Eesti keele kaitsõs – midä ma mõtlõ, ku ma nii ütle? Et eesti kiil tegeligult olõ-õi väiku kiil. Eesti kiil uma milľonkunna imäkiilse kõnõlõjaga um maailma kiili hulgah suurõmbidõ kiili poolõ pääl. Suur inämbüs maailma kohki 7000 keelest ummaq vähämbäq ja kehvembäh saisoh. Eesti kiil sais uma suurusõ ja tugõ­vusõ poolõst inämb-vähämb sama ria pääl ummi naabridõ Läti, Leedu, Soomõ, Roodsi ja inämbüse tõisi Euruupa rahvusriike riigikiiliga. Um asjo, minkah tä um naist kimmämbki.

A sammamuudu ku pia kõigil Eu­ruu­pa rahvusriigel, um ka Eestil vaia umma riigikiilt kaitsaq suuri koloniaalkiili, innekõgõ inglüse, a meil ka vinne keele egäpäävädse joudsa pääletrügümise iist. Inglüse ja vinne kiil es pidänüq Eesti avaliguh ruumih, ülikoolõh ja muial tüükotussih, miiq latsi, lemmik­eläjide ja firmadõ nimih, mi ülikoolioppajidõ ja söögikotussidõ ettekandjidõ umbkiilsüseh ni palľodõh muih aśoh ja paigoh eesti keele arvõlt niimuudu visalt püsümä ja kipõlt edenemä, nigu nuuq tuud parhilla tegeväq. Inglüse ja vinne keele vasta um eesti keelel vaia kaidsõt. Ka miiq hindä miil piät olõma tuuh aśah kimmämb. Mi ei piäq nii kergehe inglüse vai vinne keele pääle üle minemä, ku teenindäjä vai kiäki tüü man vai seltskunnah noid kiili eesti keelest parõmbahe mõist.

Ja samal aol, tõõsõlt puult – eesti keele kaitsõs – tuu ei saaq ja ei toheq olla eesti keele kaitsõs miiq ummi väikeisi ohostõduisi põlitsidõ kiili iist, nigu tuud ummaq võro vai seto. Naidõ iist um eesti kiilt inämb ku sada aastakka kaidsõt ja miiq lõunõeesti keeleq ummaq tuuga joba piaaigo vällä juuriduq. Õkva ku eesti keele kaitsõs. Ei, miiq väikeisi põlitside võro, seto vai mulgi keele iist ei piäq ja ei toheq eesti kiilt kaitsaq, selle et hoopis nail väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä um näidega võrrõldõh suur kiil ja miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, ku inglüse vai vinne kiil eesti keele asõmal.

Ja ei, lõunõeesti keeleq olõ-õi eesti keele murdõq, olõ-õi eesti keele osaq. Seo murdõjutuga ja suhtumisõga ku murdihe, mitte ku kiilihe, ummaki naaq jo pia havvaveere pääle tougaduq. Nii setoq ku võrokõsõq ummaq uma keele avaligult ja ammõtligult umaette keeles tunnistanuq ni pallõlnuq näide imäkeele murdõs vai murdõkeeles pidämise ärq lõpõtaq.

Sammamuudu ku liivi ja latgali keelel um vaia väega kõvva kaidsõt läti keele iist, saami keelil soomõ, norra ja roodsi keele iist, friisi keelel hollandi keele iist, sammamuudu um lõunõeesti keelil vaia väega kimmäst kaidsõt eesti keele iist. Kõiki riike väikeisil põlitsil keelil um vaia väega kõvva kaitsõt umahindä riigi riigikeele ja siiäni kestvä ütskõiksõ ja ignoriirjä haridus- ja keele­poliitiga vasta. Selle et nimelt tuu um naidõ edimäne ja kõgõ suurõmb oht ja haudaajaja.

Tulõ silmäh pitäq ja tõsitsõhe võttaq tuud, miä om vällä üteld I võrokõisi kongressi keeleotsussõh: võro kiilt tulõ pitäq mitte eesti keelest veidemb tähtsäs, nigu tuud um siiäni tett ja tetäs parhilla kah iks viil edesi, a sama tähtsäs ku eesti kiilt, ja timä iist hoolitsõma, taad oppama, pruukma ja kaitsma piät sama suurõ vai viil suurõmba hoolõga ku mi tii tuud eesti keele hääs. Viil suurõmba hoolõga tuuperäst, et tä um eesti keelest mõõtmalda palľo inämb ohostõt.