Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa

Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.

RAINER KUUBA

Kui eelmise nädala artiklis sai näidatud, kuidas riigimetsades on raieintensiivsus kasvanud suuremaks, kui see on olnud kogu möödunud saja aasta jooksul, siis selles artiklis on välja toodud andmed, millest nähtub, et samas mahus lageraietega kuigi kaua enam jätkata ei saa.

Riigimetsade praegust liigilist ja vanuselist jagunemist ei saa üks ühele võrrelda riigikontrolli auditi1 aegse jagunemisega, sest RMK-le kingiti möödunud kümne aasta jooksul juurde üle 200 000 hektari metsi, mis enne seda olid aastakümneid raietest puutumata. Et oleks paremini aru saada, kuidas Nõukogude ajal õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamata erametsade kinkimine RMK-le ja puistute vananemine (kõik lagedaks raiumata puistud said kümne aastaga kümme aastat vanemaks) koos kümne aasta jooksul tehtud lageraietega väljendub riigimetsade praeguses vanuseklassidesse jagunemises peapuuliikide kaupa ning millised on sellest tulenevad edasised võimalused lageraieteks, siis esitan siin mõned graafikud, kus kõrvuti RMK tulundusmetsade (s.t majanduspiiranguteta metsamaa) andmed 2009. ja 2019. a suviste seisudega (joonised 1–4). Metsamaa, kus peapuuliigiks on märgitud kas kuusk, mänd, kask või haab, moodustas 2019. a suvel RMK halduses olevast metsamaast 95%, nii et see ülevaade puudutab valdavat osa riigimetsadest.

Nagu joonistelt näha, on vanemates vanuseklassides pindalad mõnevõrra suurenenud. See on loogiline, sest tegemist on paljuski nende metsadega, mis enne RMK-le kinkimist olid aastakümneid raietest puutumata ning said seetõttu rahulikult kasvada ja vananeda. Graafikutel on koos nii viljakatel mineraalmuldadel suhteliselt kiiresti kasvavad kui ka turvasmuldadel väga aeglaselt kasvavad soometsad. Aga joonistelt on näha ka Nõukogude aja lõpus ja pärast taasiseseisvumist põllumajandusmaadel kasvama hakanud 20–30 aasta vanuste puistute pindala märkimisväärset suurenemist. See vanemate puistute lisandumine on peale raievanuste alandamise võimaldanud RMK-l näidata arvestuslangi arvutamisel senisest suuremat küpsete metsade pindala ja see omakorda on võimaldanud taotleda keskkonnaministrilt järjest suuremate uuendusraiete kinnitamist.2 Joonistelt on näha, et vanemates vanuseklassides on puistute pindala suurenenud kümne aastaga ainult mõni tuhat hektarit, mis ei ole teab mis suur suurenemine võrreldes RMK iga-aastase enam kui 10 000 ha uuendusraiete pindalaga ja kümnete tuhandete hektarite võrra suurenenud kõige noorema vanuseklassi pindalaga riigimetsades.

Suureneb metsata metsamaa pindala

Tähelepanu tuleb pöörata graafikute kõige vasakpoolsematele tulpadele ehk kõige nooremale vanuseklassile 0–9. Sellesse vanuseklassi kuulub peale väga noorte metsade ka metsata metsamaa ehk uuenemata/uuendamata raiesmikud. Just see vanuseklass näitab kõige paremini, mis on toimunud RMK majandatavas riigimetsas möödunud kümne aasta jooksul, sest siin on summeeritud möödunud kümne aasta lageraiete pindalad. Vanuseklassi 0–9 pindala 2009. a seisuga näitab lageraiete pindala aastatel 1998–2008. Nagu joonistelt näha, on vanuseklassi 0–9 pindala teinud kümne aastaga väga suure hüppe.

