Toeta

2022

  • Mida surnud tahavad?
    Ehk soovivad surnud, et me suunaksime ereda valguse, kõik, mida me nüüd teame ja ajaloost oleme õppinud (ehkki mitte veel ära õppinud), mineviku sügavusse ning nimetaksime seda, mida seal oma tänaste silmadega näeme, õige nimega?
    Piia Ruber
    ,

    Mida surnud tahavad?

    Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“

    Lilli Luuk
    4 minutit
  • ,

    Jäätmed ja keskkonnavastutus

    Elame illusioonis, kus jäätmed on tähtis keskkonnateema, kuid tarbimine ja selle kasv justkui ei ole. Kas tagajärgedele keskendumisega välditakse keskkonnaprobleemide olemust?

    Oma keskkonnasäästlikuks tegevuseks peetakse prügi mitte maha viskamist ja jäätmete sortimist, s.t pigem tagajärgedega tegelemist kui keskkonnakahju ennetamist.1 Kahtlemata on selles suur osa aastaid kestnud sortimisalasel teavitustegevusel, loodud taristul ning kindlasti ka 14 aasta vanusel „Teeme ära“ algatusel, mis on tõmmanud prügistamisele avalikkuse tähelepanu. Seadmata…
    Angela Hollo
    5 minutit
  • Sõna ökoloogiline valik
    Erkki Luugi luulekogust „Ornitoloogi pealehakkamine“ pärinev fraas „Miski pole olulisem kui see lause“ Tartus Kompanii tänaval (2011).
    Oop / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

    Sõna ökoloogiline valik

    Kui unustame kergekäeliselt oma keele väljendusrikkuse ja reostame keelt mõttelaisalt võõrapärasusega, siis reostame hoolimatult muudki enda ümber.

    Rein Meripõld
    5 minutit
  • Positiivsele tulevikule keskenduv arhitektuuriajaloolane
    Beatriz Colomina: „Tulevik on noorte käes ja nad loovad seda väga inspireerivalt!“
    Columbia GSAPP / Wikimedia Commons

    Positiivsele tulevikule keskenduv arhitektuuriajaloolane

    Beatriz Colomina: „Inimene on loomariigis ainuke loll, kes on hakkama saanud iseenda väljasuremise tingimuste loomisega.“

    Hannes Aava
    8 minutit
  • Auväärt laureaadid
    Kristjan Raua nimelise kunstipreemia laureaadid Terje Ojaver, Mai Levin, Ludmilla Siim ja Lembit Sarapuu
    Joosep Kivimäe

    Auväärt laureaadid

    22. oktoobril, eesti rahvuskultuuri suurkuju Kristjan Raua sünniaastapäeval anti Tallinna raekojas juba viiekümnendat korda üle Eesti vanim kunstiauhind – Kristjan Raua nimeline kunstipreemia. Tänavused laureaadid on kunstnikud Lembit Sarapuu, Ludmilla Siim, Terje Ojaver ja kunstiteadlane Mai Levin.
    Seekord on tegemist väga auväärt laureaatidega, kes on kunstielus tegutsenud väga pikka aega ja olnud ka pidevalt esil. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia ei ole elutöö auhind, statuudi järgi antakse see eelmise aasta jooksul valminud…
    Reet Varblane
    4 minutit
  • Luulesalv
    Joonas Veelmaa on äsja ilmunud luulekogu „Alaska“ autor ja prõmmumeistrivõistluste pronksimees.
    Uku Peterson

    Luulesalv

    ***
    äkki siis kui ma loen
    palju raamatuid
    hakkab ta mind armastama
    äkki siis kui ma ostan ilusamad riided või
    vähemalt pesen praeguseid
    hakkab ta mind armastama
    äkki siis kui lõpetan kümnendat korda
    palumise et ta hakkaks mind armastama
    hakkab ta mind armastama
    äkki siis kui ma teda ignoreerin
    hakkab ta mind armastama
    äkki siis kui ma teda tähendusrikkalt ignoreerin
    hakkab ta mind armastama
    äkki siis kui ma suudan teda mitte armastada
    ja hakkan hoopis kedagi teist armastama
    hakkab ta mind armastama
    äkki siis kui ma saan…
    Joonas Veelmaa
    2 minutit
  • Valu, armastus ja rääkimine
    Jelena Tšižova pälvis romaani „Naiste aeg“ eest 2009. aastal Vene Bookeri auhinna, teos on seejärel tõlgitud mitmesse keelde. Romaani põhjal on valminud ka teatrilavastus. Tšižova 2017. aastal raamatufestivalil „Punane väljak“.
    Svklimkin / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Valu, armastus ja rääkimine

    Jelena Tšižova romaan „Naiste aeg“ on väärtuslik leid lugejatele, kes soovivad raamatutest eest leida reljeefsed tegelaskujud ja olme, mida ei tee hubaseks kadunud aja nostalgia, vaid armastus.

    Boris Veizenen
    5 minutit
  • Pöördtoolielu pöördtooliaastad
    Kindlasti pole Ivo Uukkivi võtnud eesmärgiks Lennart Meri jäljendamise, kuid ilmselt on süüvimine Meri tekstidesse teinud paratamatuks ka rolli välise vormi loomise, seejuures ka lausumise ja hingamise temporütmi, ning lavale on sündinud elav Lennart, nagu me teda mäletame ja armastame.
    Herkki-Erich Merila

    Pöördtoolielu pöördtooliaastad

    Jaak Jõerüüdi kirjutatud näidend ja Ivo Uukkivi loodud Lennart Meri tegelaskuju on igati Lennart Meri väärilised.

    Jaak Allik
    9 minutit
  • Linnade tulekroon
    Kristel Vilbaste
    Erakogu

    Linnade tulekroon

    Iga kord, kui mõeldakse välja järjekordne uhke ökoloogilise jalajälje arvutamise süsteem, puhkeb minus selle tulemust arvutades protest. Mis mõttes on maainimese ökoloogiline jalajälg suurem kui linnainimesel? Urisen, et kust te, kulla rahvas, oma söögigi saate ja kuidas see linna saab. Heidate oma tallatud jäljed maainimese kukile ja peate linnas pillerkaari? 
    Aga on midagi, mida märkame nüüd, kui oleme õppinud elektri börsihindu jälgides arvutama. Kui tuled ära kustutada, siis ongi pime. Toas…
    Kristel Vilbaste, rohekonservatiiv 
    1 minut
  • Rahvakandlega suurde ilma
    Pärimusmuusika professionaale võlub ansambli Duo Ruut puhul nende lihtsus, head seaded, kandle kõla ja asjaolu, et kaks muusikut mängib sama instrumenti.
    Karoliina Kreintaal

    Rahvakandlega suurde ilma

    Womexlase peamine ülesanne on uute kontaktide loomine ja pidev suhtlemine. WOMEXi ametlikus programmis esinemine on artistile tohutu võimalus.

    Lisete Velt
    4 minutit
Sirp