Toeta

Mats Traat

  • Mastipuu on langenud
    Jah, looja on küll lahkunud, kuid tema loodu ootab taasavastamist ning omaksvõttu.
    Tõnu Tormis

    Mastipuu on langenud

    In memoriam Mats Traat 23. XI 1936 – 27. VI 2022

    4 minutit
  • Mats Traadi tulevik
    Gustav Suitsu luuleauhinna laureaat Mats Traat
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Mats Traadi tulevik

    Kui kaovad ajaloolise mälujäljega põlvkonnad ja muistsete murrakute kõnelejad, saab ühendust võtta kadunud maailmaga Mats Traadi jõgiproosas ja jõgiluules.

    Arne Merilai
    4 minutit
  • Mis ees on, ei ole näha; mis taha jäänud, see tuikab
    Mats Traat Tartus Kuradisilla juures.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Mis ees on, ei ole näha; mis taha jäänud, see tuikab

    Ole sa tartu- või tallinnakeelne, Mats Traadi ajaränd luulekogus „Taivatäis tsirke“ pakub kaasaelamist.

    Veiko Märka
    4 minutit

  • Kuidas kord maailma ehitati

    Olen alati mõelnud, kui hea oleks olla vana luuletaja. Kirjutatud on mitmeid köiteid luuletusi, välja on antud valimikke, kogumikke. Need sisaldavad algusaja otsinguid, parima aja tippluuletusi ja hilisema aja langusi. Küll oleks hea alustadagi tagantpoolt. Lõpust. Jätta kehvad luuletused kõrvale, unustada need ja panna kokku vaid paremik. Ja öelda, et selliseid ma kirjutasingi, need on kõik, mis ma elu jooksul kirjutasin. Aga ei. Luuletee on nagu rada, mis jääb selja…
    Andrus Kasemaa
    4 minutit
  • Kandilisi kilde Mats Traadist
    Mats Traat
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Kandilisi kilde Mats Traadist

    Uks. See on aastaid tagasi. Elan Kadriorus ja ootan tihti trammi lõpp-peatuses. Trammitee on endine, aga aeg on uus. Trammi lõpp-peatuses asunud piletimüügipunkt on likvideeritud ja samasse ruumi asustatud avalik valuutavahetuspunkt. Tramm ei tule ja ma seisan peatusest veidi kaugemal üle tee.
    On vaikne. Endise piletikassa lähedal ripub üksik veel maha võtmata õnnetu telefon, millele ei ole ehitatud oma putkatki. Kõik on nagu igavas filmis. Kaks rida puid ühel pool tänavat,…
    Kalle Kurg
    6 minutit

  • Mats Traadist ja hirmsast tahtmisest

    Et olla maa- ja mullalähedane kirjanik, tuli enne Kassiopeial ära käia. Ja mitte ainult Kassiopeial, vaid ka Moskvas.

    Alustuseks midagi elementaarset: mitte ükski nimekas eesti poeet ei ole avaldanud nii palju luulekogusid kui Mats Traat ja mitte ükski tuntud prosaist ilmselt nii palju romaane kui tema. Selles tohutus ja samas üllatavalt nivookindlas tekstikorpuses võib ära eksida igaüks, niisiis antagu andeks, kui ka mina.
    Kahekümne aasta eest pani Jaan Kruusvall…
    Jaan Undusk
    10 minutit
  • Solveigid ja irdinimesed

    Solveigid ja irdinimesed

    Mats Traadi raugematu huvi Eesti ja eestlaste saatuse ning ajaloo draamade vastu on köitev ennekõike seepärast, et ta tõstab ühiskonna virvarris ja rahvuslikus ajaloos esiplaanile mis tahes eluala indiviidi ainulaadsuse. Traat kujutab inimese vaimulaadi, kõikvõimalikke eetilisi valikuid, fataalseid nõksatusi ja juhuseid üksikjuhtu mõistva soojusega, pelgamata seejuures üheplaanistavat üldistusjõudu.
    Tüse proosakogumik „Kolm Solveigi“ käsitleb laias laastus sedasama ajaloolis-ühiskondlikku ebaõiglust, millest on kujunenud Traadi loomingu tuum. Fookuses on dokumentaalsed ja mõlemat maailmasõda tunnistanud tegelased…
    Brita Melts
    5 minutit

  • Suremise häbi

    Usuleige eestlase surmakultuur on rusuvalt poliitiline, rahvuslik, (aja)looline, sellel puudub üldinimlik, eksistentsiaalne sügavus.

    Teatri NO99 „Tõde, mida ma olen igatsenud”, autor Mats Traat, lavastaja ja kunstnik Vladislavs Nastavševs. Mängivad Marika Vaarik, Rea Lest, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Juhan Ulfsak. Esietendus 13. IX teatri suures saalis.
    Viimatise „Draama” ja selle kõrvalprogrammi „Teatro poetico” vastukajast jäi kõrva küsimus luule ja teatri kokkusobivusest. Alvar Loog nendib, et teater „ei…
    Meelis Oidsalu
    3 minutit
Sirp