Eesti Muusika Infokeskus (EMIK) tähistab 3. mail Eesti muusika päevadel 30. tegevusaastat. Ühtlasi on infokeskusel 2024. aasta 1. novembrist uus juht, muusikateadlane Saale Kareda, kes süvamuusika valdkonnas nähtavasti tutvustamist ei vaja. Muu hulgas on Saale Kareda süvitsi uurinud Arvo Pärdi tintinnabuli-stiili, töötanud Viinis Universal Editioni muusikateadusliku konsultandina ja Eesti suursaatkonna kultuuriesindajana, olnud ajakirja Teater. Muusika. Kino muusikatoimetaja ning kirjutanud muusikast teistessegi väljaannetesse.

Mis on EMIKisse tööle asudes teinud rõõmu, mis ehmatanud?

Rõõm on olnud asuda juhtima Eesti klassikalise ja nüüdismuusika infokeskust, mis on ligi 30 aasta jooksul koondanud, süstematiseerinud ja struktureerinud võimsa andmepanga. See on maailmas omataoliste seas üks põhjalikumaid, kui vaadata rahvusvaheliste muusikainfokeskuste andmepanku: EMIKi info on täpne, detailne, kõikehõlmav, hästi struktureeritud. EMIKi tegevus on hõlmanud ka haridussihte ja väärtuste mõtestamist. EMIKi pikaaegse direktori Evi Arujärve juhtimisel on EMIK kirjastanud Eesti klassikalise muusika pärandit, andnud välja raamatuid, trükiseid, plaate ja muud infomaterjali. Eesti muusikat on regulaarselt ja aktiivselt esindatud rahvusvahelistel messidel ning rahvusvahelise muusikainfokeskuste ühenduse IAMIC aastakonverentsidel.

Rõõm on olnud asuda tööle tiimiga, mille liikmed on võimekad, professionaalsed, kiire mõtlemise ja tegutsemisega säravad loomeisiksused. EMIKis on praegu kolm täistöökohta, sealhulgas üks ametikoht pooleks kahe töötaja vahel. Oleme niisiis neljakesi: kaks heliloojat – Mariliis Valkonen ja Maria Rostovtseva – ning kaks muusikateadlast – Taavi Hark, kes on ühtlasi ka Eesti muusika päevade produtsent, ja mina. On elementaarne, et sedavõrd vastutusrikka ja kõrge kvalifikatsiooniga töö eest makstaks väärilist palka. Praegu on toimetajate palgad kahjuks alla kultuuritöötaja miinimumi, mis ei lähe seadusega pahuksisse ainult seepärast, et EMIK on MTÜ.

Suur murekoht on EMIKi veebiplatvormi väga suur tehniline mahajäämus. Õnneks veebi kasutajale see veel väga silma ei torka, aga EMIKit üle võttes selgus veebimajutuse pakkujaga suheldes, et veebiplatvorm oli tehniliselt hooldamata. Eelmise veebiarendajaga ei olnud koostöö sujunud juba pikemat aega, EMIKi veebiplatvormi looja oli sellest firmast lahkunud ning tehnilist hooldust ja korrastust ei oldud juba kaua tehtud. Asusin arendajat otsima ning detsembrist töötame koos firma Bevira veebiarendaja Rain Laansaluga, kes aitas kiiresti likvideerida üle pea kasvanud ajutiste metaandmete faile ning korrastada sisestruktuuri, ühtlasi asus ta looma raamatupidamisliidest EMIKi muusikapoe paremaks teenindamiseks.

Tehnilisi kitsaskohti on veebi köögi­poolel vaja lahendada palju, kõige suurem küsimus on, kuidas viia kogu veebiplatvorm praeguse standardi, PHP versiooni 8 tasemele, sest praegusel vananenud versioonil seda enam kaua hoida ei saa. Eelmine arendaja küsis selle töö eest 40 000 eurot, kuna kood on nii vananenud, et kogu veebiplatvorm tuleks nullist uuesti programmeerida. EMIKi eelarves praegu selle töö jaoks seda summat ei ole.

Milliseid tehnilisi uuendusi EMIK vajab ja mida juba lähiajal ette võtad?

