kalle Kurg piiritleb Priimäe valgustuslikku armastust
Linnar Priimägi. Kelle tee on varjul. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005.
Linnar Priimägi. Kelle tee on varjul. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005.
3 minutit
Maalimine kõlaritega
Avatus ja juhus on olnud helieksperimentaatorite oluline märksõna läbi aegade.
Interaktiivne aktsioon ja heli-performance ?Suveflux? 19. VI Sõmerpalu mõisas.
Interaktiivne aktsioon ja heli-performance ?Suveflux? 19. VI Sõmerpalu mõisas.
3 minutit
It takes two to tango
Noorte kunstnike töid ümbritses Okase looming samuti, nagu elav klassik eksisteerib eesti kunstiajaloo teadvuses.
Mara Koppeli kureeritud näitus ?Eraldi ja samas koos? Evald Okase muuseumis Haapsalus 11. ? 29. VI.
Mara Koppeli kureeritud näitus ?Eraldi ja samas koos? Evald Okase muuseumis Haapsalus 11. ? 29. VI.
3 minutit
Hämaruse poolt, pimeduse vastu!
A-galerii väljapanek nõuab ja väärib süvenemist
Näitus ?Hämarus? A-galeriis kuni 17. V
Näitus ?Hämarus? A-galeriis kuni 17. V
3 minutit
Kust võiks ennast leida?
Kaks teineteist täiendavat identiteediotsingut Tallinna Linnagaleriis
Rühmituse F. F. F. F. näitus ?Asjust, mida peab teadma Eesti kohta? kuni 17. VII ja Paul Rodgersi näitus ?Nuusuta, nuusuta!? 7. ? 26. VI.
Rühmituse F. F. F. F. näitus ?Asjust, mida peab teadma Eesti kohta? kuni 17. VII ja Paul Rodgersi näitus ?Nuusuta, nuusuta!? 7. ? 26. VI.
3 minutit
Brahmsi ?ajaloo lõpu? järgsed sonaadid
Kontserdisarjas ?Akadeemiline kammermuusika?: TOOMAS VAVILOV (klarnet) ja PEEP LASSMANN (klaver) Kadrioru lossis 19. VI, kavas Brahmsi sonaadid.
Johannes Brahmsi duosonaadid: kolm viiuli-, kaks t?ello- ning kaks klarnetisonaati klaveriga on arvatavasti selle ?anri tipud, nende täiuslik esitus aga endast lugupidavate interpreetide igakülgse võimekuse näitaja. Brahmsi oopused 114 (Trio), 115 (Kvintett) ja 120 (sonaadid f-moll…
Johannes Brahmsi duosonaadid: kolm viiuli-, kaks t?ello- ning kaks klarnetisonaati klaveriga on arvatavasti selle ?anri tipud, nende täiuslik esitus aga endast lugupidavate interpreetide igakülgse võimekuse näitaja. Brahmsi oopused 114 (Trio), 115 (Kvintett) ja 120 (sonaadid f-moll…
2 minutit
?Pöial-Liisi? Estonias
VILLU VALDMAA miniooper ?PÖIAL-LIISI?: Neeme Kuninga dramaturgia ja tekst H. C. Anderseni muinasjutu põhjal, lavastaja Tõnu Tamm. Dekoratsioonid maalis ja orkestris mängis hulk lapsi. Osades Rene Soom, Priit Aimla, Katrin Karisma, Tõnu Tamm, Villu Valdmaa, Kelly Tomson, Cathy Tomson, Teele Vilumets, Märt Emil Belkin, Getter Kägu. Klaveril Ülla Millistfer, kunstnik Jane Kaas. Esietendus 2. VII Rahvusooper…
2 minutit
Miks me siuksed kotikud oleme?
Eesti jaoks algas ja lõppes suurejooneline ?Live 8? kontsert-projekt, mille eesmärk oli mõjutada ?otimaal Gleneagles?is aset leidnud G8 tippkohtumist tegelema tõsiselt vaesuse ja mahajäänud regioonide (eriti just Aafrika, kus surrakse sageli elementaarsete ravimite puudumise tõttu) probleemidega, Eesti Ekspressi uudisnupuga, mis esmalt võttis pikalt solvata kontserdi korraldajat Bob Geldofi. Võib ju tõsi olla, et…
3 minutit
Blitzkriegi nurjumine
Meelelahutuslikku ulmemäruli ja tõsielulise tragöödia segu kiirustava CGI-vahu, realismi ning emotsionaalse tõepära pretensioonikas kastmes.
