
Kultuur on alati kahekõne. Isegi kui inimene räägib endaga, kõnelevad ja mõtlevad kaasa teised inimesed, surnud ja elavad.

„Kangelane“ jutustab loo lihtsate inimeste suurtest muredest ja meedia mõjuvõimust. Moraalseid dilemmasid ja kaasamõtlemist leidub küllaga, ent emotsioonide palett jääb kahvatuks.

Kes oli see tüüp, kes puhus mammutivilet? Kas muusik, interpreet või helilooja? Et mõista, kes ta oli, on põhjust jõuda selgusele selles, mida ta tegi.

Raivo Hiiemaa: „Pillimeistri tööd peab tahtma teha, sest pillimeistriks arenemine on pikk protsess, milles mängivad rolli väga paljud tegurid.“

Ona Lozuraitytė: „Klient ja tema osa ruumi loomises on enamasti olulisemad kui arhitektuur, mida ta soovib. Väikestel sekkumistel võivad olla suured tagajärjed.“

Tarmo Piirmets: „Sisearhitekti otsustes kaheldakse kogu aeg. See amet nõuab külma närvi, et öelda: nüüd on valmis ja kõik.“


Triin Paja on ürgse loomisjõuga sidunud sõnadesse naiselikkuse. See ei tähenda aga roosamannat, vaid valu ja muret tulevaste põlvede, sündinud ja sündimata laste – maailma pärast.

Donika Kelly luulekogus on küll ülekaalus mütoloogilis-poeetiline register, kuid raamatut saab lugeda ka kui oodi liikidevahelisele armastusele ja hoolitsusele.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.