Leedu
-
Maagilised hüpped mütoloogilise realismi poole
Hea jutuvestja puhul ei arva kunagi ära, kuhu lugu viimaks välja jõuab, küll aga on selge, mille varal ta lõpu suunas tüürib.
4 minutit -
Kristina Sabaliauskaitėle on „Peetri keisrinna“ ennekõike raamat Ajast.Ernesta Čičiurkaitė / 15min.lt / ScanpixMitte tuhkatriinulugu, vaid antiiktragöödia
Kristina Sabaliauskaitė: „Olen rõõmus, et „Peetri keisrinnat“ loetakse ja et see on soojalt vastu võetud ka Eestis, aga ma ei ole üldse õnnelik, et see on poliitiliste sündmuste tõttu nii aktuaalseks muutunud.“
7 minutit -
Tsaariperekond Grigori Musikiiski maalitud medaljonil: Peeter I, tema naine Katariina, nende tütred Anna, Jelizaveta ja Natalja ning Peetri lapselaps Peeter. Email, vask, u 1720.Avalik omand / Walters Art Museum / Wikimedia Commons„Peetri keisrinna II“ – suurepärane ja ebameeldiv
Kas inimesed tahavad lugeda XVIII sajandi Venemaa õukonnaelust, kui nad näevad iga päev päris- ja ühismeedias XXI sajandi Venemaa tegude tagajärgi?
6 minutit -
Balti pessimistide korteripidu, kuhu kõik on oodatud
Almanahhi „No More Amber“ uue numbri põhiteema on identiteet. Seda kujundavad kolmes Balti riigis ühtmoodi keeruline lapsepõlv, nõme olme ja hingehoid looduse abil.
5 minutit -
Sentimentaalne, aga töötab
Lapse vaatepunktilt jutustatud „Siberi haikus“ omandavad küüditamise õudus, kaootilisus ja absurdsus mängulise varjundi, aja kulg ähmastub ning kogetav põimub fantaasiaga.
3 minutit -
Kodune ja eksootiline – nagu maranta
Birutė Jonuškaitė on romaanis „Maranta“ jäädvustanud suure armastusloo taustal Poola leedulaste „väikese kodumaa“, nende mentaliteedi ja saatuse XX sajandil.
10 minutit -
Poeetiline ajastu- ja perepilt
Birutė Jonuškaitė romaan „Maranta“ on ilmselgelt meistriteos ja Balti assamblee kirjandusauhinna täie auga välja teeninud viimse sõnani.
3 minutit -
Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile
Kristina Sabaliauskaitė on saavutanud „Peetri keisrinnas“ ajaloolise täpsuse, peategelase psühholoogilise veenvuse, kujutatava aistitavuse ja loo haaravuse haruldase sümbioosi.
4 minutit -
Leedu asjade mets
Kristina Sabaliauskaitė: „Kas leidub mõni kirjandus-, kunsti- või muusikateos, mida kõigis kolmes Balti riigis peetaks omaks?“
3 minutit -
Leedu valitsejakoja kiired käisid kunagi üle kogu Euroopa … Praegu ohustab Leedu üht sümbolit, Vilniuse Gediminase torni ümberkaudsete puude langetamise ja ehitustööde tõttu kokkuvarisemine.BNS / ScanpixSu gimtadieniu, Lietuva!
Tiiu Sandrak: „Leedulastele on Balti identiteet väga tähtis. Me ei saa üle ega ümber sellest, et oleme geograafiliselt selles kohas, kus me oleme.“
9 minutit -
Toimetaja ja läti keelest tõlkija Kaija Straumanis kogus paari aasta eest internetikuulsust fotodega, kus talle loobitakse asju vastu pead, seal hulgas on mitmes kaadris just läti autorite raamatud. Pildil tabab teda Inga Żolude „Aadama puu lohutus“.Kaija StraumanisBalti naislõvid vanal Inglismaal
Eesti, Läti ja Leedu naissoost kirjanike turnee tõstatas küsimuse, kes või mis on balti naiskirjanik.
5 minutit -
Alvydas ŠlepikasVladas BraziūnasHundilastest rääkiv romaan murdis Leedus vaikimise tammi
Alvydas Šlepikase sõnul vajavad leedu kirjanduses jätkuvat lahtimõtestamist ka holokaust ning Leedu ja Poola suhted.
7 minutit -
Ida-Preisimaalt põgenevad perekonnad 1940. aastate teises pooles.restoringfamilylinksblog.comKuulda karjet
„Kas see tuleb lugu Tarzanist?“ küsisid noored Frankfurdi sakslased leedu näitlejalt ja filmirežissöörilt, kui kuulsid, et ta kirjutab hundilastest.
Ei, see polnud lugu Tarzanist. See oli lugu sõja üle elanud saksa lastest, kes pärast Ida-Preisimaa okupeerimist Nõukogude vägede poolt Leetu põgenesid ja seal ennast metsas varjasid. Kuid vahel on ka teadmatusel tähendus ja nii sai asjaolu, et sakslased ise ei teadnud midagi oma rahvuskaaslaste hirmsast saatusest, selle raamatu kirjutamise üheks ajendiks.…5 minutit