On ehmatav näha, et riigimetsas on 2019. a suvise seisuga metsata metsamaad ja väga noori puistuid (vanuseklass 0–9) kokku rohkem kui 115 000 hektarit ehk poole rohkem kui oli riigikontrolli auditi tegemise ajal kümme aastat tagasi. Meeldetuletuseks: RMK halduses olev metsamaa kogupindala oli auditist möödunud kümne aastaga suurenenud ainult 26% ja sellise metsamaa, kus majandamine on lubatud, ainult 7%. Keskkonnaministri määruste järgi oli RMK-le möödunud kümneks aastaks kinnitatud iga-aastaste uuendusraiete pindala ainult ca 95 000 ha ehk 20 000 ha vähem kui vanuseklassi 0–9 pindala 2019. aastal. Ilma täiendava põhjaliku analüüsita ei ole võimalik öelda, kas RMK tegi lageraieid igal aastal keskmiselt 20% suuremal pindalal, kui aastaaruannetes avaldatud; kas oli jäetud üle-eelmisest kümnendist kolme aasta lageraielangid uuendamata, kas on nüüd metsamaa hulka arvatud suurel hulgal ka endisi põllumajandusmaid või on tegemist kõigi eelnevate kombinatsiooniga. Igal juhul on fakt, et metsaregistri andmete järgi moodustas 2019. a suvel metsata metsamaa koos kuni üheksa aasta vanuste noorendikega RMK kasutuses olevast metsamaast, arvestades ka rangelt kaitstavaid metsi, üle 11%. RMK tulundusmetsadest moodustas 2019. a suvel vanuseklassi 0–9 pindala aga lausa 16% ehk 1/6. Et olukorra tõsidus paremini välja tuleks, olgu see öeldud ka teiste sõnadega: üks kuuendik RMK kasutatavatest tulundusmetsadest oli 2019. aastal kas lagedad raiesmikud või alla kümne aasta vanuste puudega noorendikud. Kümme aastat tagasi oli see näitaja veel 14% ehk 1/7.

Kui kauaks vana metsa jätkuks?

Suurte raiemahtude õigustajad kasutavad argumenti, et lageraied ei ole probleem, sest raiesmikud ju taasmetsastatakse ja puistute vananemise tõttu tuleb keskealistest ja valmivatest puistutest kogu aeg raieküpseid puistuid juurde. Kuid probleem ongi selles, et praeguste lageraiemahtudega raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.

2019. a detsembris kinnitas keskkonnaminister oma määrusega RMK hallatavates metsades uuendusraiete optimaalseks pindalaks järgmiseks viieks aastaks kokku 54 400 ha.3 RMK enda andmete järgi oli 2019. a raieküpsete puistute pindala tulundusmetsades kokku 108 706 ha4 ehk kaks korda suurem kui järgmiseks viieks aastaks kavandatud uuendusraiete pindala, s.t et sellises mahus lageraieid tehes saaks kümne aastaga need kõik raiutud. Kuid samal ajal oli valmivate metsade, s.t selliste metsade, mis saavad raieküpseks järgneva kümne aasta jooksul, pindala 2019. aastal RMK andmete järgi 69 889 ha ehk ainult 64% võrreldes raieküpsete puistute pindalaga. See tähendab, et kui RMK teeks tulundusmetsades järgmised kümme aastat lageraieid ministri kinnitatud värskeima määruse järgi, siis kümne aasta pärast peab lageraiete mahtu vähendama korraga rohkem kui kolmandiku võrra, sest uusi raieküpseks saanud metsi lihtsalt rohkem ei ole. Olukorda ei päästaks ka kaitsealade piiranguvööndites lageraiete lubamine, sest RMK andmetel on majanduspiirangutega metsades raieküpsete puistute pindala 18 670 ha (s.t väiksem kui kahe aasta uuendusraiete pindala) ja kümne aasta jooksul raieküpseid puistuid on ainult 10 000 ha (s.t vähem kui ühe aasta uuendusraiete pindala).