Ulmepõnevik ?MAAILMADE SÕDA? (?War of the Worlds?, USA 2005). Re?issöör Steven Spielberg. Osades Tom Cruise, Dakota Fanning, Tim Robins, Miranda Otto. Linastub Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Ulmepõnevik ?MAAILMADE SÕDA? (?War of the Worlds?, USA 2005). Re?issöör Steven Spielberg. Osades Tom Cruise, Dakota Fanning, Tim Robins, Miranda Otto. Linastub Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
3 minutit
Priit Valkna edu Hantõ-Mansiiskis
Soome-ugri filmi- ja telefestival tähendab vahest sadakonda üksteisele lähedast, valdavalt hõimukaimu, kes vähemalt kord aastas kohtuvad, oma töid näitavad ja oma muredest räägivad.
Festival rändab pealinnast pealinna, mina olen kohal olnud kaks korda, mullu Komimaal Sõktõvkaris osavõtjana ja tänavu Hantõ-Mansiiskis ?ürii liikmena. Peale selle olen siin-seal kokku saanud soome-ugri kirjanikega, nõnda et minulgi on selles…
Festival rändab pealinnast pealinna, mina olen kohal olnud kaks korda, mullu Komimaal Sõktõvkaris osavõtjana ja tänavu Hantõ-Mansiiskis ?ürii liikmena. Peale selle olen siin-seal kokku saanud soome-ugri kirjanikega, nõnda et minulgi on selles…
5 minutit
Õgides rooja ja spermat
Homoseksuaalsed kinokriitikud on omas kindlameelses tendentsis ühtaegu nii naljakad kui imetlusväärsed. Nad jaksavad homoigatsusi haista igast linatööst, milles vähemalt kaks ühesoolist osalist. Just trehvasin lugema hoogsat ülevaadet kiimalistest homopüüdlustest Nikita Mihhalkovi filmides. Muidugi ? keeva entusiasmi puhul annab lopsakat homoerootikat aduda kas või Kruusemendi ?Kevadest?. Lillat himu on peidus nii Arno-Tõnissoni ja Tiugu-Imeliku liinides. Merzini mängitud…
2 minutit
Vestlused patust ?Sin City? taustal
Ekraniseeritud koomiks kannab endas lõpuaja märki, olles omas absurdsuses kultuurilise mandumise lõppjaam.
Põnevik ?SIN CITY?. Re?issöörid Robert Rodriquez ja Frank Miller. Osades Bruce Willis, Mickey Rourke jt. USA 2005. Linastub Tartus ja Tallinnas.
Põnevik ?SIN CITY?. Re?issöörid Robert Rodriquez ja Frank Miller. Osades Bruce Willis, Mickey Rourke jt. USA 2005. Linastub Tartus ja Tallinnas.
4 minutit
Maardus peeti viiendat korda filmifestivali
Lühimängufilmis ?Naslednik? on peategelase külmutuskapp tõeline imede allikas, mis pakub kõikvõimalikele hõrgutistele lisaks ootamatusi ja koomilisi olukordi.
3 minutit
Pahe kui kuliss ja vormitäide
Kui lastele mõeldud toodang välja jätta, peaksid ?indoeuroopa? filmid pahedest otse pakatama. Ja nii see tõepoolest ongi.
3 minutit
Kirikud ja kogudused Eesti meedias
Järeltulev on pisuke kaemus, kuidas ja mil viisil on Eesti kristlikud konfessioonid kajastatud Eesti meedias. See lühike lehelugu ei pretendeeri meediauuringule, vaid ainult kangastab lugeja ette pildi ühe nii meedia kui kirikuga seotud inimese silmade ja kõrvade läbi.
4 minutit
Urmas Ott kui paradigmaatiline Jõmm
Juba pikki aastaid rõõmustab Urmas Ott meid oma intervjuudega. Viimastel aastatel saame, nii nagu pubis happy hour? ajal, koguni kaks ühe hinnaga. Urmas meenutab rotveilerit. Seda nii välimuselt kui stiililt. Ta klähvib ja jookseb ümber intervjueeritava ning haarab siis täiesti ootamatult kintsust kinni. Seda selleks, et kiiresti haugata ning siis jälle samamoodi ringi…
2 minutit