Üks põhiküsimusi on praegu see, kuidas olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutada – nii raha kui ka aega. EMIKi tööpõld on väga lai: juba tosin aastat tagasi kirjutas EMIKi pikaaegne direktor Evi Arujärv, et juurde oleks vaja vähemalt kolm täistöökohta, ning töid ja ülesandeid on viimase tosina aastaga ainult juurde tulnud! Selles olukorras vaatan üle töölõike, kus saaksime vähendada tehnilist käsitsi tööd ning anda need operatsioonid üle algoritmidele. Tänapäeva standard on see, et inimene sisestab andmed ainult üks kord ning ülejäänud operatsioonid peaksid olema delegeeritud algoritmidele. Praegu oleme sellest standardist alles kaugel. Kõige pakilisem tehniline uuendus on aga, nagu öeldud, EMIKi veebiplatvormi viimine PHP 8 peale ning selleks vajaliku finantstoe leidmine.

Oleme ühiskonnana uue tehnilise revolutsiooni lävel ning tuleb hoida end kursis ka arenguga, mida võimaldab tehisaru ja ühtlasi teha endale selgeks sellega seotud ohud. Muutuste tark juhtimine on tänapäeva tegevjuhtide peamine ülesanne.

Juba sisse viidud uuendus on EMIKi uus logo ning uus veebipäis ja jalus, mis sündis koostöös juhatuse liikme Helena Tulvega ning mille teostas noor kunstnik Johanna Ruukholm.

Eesti Muusika Infokeskuse suur varandus on heliarhiiv, kust võib leida üle 7000 teose salvestise. Osa neist on EMIKi enda salvestised, mille saaksime fonogrammiõiguse järgi kohe oma veebi üles panna (ERRi salvestiste asjus peaksime saavutama alles kokkulepped, sest praegu on meil luba esitada neist ainult helinäiteid). Evi Arujärv tegi ka veebiarendusliku projektitaotluse, et aastakümnete jooksul välja antud heliplaatide sisu veebis avalikuks teha ning siduda see eesti muusikat tutvustava ja reklaamiva teemaga, aga kahjuks EMIK tookord piisavalt rahalist toetust ei saanud. Võimalus tervikteoseid kuulata tõstaks kohe meie veebisaidi atraktiivsust välisriikide veebikülastajate hulgas.

Ees seisab ka kohtumine Score­musicu esindaja Kristjan Nõlvakuga, et arutada koostööd rakenduse kaudu orkestripartiide laenutamiseks.

Millist rolli EMIKil 2025. aasta seisuga meie muusikaelus näed? 

Alustan sellest, milline roll on EMIKil rahvusvaheliselt. Iga päev laekub EMIKi e-postkasti kõikvõimalikke eesti muusikat puudutavaid päringuid kogu maailmast, kõigilt kontinentidelt ning muidugi ka Eestist. Noodipoe välisriikide müügiedetabelit juhib USA, järgnevad Saksamaa, Holland, Soome, Ühend­kuningriik, Rootsi, Kanada ja Prantsusmaa. Eksootilisematest riikidest tuleb tihedalt tellimusi Jaapanist, aga ka sellistest paikadest nagu Hongkong, Taiwan, Uus-Meremaa, Tšiili, Colombia, Malaisia, Brasiilia, Costa Rica, Lõuna-Aafrika Vabariik, Filipiinid, Guatemala, Indoneesia ja Lõuna-Korea.

Mariliis Valkonen on töötanud EMIKis 20 aastat ning tema teadmiste ja kogemuspagas on selles töös hindamatu väärtusega. Statistika näitab, et EMIKi veebi külastati 2024. aastal ligi 8 miljonit korda. Kontaktide, huviliste ja muusikapoest tellijate arvu põhjal võib öelda, et suurim, täpseim ning päev-päevalt täienev Eesti süvamuusika andmebaas on asendamatu infoallikas muusikutele, kontserdikorraldajatele ja kõigile eesti muusika huvilistele kogu maailmas.

EMIKi juhina tööle asudes väljendasin seisukohta, et kogu see tohutu varandus, mis on 30 aasta jooksul kogutud ja süstematiseeritud, peaks olema huvilistele veel paremini kättesaadav. EMIKi roll peaks avarduma info kogumiselt, töötlemiselt, säilitamiselt ja struktureerimiselt ka selle info avalikkusele paremini kättesaadavaks tegemisele. Põhiline meedium on siin muidugi meie veebisait, mis peale platvormi tehnilise uuenemise peaks tulevikus uuenema ka visuaalselt, kõige paremas mõttes interaktiivsemaks, et tuua esile uusi teoseid, lisada neile täiendavat infot, tutvustada meie platvormil uusi heliloojaid, tuua esile ka Eesti muusika kullafondi kuuluvaid teoseid jpm. Niisiis, esitleda šedöövreid ja uudisteoseid kureeritud vormis.