Kümne aastaga on riigimetsas kõige rohkem kasvanud kuusikutesse kavandatud uuendusraiete pindala. Kui 2009. aastaks kinnitas minister RMK kuusikutesse uuendusraiete pindalaks 1085 ha aastas, siis eelmise aasta detsembris kinnitatud määruse järgi peetakse optimaalseks, et RMK teeb kuusikutes uuendusraieid aastatel 2020–2024 kokku 10 475 ha ehk keskmiselt 2095 ha aastas. 2019. aasta suvel oli 60 aasta vanuste ja vanemate kuusikute pindala tulundusmetsades kokku üle 37 000 ha (joonis 1). Kui igal aastal raiutakse sellest lagedaks 2095 ha ja arvestades, et praegused 50–59 aasta vanused puistud saavad kümne aastaga kümme aastat vanemaks, siis 2029. aastal oleks 60 aasta vanuseid ja vanemaid kuusikuid alla 34 000 ha. Ja samamoodi jätkates oleks 2039. aastal 60aastasi ja vanemaid kuusikuid ainult 31 000 ha. Nagu näha, ei ole praegu RMK tulundusmetsades keskealisi kuusikuid nii palju, et need vananedes saaksid sama pindala võrra asendada neid metsi, mida lagedaks raiutakse.

Kaasikutega on olukord halvem kui kuusikutega, sest tuleb arvestada, et suur osa kaasikuid kasvab erinevalt kuusikutest ka soostuvatel ja soomuldadel, kus kasvavad puud on peenikesed, mistõttu lageraietest saadav puidukogus väike ja suhteliselt odav ning pehme mulla tõttu on raietöid väga raske teha. Kaasikutes on ministri 2019. a määrusega kinnitatud iga-aastane uuendusraiete pindala riigimetsas suurenenud 30% võrreldes 2009. aastaks kinnitatud pindalaga. Kui tulundusmetsa kaasikutes teha järjepidevalt lageraieid sellises mahus, nagu minister kinnitas 2019. a lõpus ehk keskmiselt 3400 ha aastas, siis 2029. aastal oleks 60 aasta vanuste ja vanemate kaasikute pindala ainult 79% ja 2039. aastal koguni ainult 57% võrreldes 2019. a pindalaga.

Männikutega on olukord keerulisem, sest märkimisväärne osa männikutest kasvab turvasmuldadel ja kõigi männikute käsitlemine koos tekitab tegelikest raievõimalustest moonutatud pildi. Hoolimata riigikontrolli omaaegsest ettepanekust keeldus RMK arvestuslangi arvutamisest ja vastavate andmete esitamisest eraldi viljakate ja väheviljakate kasvukohatüüpide kaupa. Seetõttu näemegi, et kuigi metsaregister näitab riigimetsas vanade männikute suhteliselt suurt pindala (joonis 2), siis tegelikud raievõimalused sugugi nii head ei ole. Analoogselt uuendusraiete pindala suurendamisega kuusikutes ja kaasikutes võinuks RMK ka männikutes taotleda varasemast suuremat uuendusraiete pindala. Ometi hakkas riigimetsa männikute uuendusraie pindala vähenema juba 2010. aastal. Pärast õigusaktidega raietingimuste leevendamist hakati männikute uuendusraiete pindala küll alates 2015. aastast suurendama, kuid alates 2018. aastast on see taas languses ja on praegu 92% sellest, mis oli 2009. aastal. Ka RMK enda arvutuste kohaselt on männikutes edasine raiemahtude vähenemine kõige järsem.5

RMK puistute vanuseline jagunemine näitab, et tulundusmetsades samas mahus lageraietega jätkates raiutakse vanemad puistud eest ära suuremalt pindalalt, kui keskealised puistud vananeda jõuavad ehk vanadest metsadest tuleb puudus kätte. Tegelikkuses on probleemid teravamad kui eelnevas teoreetilises arvutuses, sest lageraielankidel on siiski piirangud suurusele (kuigi alates 2014. aastast on seadusega lubatud ühe võttega lagedaks raiuda palju suurem ala, kui oli varasemalt lubatud) ja värske raiesmiku kõrvale ei saa uut lageraiet teha enne, kui raiesmik ei ole uuenenud. Ning alati on olemas ka sellised kohad, kuhu raietehnikaga ligi ei pääse.

