2022
-
Sel reedel Sirbis
Eva Toulouze, Liivo Niglas, „Udmurdi traditsioonilised palved“
Art Leete, „Obiugrilaste ja samojeedide olematud sõjad“
Jüri Saar, „Ukraina vabadussõda“
Marin Mõttus, „Veri on kõikidel üks“
Hans Alla, „Kunstiteadus trügib tule ligi“
Hasso Krull, „ Luule ja tõde“
Tiit Hennoste, „Raputada piire“
Sten Kauber, „Pandeemiajärgsest kinokultuurist“
Intervjuu Euroopa Muuseumifoorumi esimehe Jette Sandahliga
Rasmus Kask, „Muuseumid muutuste tuules või tuuleks?“
Merle Karro-Kalberg, „Meelega muuseumis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Umbusklikud ajakirjanikud“4 minutit -
Rotermanni soolalaos uus näitus “Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing”
Reedel, 20. mail kell 17 avame Rotermanni soolalao galeriikorrusel näituse „Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing” ja esitleme kataloogi Arhitektuuristuudio Siim & Kreis töödest. Näitus tutvustab Eesti arhitektuuri lähiajalugu ühe büroo arhiivi abil – arhitektuurikonkursside rohkust, üleminekuaja kõrgelennulisi ideid, uute hoonetüüpide nagu pangad või autokeskused tulekut.
Arhitektid Andres Siim (1962–2020) ja Hanno Kreis (1962–2011) olid oma põlvkonna särav tandem, kes 1993 asutasid koos Kristel Ausinguga (1964) Arhitektuuristuudio Siim & Kreis. Näituse…2 minutit -
TIIU KIRSIPUU näitus “TEATRIT ja LEIBA”
Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6, Tallinn)
20. mai – 15. juuni 2022.
Koroona esimese laine ajal, kui kirjutasin Vabaduse galerii näitusetaotlust, olid suletud kõik kultuuriasutused, ka teatrid. Tihti oli kuulda, et kõige rohkem tuntakse puudust võimalusest teatris käia, eestlased on ju teadagi teatrirahvas. Teatri lätted on Vana-Roomas. Sellele osutab ka näituse pealkiri, viidates nendest aegadest pärit väljendile inimese põhivajaduste kohta.
Nii nagu leib toidab keha, toidab teater hinge ja pakub vaimutoitu.
Tervikuna on näituse…1 minut -
Meisseni portselanimanufaktuur. Johann Joakim Kändleri mudel u 1730 – 1740. Figuur “Papagoi”. 19. saj.Eesti KunstimuuseumKadrioru kunstimuuseumis avatakse mööbli- ja tarbekunstinäitus ning skulptuurihoidla
18. mail kutsub Kadrioru kunstimuuseum tähistama muuseumipäeva meeleoluka programmiga kahel uuel näitusel: skulptuurikogu avahoidla väljapanekul ja näitusel „Stiilsed asjad. Mööbel ja tarbekunst Eesti kogudest“. Muuseumi ja kõigi programmide külastamine on sel päeval tasuta.
Skulptuurikogu avahoidla väljapanek pakub huvilistele võimaluse tutvuda muidu varjatuks jääva osaga Eesti Kunstimuuseumi välisskulptuuride kogust. „Muuseumi üks olulisemaid eesmärke on oma kogusid tutvustada ja tagada laiema publiku ligipääs hinnalisele kunstipärandile. Nii püüab ka Kadrioru kunstimuuseum laiendada oma väljapanekut,…2 minutit -
Ardo Ran Varrese ooperi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ nimitegelane Jürka, keda esietendusel kehastas Koit Soasepp, on peamine (ainus?) sammas, mille toel uudisooper püsti seisab. Soasepp mängib oma vastuolulise karakteri saatanlik-muhedalt välja. Taustal paistab Karmen Puis Lisetena.Taavi LutsarVanemuise uus Vanapagan
Oksa painutada on kergem kui puutüve. Seepärast on ka A. H. Tammsaare tüvitekst ooperi ainesena ühtaegu õnn ja õnnetus.
6 minutit -
Äli-Ann KloorenErakoguRohkem kohanematust
Umbes kümmekond aastat tagasi ilmus Äripäevas statistika eestlaste lehelugemise kohta ning seal ilutses Sirbi taga kena ümmargune 0%. Tõenäoliselt moodustab maailma rahvaarvust samasuguse, ümardamise teel saadud protsentuaalse suuruse klassikalise muusika kuulajate hulk. Sellest olematust arvust on aga lõviosa need, kelle muusikahuvi piirdub peamiselt ajavahemikus 1700–1900 loodud helitöödega. Niisiis võib öelda, et nad on hästi kohanenud ega kavatsegi neist piiridest kaugemale vaadata. Siiski leidub veel mikroskoopilisem arv klassikalise muusika austajaid, nimetagem…1 minut -
Kultuuriminister Tiit Terik riigikogus: „Eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimise ja järjepideva arengu tagab loov, vastutustundlik ning avatud ja kogukondi väärtustav ühiskond.“Piia RuberRändeminister andis aru
Põhiseaduslikult esimesed on kultuuripoliitikas jälle rahajärjekorra lõppu pandud.
5 minutit -
Demokraatlikus riigis ei piirdu rahva roll valimistest osavõtuga. Avalikkuse surve poliitilistele otsustele on väga tähtis komponent eelnevates ja järgnevates diskussioonides. Sellegipoolest on rahva otsene sekkumine seadusandliku või koguni kohtuvõimu tegevusse, eriti rahva initsiatiivil esile kutsutud referendumi toel, pehmelt öeldes ohtlik. Eeskätt juhtumite puhul, mil referendumitega üritatakse piirata vähemuste õigusi, õõnestada kohtuvõimu sõltumatust ja võimude lahusust – ühesõnaga, kahjustada liberaaldemokraatia alussambaid. Šveitsi Rahvapartei algatatud referendumitel on mitu korda mindud rünnakule rahvusvahelise õiguse vastu. Pildil partei valgeid lambaid mustadest lahus hoidma manitsevad plakatid piirilinnas Baselis.FlickrKuidas kaitseb end liberaalne demokraatia?
Enamuse piiramatu võim kätkeb endas ohtu, et ilmuvad välja „rahva“ ootusi kõige paremini tundvad demagoogid, kes hakkavad tasahilju demokraatia enda aluspõhimõtteid õõnestama.
10 minutit
