mets
-
Teaduslikult pakuvad Rein Drenkhanile enam huvi võõrad lõunapoolse päritoluga patogeenid, mis jõuavad siia kliimamuutuse lainel ja ka inimese poolt levitatuna. Viimase 20 aasta jooksul on metsapatoloogia töörühm avastanud tosinkond uut puude patogeeni ja arvata võib, et neid tuleb veelgi. Pildil Rein Drenkhan Indias proove kogumas.Ahto AganEesti metsa akadeemiline vardja
Metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rõhutab kliimamuutuste otsest mõju meie metsale, mets vajab kliimamuutuste ja sellega kaasnevate probleemide eest kaitset.
11 minutit -
Seisavad haldjate õlgadel
„Eesti metsaluule antoloogia“ on palju suurem kui lihtsalt luuleantoloogia – see on meie ürglooduse (või ikka kultuuriloo?) mälupank.
7 minutit -
Rainer Kuuba kandideerib kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks.Ain AlvelaMotivatsioonikiri
Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel
6 minutit -
Tartu ülikooli botaanikaaia 220. sünnipäeva tähistatakse 27. juunil.Silvia LuikNägemuslikud aiad
Eesti on rikas nägemuslike aedade poolest. Mõned neist on reaalsed, mõned eksisteerivad üksnes fantaasiates. Ometi on neil üks ühendav joon – neist hakkab pihta Eesti looduskaitse.
7 minutit -
Me oleme metsarahvas hoolimata tühistamisõnadest, mis viimasel ajal selle kohta on lausutud.Kristel VilbasteMetsa tühistamissõnade tühistamine
Võime käia metsas eri radu ja jõuda pärale eri aegadel, mets ise räägib meile lõpuks, mis või kes ta tegelikult on.
6 minutit -
Neil piltidel on metskiuru munadega pesa, aga metsavaates on inimesel seda peaaegu võimatu märgata. Arusaam, et metsas pesitsevad linnud ainult juhul, kui inimene on pesa üles leidnud, on aasta veidramaid seisukohti.Asko LõhmusMetsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
13 minutit -
Looduslikes häiludes uueneb põlismets täiesti jõudsalt ise. Pildil Kuivassaare mets.Arne AderMetsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist
Metsanduse ühiskondlik kokkulepe jäi sündimata, sest poliitiline konjunktuur ja RMK valisid metsapoleemikas puidutööstuse poole.
14 minutit -
Mets on elust pulbitsev, pidevalt muutuv, kuid siiski järjekindel, erakordselt keeruline ja kohanemisvõimeline biosüsteem, mis on meie planeeti asustanud 365 miljonit aastat. Pildil Poruni lammimets.Arne AderMille peaks rohelepe metsade heaks tagama?
Meil on hädasti vaja mõista, et mets ei ole lihtsalt puiduvabrik ja paik, kus hobi korras jahil käiakse. Mets on tipptasemel looduse looming.
3 minutit -
Äärmiselt liberaalse majanduspoliitika rakendamine loodusvarade kasutamisel on naeruvääristanud eelnevate põlvkondade kogemusliku teadmise, ei arvesta ökoloogia põhitõdedega ning on madaldanud metsanduse kui loodusteadusliku distsipliini puiduvarumise ja logistika korralduseks. Pildil Kuningamänd Järvseljal.Arne AderVanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole
Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna – mõelda tuleb tulevikule.
Käesolevaga avaldame sügavat muret Eestimaa metsade jätkusuutmatu ning ebaõige…6 minutit -
Kuna metsanduse sektor on ilma raieta jõuline CO2 siduja, võiks Euroopa Liidule metsa kasvatamine olla Eesti uus majandussuund, millele kehtib võimalikult lihtne, kuid vähemalt natukenegi õiglane maksude ja toetuste süsteem.Piia RuberKas noored puud kasvavad kiiremini?
Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.
6 minutit -
Joonis 3. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kask. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.
8 minutit -
Kuidas elurikkusega kiiremini sina peale saada? Üks võimalus on õppida märkama. Parimateks õpetajateks on siin elurikkad paigad ise. Neis tuleb vaid kohal olla: tähtsam kui liikide tundmine või nimetamine on looduses olemine.Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus
Elurikkuse hoidmine väärtustab esmasena just meie kodukohta. Maailma saab päästa, kui alata koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast.