Juba praegu on RMK-l väga keeruline leida oma plaanide täitmiseks lagedaks raiutavaid metsi ja edaspidi on see veel keerulisem. Sellest on tingitud ka järjest sagedasemad konfliktid, kus RMK soovib teha lageraieid asustuse lähipiirkonnas, isegi kui omavalitsus on planeeringuga kehtestanud lageraiete keelu, nt Haapsalus6 ja Arukülas;7 miks kohaliku kogukonna kaasamise sildi alla kohalike inimestega ei arvestata, nagu näitas Kose juhtum,8 miks Carl Robert Jakobsoni talukompleksi ümbruses RMK nii suured raieplaanid tegi,9 miks trügitakse lageraietega II kaitsekategooria linnuliikide kanakulli ja metsise kaitsetsoonidesse,10,11,12 miks RMK on sunnitud raiuma ka riigimetsas olevate matkaradade ja puhkekohtade ääres, näiteks Kiidjärvel-Taevaskojas13 ja mistõttu riigimetsa rajatud ametlikke matkaradasid lageraiete tõttu juba suletakse, nagu juhtus RMK Võhandu matkarajaga Toolamaal,14 miks viimastel aastatel muutub järjest tugevamaks surve seadustada lageraieid ka kaitsealade piiranguvööndis15 jne.

Firmametsades on raie­intensiivsus kordades suurem kui riigimetsades

Ei maksa arvata, et riigimetsades on raiete olukord kõige halvem. Kõige intensiivsem raiumine toimub juriidilistele isikutele kuuluvates erametsades ehk firmametsades, kus keskmine raieintensiivsus nende omandis oleva majandatava metsamaa kohta on aastaid olnud umbes kaks korda suurem kui riigimetsas ja oli 2018. aastal keskmisena koguni 10,7 tm/ha aastas.16 Firmametsade majandamine toimub enamasti selliselt, et pärast kinnistu ostmist raiutakse ühe võttega kõik puud, mida seadus vähegi ühe korraga raiuda võimaldab. Harvad pole ka juhtumid, kus raiete lubatavuse piiril olevate puistute kirjeldamisel „eksitakse” lubatud vea piires ja muudetakse sellega raied seaduslikuks. Nii raiutakse kinnistud tühjaks ning neilt aladelt ei saa aastakümneid enam suurt midagi raiuda. Juriidilised isikud saavad samas mahus raiumist jätkata ainult sel juhul, kui neil õnnestub tühjaks raiumata kinnistuid juurde osta. Kuid metsaregistris olevate andmete järgi ei ole võimalik teha nende metsade kohta samasugust analüüsi nagu riigimetsade kohta, sest metsaregistrisse jõuavad selliste metsade kohta andmed vahetult enne raieid ja juba vähese aja möödudes ei kirjelda metsaregister enam kinnistu metsi adekvaatselt, sest raieküpsed metsad on raiutud.

Füüsilistest isikust erametsaomanikke ehk peremetsaomanikke on mitmesuguseid. On selliseid, kes metsi rüüstavad, aga on ka selliseid, kes majandavad mõistlikult või veel väiksemas mahus. Kui vaadata üldisi andmeid, siis erametsades tervikuna on olukord halvem kui riigimetsas, sest kui riigimetsast raiutakse praegu umbes 1/3 kogu riigis raiutud puidust, siis sama suurelt erametsade pindalalt, nii firmametsadest kui peremetsadest kokku, raiutakse kaks korda rohkem puitu. Rüüstatud kinnistutelt ei ole lähimatel aastakümnetel suurt midagi raiuda, ükskõik kui suureks arvutatakse juurdekasv.

Joonis 3. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kask. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.

Joonis 4. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on haab.
Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.

Joonis 2. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on mänd. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.

Joonis 1. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kuusk.
Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.

Millised on võimalikud lahendused?

Puidutöösturitel ei ole mingit mõtet esineda südantlõhestavate avaldustega, kuidas raiemahtude vähendamine ohustab maapiirkondade töökohti.17 Esiteks on just metsatööstus ise olnud tänu moodsale metsatehnikale maapiirkondade töökohtade vähendaja. Teiseks on aastaid kestnud üleraiete tõttu raiemahtude edasine vähenemine Eestis paratamatu. Küsimus on üksnes selles, kas raiemahtusid hakatakse teadlikult vähendama esimesel võimalusel, mis on parem nii metsaloodusele kui ka riigi majandusele, või püütakse iga hinna eest seniseid raiemahtusid säilitada, mis tekitab suurt kahju loodusele ja toob paratamatult kaasa pisut hilisema, kuid järsema raiemahtude vähenemise koos palju suurema majanduskahjuga võrreldes sellega, mida tooks kaasa raiemahtude teadlik võimalikult kiire vähendamine.

