Toeta

mets

  • Eesti metsa akadeemiline vardja
    Teaduslikult pakuvad Rein Drenkhanile enam huvi võõrad lõunapoolse päritoluga patogeenid, mis jõuavad siia kliimamuutuse lainel ja ka inimese poolt levitatuna. Viimase 20 aasta jooksul on metsapatoloogia töörühm avastanud tosinkond uut puude patogeeni ja arvata võib, et neid tuleb veelgi. Pildil Rein Drenkhan Indias proove kogumas.      
    Ahto Agan

    Eesti metsa akadeemiline vardja

    Metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rõhutab kliimamuutuste otsest mõju meie metsale, mets vajab kliimamuutuste ja sellega kaasnevate probleemide eest kaitset.

    Margus Maidla
    11 minutit
  • Seisavad haldjate õlgadel

    Seisavad haldjate õlgadel

    „Eesti metsaluule antoloogia“ on palju suurem kui lihtsalt luuleantoloogia – see on meie ürglooduse (või ikka kultuuriloo?) mälupank.

    Valdur Mikita
    7 minutit
  • Motivatsioonikiri
    Rainer Kuuba kandideerib kliima­ministeeriumi metsaosakonna juhiks.     
     Ain Alvela

    Motivatsioonikiri

    Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel

    Rainer Kuuba
    6 minutit
  • Nägemuslikud aiad
    Tartu ülikooli botaanikaaia 220. sünnipäeva tähistatakse 27. juunil.
    Silvia Luik
    ,

    Nägemuslikud aiad

    Eesti on rikas nägemuslike aedade poolest. Mõned neist on reaalsed, mõned eksisteerivad üksnes fantaasiates. Ometi on neil üks ühendav joon – neist hakkab pihta Eesti looduskaitse.

    Valdur Mikita
    7 minutit
  • Metsa tühistamissõnade tühistamine
    Me oleme metsarahvas hoolimata tühistamisõnadest, mis viimasel ajal selle kohta on lausutud.
    Kristel Vilbaste
    ,

    Metsa tühistamissõnade tühistamine

    Võime käia metsas eri radu ja jõuda pärale eri aegadel, mets ise räägib meile lõpuks, mis või kes ta tegelikult on.

    Kristel Vilbaste
    6 minutit

  • Vastukaja – Metsapoleemikast Sirbis

    Viimastel aastatel kultuurilehte lugedes olen leidnud teadlaste kirjutatud väga põhjalikke metsapoleemikat käsitlevaid artikleid, kus ka hulgaliselt viiteid kasutatud allikatele. Lugejana eeldan, et tõsiteaduslikud artiklid ei peaks kajastama autori poliitilisi vaateid ja väiteid, et usun asju olema nii või arenema naa. Seepärast tundsin vajadust selgitada lugejatele mitmeid artiklites toodud väiteid, mis võisid jääda arusaamatuks. Omalt poolt tahaksin lisada infot tegemiste kohta, mis on kogemata või teadlikult jäänud käsitlemata.
    Olen metsateemadel Sirbis artikleid…
    Ants Varblane
    4 minutit
  • Metsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
    Neil piltidel on metskiuru munadega pesa, aga metsavaates on inimesel seda peaaegu võimatu märgata. Arusaam, et metsas pesitsevad linnud ainult juhul, kui inimene on pesa üles leidnud, on aasta veidramaid seisukohti.
    Asko Lõhmus
    ,

    Metsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks

    Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.

    Asko Lõhmus
    13 minutit
  • Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist
    Looduslikes häiludes uueneb põlismets täiesti jõudsalt ise. Pildil Kuivassaare mets.
    Arne Ader

    Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist

    Metsanduse ühiskondlik kokkulepe jäi sündimata, sest poliitiline konjunktuur ja RMK valisid metsapoleemikas puidutööstuse poole.

    Asko Lõhmus
    14 minutit
  • Mille peaks rohelepe metsade heaks tagama?
    Mets on elust pulbitsev, pidevalt muutuv, kuid siiski järjekindel, erakordselt keeruline ja kohanemisvõimeline biosüsteem, mis on meie planeeti asustanud 365 miljonit aastat. Pildil Poruni lammimets.
    Arne Ader

    Mille peaks rohelepe metsade heaks tagama?

    Meil on hädasti vaja mõista, et mets ei ole lihtsalt puiduvabrik ja paik, kus hobi korras jahil käiakse. Mets on tipptasemel looduse looming.

    Michal Wiezik
    3 minutit
  • Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole
    Äärmiselt liberaalse majanduspoliitika rakendamine loodusvarade kasutamisel on naeruvääristanud eelnevate põlvkondade kogemusliku teadmise, ei arvesta ökoloogia põhitõdedega ning on madaldanud metsanduse kui loodusteadusliku distsipliini puiduvarumise ja logistika korralduseks. Pildil Kuningamänd Järvseljal.
    Arne Ader
    ,

    Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole

    Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna – mõelda tuleb tulevikule.
    Käesolevaga avaldame sügavat muret Eestimaa metsade jätkusuutmatu ning ebaõige…
    6 minutit
Sirp