6 minutit -
Aburi hiis kanti 2018. a pühapaikade kaardile ja see avalikustati metsaregistris ja maa-ameti geoportaalis. Pühapaikade kaart on mitme kraadi võrra täpsem RMK pärandkultuuri kaardist, mida metsatöödel läbivalt arvestatakse. Ometi otsustas keskkonnaministeerium pühapaikade kaardi maha võtta. Vastasel juhul oleks Aburi hiie maaomaniku metsateatisele kantud märge, et tema maal asub hiiekoht ja metsa majandamisel on soovitav seda arvestada.Ahto KaasikMetsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja
Eestlaste võimetus kolme aasta jooksul metsatüli lahendada seostub üldisema moraaliprobleemiga ja paljastab riigi keskkonnapoliitilise mahajäämuse.
13 minutit -
Mis oleks, kui kuulutaks järgmise aasta metsa aastaks? Kui mitte ametlikult, siis vähemalt igaüks enda sees. Kujutage ette: terveks aastaks pidu sinus eneses.Uudo TimmMets kui põhiõigus?
Meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, efektiivset kohtusse pöördumise õigust kasutades.
11 minutit -
tõttu igal võimalusel kuuse- ja männikultuuridest välja.Metsanduse uus lendorava paradigma
Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“
8 minutit -
Metsapoleemika teisel aastal purunes hüpotees, et poleemika lahenemist takistab puudulik suhtlus. Möödunud aasta peamised kokkupõrked polnud seotud võimaluste vähesusega, vaid metsade üle otsustava kapseldunud võimuga, kellele on ka avalikkuses ilmumas konkreetsete inimeste näod.Anneli PaloMetsapoleemika teine aasta: rägastiku võim
Kaks aastat väitlusi Eesti metsade tuleviku üle on pannud pettuma need pealtvaatajad, kes ootasid tõe võidukäiku, kiireid poliitilisi lahendusi, ajakirjanduse jahtumist või osalejate leebumist.
12 minutit -
Linda-Mari Väli: „Tegelikult ei jõua me kaugeltki mitte kõikjale, isegi mitte iga raie juurde, millest meid teavitatakse.“ErakoguEesti metsa abiks
Linda-Mari Väli: „Probleemseid teemasid on palju, aga olulisemana võib välja tuua üleraie ning lageraiepõhisuse, mis ongi teatavas mõttes kõigi teiste probleemide allikaks.“
13 minutit -
RMK peab raierahust vabatahtlikult kinni ning peatab riigimetsas kaheks kuuks – aprilli keskpaigast juuni keskpaigani – enamiku raietest.Kaisa BergKevadsuvine raierahu – kellele ja miks?
Kevadel tõusis päevakorda uudis, et mitmel pool raiutakse metsa lindude pesitsusajal ning seetõttu hävivad linnupesad ja linnupojad hukkuvad.1 Ornitoloogiaühing on teinud ettepaneku kehtestada kevadsuvisel ajal kolmekuuline raierahu kõigis metsades, et lasta lindudel pesitseda, kuid seni ei ole seda seadusega kehtestatud.2 RMK peab sellest vabatahtlikult kinni ning peatab riigimetsas kaheks kuuks – aprilli keskpaigast juuni keskpaigani – enamiku raietest. Suve alguses tuli ilmsiks, et kui riigimetsa kahe kuu vältel ei raiuta,…5 minutit -
Kas suur osa Eesti rahvast on kujutamas ähvardavat ohtu elukeskkonnale ja koondumas, sest senise kursi suhtes parimal positsioonil asuvad üksikisendid ei soovi oma liikumissuunda muuta?Anneli PaloKas eestlane armastab metsa?
Praegust olukorda hinnates jääb mulje, et suur osa eestlastest armastab metsa pakutavaid hüvesid, kuid mitte metsa ennast.
7 minutit -
Praeguste raiemahtude jätkudes hakkavad liigirikaste metsade asemel domineerima väga noorte puudega liigivaesed kooslused, mis ökosüsteemina ei toimi ja mis vastavad puuistandike tunnustele sõltumata sellest, kas ametnikud nimetavad seda metsamaaks või mitte. Pildil Nigula looduskaitseala suurimal soosaarel Salupeaksil kasvav salu-põlismets.Anneli PaloMiks ministeerium keeldub diskussioonist ja ründab praeguse metsapoliitika kriitikuid?
Keskkonnaministeeriumi poliitika: 30 aastaga metsadele lageraietega ring peale
10 minutit
