Toeta

mets

  • Kas noored puud kasvavad kiiremini?
    Kuna metsanduse sektor on ilma raieta jõuline CO2 siduja, võiks Euroopa Liidule metsa kasvatamine olla Eesti uus majandussuund, millele kehtib võimalikult lihtne, kuid vähemalt natukenegi õiglane maksude ja toetuste süsteem.
    Piia Ruber
    ,

    Kas noored puud kasvavad kiiremini?

    Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.

    Teet Randma
    6 minutit
  • Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
    Joonis 3. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kask. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.
    ,

    Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa

    Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.

    Rainer Kuuba
    8 minutit
  • ,

    Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa

    Seninägematult suur raieintensiivsus, mille tunnistajaks on olnud igaüks, kes on looduses liikunud, tuleb oma valusas eheduses välja ka avalikest andmetest.

    2010. a avalikustas riigikontroll auditiaruande riigimetsade majandamise jätkusuutlikkuse kohta.1 Auditi tulemusena selgus, et kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab lageraiete tegemist samamoodi nagu RMK oli raied kavandanud 2010. aastaks, siis väheneks vanade metsade pindala paremates metsatüüpides, mistõttu omakorda halveneks metsade ökoloogiline seisund ja väheneks tulevikus riigimetsast saadav…
    Rainer Kuuba
    6 minutit
  • ,

    Et metsaraiet ei juhiks robot

    Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal. Tuleks kaaluda metsade üleriigilise planeeringu või maakonna teemaplaneeringutena koostamise algatamist.

    Väärtusel on mitu palet ja mitu mõõdet, ja väärtusi võib ka mitu olla. Väärtuse(d) kujundab inimene, loodus ei kategoriseeri – väärtuslik või mitteväärtuslik. Fred Jüssi on kunagi öelnud, et vääriskala mõiste on inimese peas, kala on kala. Või siiski? Jagades liike väärtuslikeks ja mitteväärtuslikeks tuleb esile…
    Kaja Peterson
    6 minutit
  • Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus
    Kuidas elurikkusega kiiremini sina peale saada? Üks võimalus on õppida märkama. Parimateks õpetajateks on siin elurikkad paigad ise. Neis tuleb vaid kohal olla: tähtsam kui liikide tundmine või nimetamine on looduses olemine.
    ,

    Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus

    Elurikkuse hoidmine väärtustab esmasena just meie kodukohta. Maailma saab päästa, kui alata koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast.

    Arne Ader
    6 minutit
  • Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja
    Aburi hiis kanti 2018. a pühapaikade kaardile ja see avalikustati metsaregistris ja maa-ameti geoportaalis. Pühapaikade kaart on mitme kraadi võrra täpsem RMK pärandkultuuri kaardist, mida metsatöödel läbivalt arvestatakse. Ometi otsustas keskkonnaministeerium pühapaikade kaardi maha võtta. Vastasel juhul oleks Aburi hiie maaomaniku metsateatisele kantud märge, et tema maal asub hiiekoht ja metsa majandamisel on soovitav seda arvestada.
    Ahto Kaasik
    ,

    Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja

    Eestlaste võimetus kolme aasta jooksul metsatüli lahendada seostub üldisema moraaliprobleemiga ja paljastab riigi keskkonnapoliitilise mahajäämuse.

    Asko Lõhmus
    13 minutit
  • Mets kui põhiõigus?
    Mis oleks, kui kuulutaks järgmise aasta metsa aastaks? Kui mitte ametlikult, siis vähemalt igaüks enda sees. Kujutage ette: terveks aastaks pidu sinus eneses.
    Uudo Timm
    ,

    Mets kui põhiõigus?

    Meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, efektiivset kohtusse pöördumise õigust kasutades.

    Eerik Kergandberg
    11 minutit
  • Metsanduse uus lendorava paradigma
    tõttu igal võimalusel kuuse- ja männikultuuridest välja.
    ,

    Metsanduse uus lendorava paradigma

    Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“

    Ulvar Käärt
    8 minutit
  • Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim
    Metsapoleemika teisel aastal purunes hüpotees, et poleemika lahenemist takistab puudulik suhtlus. Möödunud aasta peamised kokkupõrked polnud seotud võimaluste vähesusega, vaid metsade üle otsustava kapseldunud võimuga, kellele on ka avalikkuses ilmumas konkreetsete inimeste näod.
    Anneli Palo
    ,

    Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim

    Kaks aastat väitlusi Eesti metsade tuleviku üle on pannud pettuma need pealtvaatajad, kes ootasid tõe võidukäiku, kiireid poliitilisi lahendusi, ajakirjanduse jahtumist või osalejate leebumist.

    Asko Lõhmus
    12 minutit
  • Eesti metsa abiks
    Linda-Mari Väli: „Tegelikult ei jõua me kaugeltki mitte kõikjale, isegi mitte iga raie juurde, millest meid teavitatakse.“
    Erakogu

    Eesti metsa abiks

    Linda-Mari Väli: „Probleemseid teemasid on palju, aga olulisemana võib välja tuua üleraie ning lageraiepõhisuse, mis ongi teatavas mõttes kõigi teiste probleemide allikaks.“

    Lea Larin
    13 minutit
Sirp