2022
-
Sel Una Corda kontserdil tuli ettekandele Tõnu Kõrvitsa „Kolm laulu tšellole, kandlele, harfile ja klavessiinile“, kus tšellot mängis Theodor Sink. Külalissolist sulandus pehmete tämbrinüanssidega väga hästi, pani ennast kuulama, aga jäi seejuures kõla mõttes väga delikaatselt ansamblisse. Fotol Theodor Sink ja Liis Jürgens.Aare TammesaluHelide keerdkäigud vaikuse labürintides
Una Corda kontserdiga tähistati kahe ansambliliikme mullust juubelisünnipäeva ning esitleti ansambli juba teist, äsja valminud CDd „Voolujoon“.
4 minutit -
Lavastuses „Vabalt peetavate kanade munad“ on kolme näitleja – Kristiin Räägeli, Jan Ehrenbergi ja Simo Andre Kadastu – koostöö suurepärane.Siim VahurMõnus müramine keset kerget õõva ja tikri toorust
Osatäitjate energia, olemuslik sümpaatsus, kui nad mängisid vahepeal ka jätiseid või räigeid molkusi, oli lavastuse üks köitvamaid aspekte.
4 minutit -
Sild Eesti Vabariigist üle sõja ja Nõukogude aja Eesti Vabariiki
In memoriam akadeemik Ülo Lepik 11. VII 1921– 12. II 2022
Paljud arvavad, et maailm seisab püsti väheste ilmasammaste najal. Need sambad ei ole puust, kivist või rauast. Need on meie keskel inimeste kujul, keda me lähedalt vaadates ei pruugi tähelegi panna, aga kelle suurus alles kaugemalt silma paistab.
Elatud aastad ei ole selles mõttes argument. Palju olulisem on, mida need ilmasambad meile on jaganud ja kuidas tuge pakkunud. Kuidas on neis realiseerunud pika aja…3 minutit -
ErakoguPealelend – Merike Kurisoo, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esimees
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing on rahvusvahelise kunstiteadlaste ühingu CIHA liige. Mida see on andnud kunstiteadusele ja -teadlastele? Kui palju maksab meie rahvuskomitee sõna selles suures ja auväärse eaga koosluses?
CIHA (Comité international d’histoire de l’art) on vanim rahvusvaheline kunstiajaloolaste ühendus. CIHA sünniaeg on 1930. aasta ning siis pandi paika ka põhieesmärgid: kunstiajaloo uurimine ja metodoloogia arendamine, rahvusvaheliste püsisuhete hoidmine kunstiajaloolaste vahel ning kunstiteoste säilitamise järelevalve. 1970. aastatest on CIHA suure…1 minut -
Noore, aga juba mitmetes olulistes ooperirollides üles astunud metsosoprani Kadi Jürgensi kontserdi põhjal võib öelda, et ei tohiks olla häbiasi keskenduda kindlale muusikažanrile ning teha seda hästi.VideokaaderAva süda virtuoossele püstijalakomöödiale
Mida talvemuusika siis ikkagi endast kujutab? Kas mingit tüüpi repertuaari, emotsiooni, kindlaid esinejaid või hoopis midagi muud?
6 minutit -
Asta Oraspõld 14. I 1926 – 15. II 2022
Igavikku on lahkunud Tartu Ülikooli kauaaegne armastatud õppejõud, litoloog emeriit-dotsent Asta Oraspõld. Sündinud Tartus töölisperes, astus ta II Keskkooli lõpetamise järel 1945. aastal Tartu Ülikooli geoloogia osakonda, rakendades juba üliõpilasena oma loova energia õppetöö kõrval paekihtide uurimisele. Pärast aspirantuuri lõpetamist ja kandidaadiväitekirja edukat kaitsmist 1953. aastal jätkas Asta tööd suure sisendusjõuga õppejõuna kogu oma tööelu lõpuni, täites mõnel aastal kateedrijuhataja, teaduskonna prodekaani kohustusi. Olles sügavate teadmistega geoloogia mitmes valdkonnas, luges…2 minutit -
„Me ei poolda seda, et kõik peaksid ühtmoodi elama [—], jalgsi käima või jalgrattaga sõitma. Lihtsalt peaks võimalus olema kõikideks valikuteks,“ ütleb „Lokaalsetes linlastes“ üks filmi peategelane, arhitekt Siiri Vallner.Kaader filmistElud, mis võtavad majade vorme
Indrek Peilist ja Siiri Vallnerist rääkiv dokk „Lokaalsed linlased“ illustreerib nii oma majade nägu arhitekte kui peaga vastu Tallinna linnavalitsuse seina jooksmist.
4 minutit -
Kolm uut näitust Tartu Kunstimajas
Helikunsti näitus „Möödarääkimised”
Laupäevast, 26. veebruarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud helikunsti grupinäitus „Möödarääkimised”. Näituse kuraator on Martin Rästa.
Mis saab siis, kui masskommunikatsiooni kutsuvate võimaluste ajel asendub dialoog lõputute paralleelsete monoloogidega? Kas sõnumitest tiine eeter püsib või langeb mürinal kokku? Mis saab siis, kui info ei vahetu, vaid peegeldub tagasi endakujulisse tühjusesse? Või siis, kui võimetus aktiivselt kuulata muutub niivõrd valdavaks, et iga endast erinev mõte hajub kiiremini kui…3 minutit -
27. veebruaril toimuv Autoritund on pühendatud Arvo Pärdi muusikale, kontserdi kunstiline juht ja dirigent on Tõnu KaljusteKaupo KikkasArvo Pärdi uus kooriteos kõlab esmakordselt Eesti publikule
27. veebruaril kell 17 algab Tallinna Jaani kirikus „Autoritund“ Arvo Pärdi muusikaga. Esmakordselt Eestis kõlab sel kontserdil Pärdi kooriteos „O Holy Father Nicholas“ („Oo, püha Nikolaus“), mis on pühendatud New Yorgi maailma kaubanduskeskuse ground zero alal kiriku avamisele. Kontserti dirigeerib Tõnu Kaljuste.
Tõnu Kaljuste sõnul on seekordne „Autoritund“ pühendatud Arvo Pärdi muusikale. Kontserdil kõlavad Pärdi pühakutele kirjutatud teosed, neid esitavad sopran Maria Listra koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga.
Esmakordselt Eestis…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Juri Lotman – ideede pilduja ja tohutu eruditsiooniga inimene“, intervjuu Tiit Hennostega
Indrek Ibrus, „Lootuse semiootika“
Riin Alatalu, „Mis meie põlvkonna pärandist tulevikule jääb?“
Sabina Kaukis, „Kes vastutab kodukandi kultuuripärandi eest?“
Jan Kaus, „Kauguste kunst“
Krista Kodres, Liisa Kaljula, „Kas migratsioon võiks kunstiajaloos olla positiivne mõiste?“
Kärt Kelder, „Hommikusöök söödud ja kohv joodud. Peole?“
Marti Jeltsov, „Teel süsinikust vabaks III. Tuumaenergia“
Maarja Grossberg-Kuusk, „Kui läheks päikesele vastu ja jätaks varjud selja taha“
Ülo Mattheus, „Nutistumine –suur mure või kognitiivne…5 minutit