Raiemahtusid saab vähendada raievanuste tõstmisega, lageraiet lubavate diameetrite kaotamisega ning metsalinnustikku ja puude juuri kahjustavate kevadsuviste raiete keelamisega. Reeglite karmistamist on vaja just riigimetsa, firmametsade ja rüüstavate erametsaomanike jaoks, sest mõistlikult majandavad metsaomanikud lasevad niigi oma metsadel kasvada praegustest raievanustest vanemaks ning lindude pesitsemise ajal ja pehme mullaga raieid nagunii ei tee. Kuigi raiereeglite karmistamine tekitab puidutööstuses esialgu väikese tagasilöögi, siis pikas perspektiivis saaksid sellest kasu nii riik, metsaloodus, erametsaomanikud kui ka puidutööstus, sest metsad saaks kasvada vanemaks. Vanemate metsade suurem pindala tähendab metsaomanikule (riik ja erametsaomanik on selles olukorras võrdsed) seda, et raietest saab suurema koguse jämedaid ja kallimaid palke, vanemate puudega puistutes tekib pärast üksikute puude kuivamist elupaiku rähnidele, kes vähendavad ohtu üraskite ulatuslikeks kahjustusteks, tervete puujuurtega metsades on juurepessu kahjustused väiksemad, vanemates puistutes on suurem kogus süsinikku seotud jne.

Rainer Kuuba on erametsaomanik, diplomeeritud metsamajandaja ja maastikuökoloogia magister, kuulub Elurikkuse erakonda.

1 Riigimetsa majandamise jätkusuutlikkus. Riigi­kontroll 2010. https://www.riigiteataja.ee/akt/119112019013

2 Rainer Kuuba, Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa. – Sirp 6. III 2020.

3 Riigimetsa majandajatele aastateks 2020–2024 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine – Riigi Teataja nr 60 13. XI 2019.

4 Kõrge kaitseväärtusega metsade seire 2019. Koostas Toomas Hirse. – RMK, 2. I 2020

5 Rainer Kuuba, Graafik: raiemahud hakkava niikuinii vähenema. – Postimees 21. IX 2018.

6 Lemmi Kann, Haapsalu vaidles RMKga metsa raiumise pärast. – Lääne Elu 29. XII 2018.

7 Külli Koppelmaa, RMK pole nõus Aruküla männikus lageraie keelamisega. – Sõnumitooja 6. XI 2019.

8 Kose metsakoosolek – ERR/Osoon 27. I 2020.

9 Ain Alvela, RMK lageraieplaan ajas Kurgja rahva ja loodusaktivistid kurjaks. – Maaleht 4. I 2020.

10 Eesti Ornitoloogiaühing, Ornitoloogid selgitavad, kuidas RMK Kurgjal kanakulli pesametsa kahjustas. Looduskalender – 23. I 2020.

11 Lauri Mutso, Looduskaitsja Mati Kose: Raie peatamine kanakulli pesitsuspaigas Tammistes oli minutite küsimus. – Pärnu Postimees 23. I 2020.

12 Lemmi Kann, RMK sai loa teha Noarootsis metsise elupaigas lageraie. – Lääne Elu 30. I 2020.

13 Ülle Harju, Puhkealadele lageraiuma suundunud RMK peab kohalikega nõu. – Lõunaleht 29. XI 2018.

14 https://www.matkajuht.ee/v%C3%B5handu-matkarada-toolamaal

15 Kaido Kama, Kurioosum. Lageraiete sisseviimine kaitsealadele jätkub. – Postimees 22. VI 2018.

16 Aastaraamat „Mets 2018“, Keskkonnaagentuur, 2019.

17 Puidusektor: raiemahtude vähendamine ohustab maapiirkondade töökohti. – ERR 30. I 2020.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht