$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ei saa öelda, et Annie Ernaux kõneleb sellest, mis on olnud – et nüüd on kõik teisiti ja kohutavad ajad on möödas. Naise vabadus on alati midagi, mis tuleb aina uuesti kätte võita, selle nimel võidelda.
Florian Illiesi viis tuua kokku ühises aegruumis tegutsenud loojad on sümpaatne ja viljakas moodus luua seoseid.
Koidula sündis ajal, mil naist ei peetud inimeseks, ent oma elu pidi ta ikkagi naisena ära elama.
Intellektuaalne kirg on kahes mõttes ohtlik: seda ei mõisteta ning see ei pruugi sobida eksponeerimiseks.
Vilja Kiisler: „Kipub olema ajakirjanduse paratamatus, et kultuuri millegipärast ei peeta seksikaks. Kultuuriinimesed ei pääse nii tihti esiküljele, kui näiteks mina tahaksin neid seal näha.“
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 15. detsembril 2022
Springora vastselt eesti keelde jõudnud skandaalse teose ühiskondlik mõju on määratult suur, kuid samaväärset kunstilist jõudu sellel ei ole.
Maarja Kangro juttudesse siginenud maagiline mõõde võimendab ühiskondlikku satiiri ja eneseirooniat.
Mudlum on oma asja-armastuse arendanud täiuseni – inimene särab asjadest ja ruumidest läbi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.