Kultuuridiplomaatia on väikeste riikide puhul üks mõjusamaid diplomaatia liike – seda kogesin omal ajal Viini saatkonnas töötades. EMIK annab kultuuridiplomaatia edendamiseks oma järjekindla panuse: saadab enne kuu lõppu kultuuriatašeedele ülevaate järgmise kuu eesti muusika ja muusikute tähtsamatest sündmustest Eestis ja välismaal ning toetab esindusi ka muu vajaliku infoga.

Kas teil on teavet, kes ja kuidas kasutab EMIKi kontserdiinfoga uudiskirja? 

EMIKi kontserdiinfo uudiskiri sündis 2011. aastal Postimehe ja Eesti Päeva­lehe soovist saada sellekohast ülevaadet. Meie andmetel kasutatakse seda palju n-ö jooksva kontserdi­kalendrina. Ja nagu öeldud, saadame kultuuriatašeedele kontsentreerituma versiooni juba varem, et nad saaksid uue kuu tegevust planeerida.

Heliloojate, interpreetide ja muusika­teadlaste info on kindlasti muusikavaldkonnas väga vajalik töövahend. Kui sageli ja mis põhimõttel vaadatakse üle, mis vajab seal uuendamist?

EMIKi andmebaasis sisaldub praegu info 255 helilooja ning 377 interpreedi ja muusikakollektiivi, 25 muusikateadlase ning 33 333 teose kohta.

Tänapäeva infost küllastunud maailmas on hea tava, et muusikainfosüsteemides hoolitseb helilooja ise enese kohta käiva biograafia aktuaalsuse eest. Enesestki mõista uuendavad meie toimetajad andmepanka pidevalt nii uute teoste ja nende kohta käiva teabe kui ka auhindade ja muu markantsema biograafilise infoga. Samuti lisatakse korra­päraselt meediakajastusi heliloojate ja interpreetide kohta. Muusikateadlaste osas on plaanis anda veebiarendajale ülesanne, et meie süsteemis leiduvad nende sulest ilmunud kirjutised ilmuksid automaatselt ka autori profiili alla.

Loomulikult saadame heliloojatele meeldetuletusi, et nad vaataksid üle oma biograafia ning annaksid uusi teoseid müügile EMIKi veebipoodi.

Evi Arujärv kirjutas 2021. aastal Sirbis põhjalikult tollal värskelt avatud noodikäsikirjade digiarhiivist.¹ Mis seis on praegu EMIKi digitaalse noodikoguga, kuhu kuuluvad digiteeritud käsikirjad?

Evi Arujärve juhtimisel digiteeriti ligi 250 000 lehekülge käsikirju ehk hinnanguliselt 80% Eesti Muusikafondi kõigist käsikirjadest. Oleme nüüd loonud Marge Rauniga muusikafondist tegevuskava, kuidas käsikirjade digiteerimisega edasi minna. Rahastuse asjus pöördume taotlusega kultuurkapitali poole.

Milline on EMIKi koostöö muusikakirjastustega?

Läinud novembris kohtusin muusikainfokeskuste rahvusvahelise katusorganisatsiooni IAMIC aastakonverentsil ka muusikakirjastuse Universal Edition direktori Astrid Koblanckiga, kellega arutasime koostöövõimalusi. Praeguseks on meil kokkulepe, et heliloojad saavad EMIKi kaudu Universal Editioni platvormiga scodo liituda soodsamatel tingimustel. Scodo platvormiga liitumisel on helilooja kohe samas suurkataloogis kõrvuti Arvo Pärdiga, talle saab osaks rahvusvaheline levi ja turundus: Universal Editionil on kuus täiskohaga produtsenti, kes heliloojaid tutvustavad. Huvi korral anname heliloojatele lähemat infot. Teiste kirjastustega kontaktide loomine seisab veel ees.

Interpreedid on sõnastanud, et Eestis on suur probleem redigeeritud esitusnootide vähene osakaal ja kättesaadavus. Sten Lassmann ütles 2022. aastal Klassikaraadios suisa nii, et puudub tegevuskava ja institutsioon, kes tegeleks eesti muusikapärandiga. Ta lisas, et probleemne on muusikapärandi talletamine, uurimine ja ka levitamine.² Milline on ja võiks olla EMIKi osa, et eesti helilooming oleks interpreetidele kvaliteetsete esitusnootidena paremini kättesaadav? Millised on kitsas­kohad? 

Evi Arujärv on aastatega päris palju Eesti muusika klassikavaramu teoseid kirjastanud, suurematest teostest olgu siin nimetatud Artur Lemba esimene ja teine sümfoonia, esimene klaverikontsert, klaverikvintett, klaverikvartett, klaveritriod nr 1 ja 2, päris palju klaveriloomingut, soololaule, samuti Ester Mägi esimene sümfoonia ning soololaule.

