$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Teine maailmasõda ei lõpe enne, kui toona kannatanute järeltulijad oma (perekonna)lugu mõtestavad ning seeläbi muutuvad. Ühe võimaluse pakub selleks kunst.
Mõtteid Ene Mihkelsonile pühendatud konverentsi „Inimene algab sõnast“ kirjanike vestlusringi jälgedes
Aasta kirjanik ei jutusta kangelaslugusid, kuid ei pane heroismi ka naeruks – ta läheb sellest täielikult mööda.
Kirjanduse üks ülesandeid on tuletada meelde, mida me ei taha, leiab Lilli Luuk. „Halb kipub ju kergesti ununema, hea jääb meelde – odav limonaad ja tasuta hambaarst. Võin küll olla see, kes halba meelde tuletab.“
Kuigi Looming saab aprillis saja-aastaseks, on see ajakiri ennekõike uks (kirjanduse) tulevikku.
Lilli Luugi teosed lõikavad luust ja lihast läbi. Neid tuleb lugeda vähemasti kaks korda. Alles teisel ja kolmandal lugemisel avaneb lausestuse tegelik jõud, detailide täpsus ja psühholoogiline kandvus.
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
Võib-olla on Lilli Luuk uus tumekirjanik. Tema teoste tundetoon on pingestatud ja ehe, kuid liiga kaua kestes paneb piinav minoor lugeja taluvuse proovile.
Lilli Luuk: „Meil on vabadus, meil on hääl, et kaitsta neid, kes ise ennast kaitsta ei saa.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.