Iga projekti jaoks taotleb EMIK kultuuriministeeriumilt eraldi rahastust, sest noodigraafika ja selle toimetamise eest tasumiseks EMIKi eelarves vahendeid ei ole. 2025. aastaks on taotlused tehtud Ester Mägi klaverikontserdile, mida toimetaks Evi Arujärv ning Artur Lemba kolmele kammerteosele, mida toimetaks Sten Lassmann. Viisime Sten Lassmanniga lõpule ka 2024. aasta projekti ning EMIKi muusikapoes on saadaval nüüd Lemba esimene ja teine viiulisonaat ning esimene sonatiin viiulile ja klaverile. Meie pikaaegne koostööpartner, noodigraafik Mari Amor, on töödega üle koormatud, aga paar EMIKi tellimust aastas on ta oma graafikusse ikka mahutanud.

Millised on praegusel raskel ajal EMIKi rahastusvõimalused?

Juba EMIKi uue juhi konkursi ajal oli teada ministeeriumis vastu võetud otsus, et EMIKi tegevustoetust vähendatakse. Sel aastal on see 5% väiksem kui eelmisel aastal ning järgmistel aastatel vähendatakse veelgi. EMIKi veebi­poe teenindamine võtab meilt palju aega. Nootide hinnad on mõõdukad, maksame heliloojatele välja 70% müügi­tulust, lisaks lähevad maha posti- ja nootide valmistamise kulud ning järele on seni jäänud pisike summa, mis läheb omafinantseeringuks. Nüüd on uue tegevjuhi ülesanne otsida ja leida lisanduvaid rahastusvõimalusi koostööpartnerite, toetajate, annetajate ja muude võimaluste kaudu. 1. veebruarist on EMIK lisatud tulumaksusoodustusega institutsioonide nimekirja ning panime kohe ka oma veebilehele üles info, kuidas saab meie tegevust toetada. Niipea kui esmased kiired tööd seoses veebiarendusega võimaldavad, asun selle nimel tegutsema.

Raamatute väljaandmisega pole EMIK jõudnud minu teada juba aastaid tegeleda. Kas ka eesti muusika mõtestamise võiks jälle ette võtta? 

Kindlasti! Vaadates aga praegu potentsiaalseid kirjutajaid, siis ringkond, kellel mahuks kaaluka, süvenemist nõudva teksti loomine ajakavasse, on üsna ahtakene. Oleme arutanud Kerri Kottaga, kes on ühtlasi EMIKi juhatuse esimees, et puudu on korralik Erkki-Sven Tüüri monograafia ja selle kirjutamine ongi Kerril juba ammu kavva võetud. Kui see õnnestub EMIKi egiidi all kirjastada, tuleks kindlasti see välja anda ka inglise ja saksa keeles.

EMIK tegeleb jõudsalt eesti klassikalise ja nüüdismuusika infoga, aga mõnikord küsitakse, miks on tähelepanu alt väljas isegi džäss ja pärimusmuusika, mida tänapäeval samuti kõrgkoolides õpetatakse, rääkimata popmuusikast. Mis on sinu seisukoht? 

Minu vaade sellele, eriti mis puudutab džässi ja pärimusmuusikat, on avatud, aga nende valdkondade teenindamine vajaks EMIKi koosseisu suurendamist. Õnneks on kõigil neil valdkondadel Eestis vähemalt oma tugiorganisatsioon. Laiendaksin EMIKi ampluaad džässi ja pärimusmuusika suunal esimesel võimalusel, sest nii mõnegi süvamuusika helilooja puhul on need valdkonnad ju otsene inspiratsiooniallikas või heliloojaks arenemise kasvulava. Ja näiteks Kristjan Randalu ja Robert Jürjendali looming on EMIKis täies mahus esindatud! Veel saab EMIKi veebipoest osta Mingo Rajandi, Tiit Kalluste ja Lembit Saarsalu teoseid. Asi võikski edasi liikuda nii, et heliloojad ja interpreedid, kes on sillaehitajad eri muusikastiilide vahel, ühineksid sujuvalt EMIKi platvormiga. Ühel heal hetkel vahest õnnestubki siis tegevusraadiust laiendada.

1 Evi Arujärv, EMIKi käsikirjade digiarhiiv avatud! – Sirp 5. II 2021.

2 Lisete Velt, Sten Lassmann: puudub tegevusplaan eesti muusikapärandiga tegelemiseks. – ERRi kultuuriportaal 11. IV 2022.