-
Maailma rikkaimale mehele kuulub X. Rikkuselt kolmandale kuuluvad Facebook, Instagram ja WhatsApp. Forbesi 2025. aasta miljardäride edetabelist on tehisintellekti arendajaid veel: Google, Anthropic, DeepSeek, OpenAI, kurikuulus nuhkimissüsteem Palantir jne. Nende omanikest on saanud maailma rikkaimad ja ka mõjuvõimsaimad mehed.
Kontroll ühismeedia sisu ja seega ka kasutajateni jõudva informatsiooni ja kasutajate endi üle võimaldab kontrollida kogu globaalset infovoogu ja suunata meelsust. See on ohuks demokraatlikule maailmale – maailmale sellisel kujul, nagu me…
-
18. märtsil säutsus Kristen Michal entusiastlikult ühes ühismeedia needuses: „Loome efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja! Ettevõtjatest koosnev majandusteemadele keskenduv nõukoda hakkab tegelema valitsuse nõustamisega regulatsioonide vähendamisel!“
Avalikkuse reaktsioon on olnud loid, kuigi kogu selle ettevõtmise sobitumine demokraatliku riigi olemusega on äärmiselt küsitav. Alustades sellest, miks meil seda vaja on ja mis alustel see nõukoda töötab. Kui lobistamise puhul on olemas hea tava ja sellest lähtuvalt mingidki reeglid, siis see ettevõtjate nõukoda pritsib…
-
Iga kord, kui kuulen uhkusega öeldavat midagi sellist, et „meie tootmise ja turunduse ökosüsteem . . . . “, võpatan. Kui mõne aja eest säras reibaste nügijate ja müksajate keelepruugis väljend „see on juba meie DNAs“, siis nüüd on eesrindlikumate eestkõnelejate lemmikuks kerkinud pärilikku informatsiooni säilitava aine asemel „meie ökosüsteem“. Väidan, et enamikul nende väljendite kasutajatel pole halli aimugi, millest koosneb DNA ja misasi on ökosüsteem.
See ei ole pelgalt karjatus keelepolitsei töömailt ega…
-
Äsja alanud looduskaitsekuu alguseks otsustas valitsus vaeste linnulaulust kurnatud metsaärimeeste soovile vastu tulla ning teha Eesti loodusele ja looduskaitsele kingituse, sätestades metsaseadusega, et Eestis on kuni 70 protsenti metsamaast kasutusel majandusmetsana, ja ühtlasi määrata looduskaitseseaduses üldiseks maismaa kaitseprotsendiks 30, millest kaitse all olev metsamaa on üks kolmandik.
Muidugi paistab praegune valitsus silma tehnokraatliku suhtumisega, aga siiski ei osatud, hoolimata senistest märkidest, oodata, et avalikult nii loodusvaenulik kurss võetakse ja looduskaitsekuul kuuleb…
-
Kui kõrval kirjutab Anders Härm globaalsest tehnofeodalismist, siis meie väike vabariik on astunud tubli sammu sügavamale jälgimisühiskonda. ERRi uudisest võib lugeda, et riik kavandab üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku ja et politsei- ja piirivalveamet arendab koostöös siseministeeriumiga isemõõtvat politseisõidukit, mis tuvastab liiklusrikkumised patrullautos olevast jälgimisseadmest.
Kuidas oleme jõudnud ühisest arusaamast, et Aldous Huxley hea uus ilm ja George Orwelli tõeministeerium on ühemõtteliselt õudusunenäolised düstoopiad, mõtteviisini, et riik jälgib tehisaru abil…
-
„Eesti poliitikakogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie teadlaste aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele.“ „Sõnum Eesti poliitikutelt on olnud kauge selgest, puhtast ja ühehäälsest häälest, mis ütleks, et me ise peame end eemaldama saastavatest tehnoloogiatest. Riik kannatab nüüd majanduslikult ja see on ka meie poliitikakogukonna süü.“
Need laused on muidugi parafraas Eesti olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidi öeldust, kus teadlased ja teadlaskond on asendatud poliitikute ja poliitikakogukonnaga. Kaljulaid, teadagi, heitis kivi…
-
Kultuuriministeeriumi kultuuris osalemise uuringu tulemused jäid suure suve, kärperalli ja maksufestivali varju, kuigi põhjust häbeneda ei ole – uuringu järgi osales 2023. aastal mõnel kultuurisündmusel või külastas kultuuriasutust 891 100 Eesti elanikku, kes on 15aastased või vanemad, mis teeb 79% rahvastikust. Kõige rohkem käidi kinos, kontserdil, teatris, muuseumis ja külastati kultuurimälestisi või spordivõistlusi.
Pole midagi öelda, eesti rahvas armastab oma kultuuri ja see armastus on ajas kasvanud, võrreldes 2020. aastaga kosus kultuurist…
-
See nähtamatu, vaikne tapja on surmavam kui orkaanid ja üleujutused kokku. Sel puudub tormide purustav jõud, see ei jäta maha kurbloolist vaatepilti ulatuslikust hävitustööst – laastatud või kõrbenud maastikku, purustatud kodusid ja lõhutud teid –, nii nagu teeb seda üleujutus või maastikutulekahju. Seda hiilivat ohtu ei panda enamasti tähelegi, see on nagu pidev vaikne taustamüra. See ei kahjusta meie vara, vaid meid endid. Äärmuslik kuumus on surmavaim ilmastikunähtus.
Eestis suri 2021.…
-
Kirjutasin hiljuti, kuidas kliimaseaduse eelnõu ootus meenutab Godotʼ ootamist.1 Ma ei aimanud, et see niimoodi lõpeb, Godotʼd teatavasti ei tulnudki, kuid näidendi lõpust märksa üllatavam puänt on, et ka kaua oodatud kliimaseaduse eelnõu ei tulnud. Selle asemel serveeris kliimaminister Kristen Michal fanfaaride saatel hoopis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kavandit.
Juba siin laiutab hiigelsuur lõhe, kas me räägime kliimast või kliimakindlast majandusest. Piltlikult öeldes on majandusminister, vabandust, see tähendab muidugi kliimaminister Michal…
-
Elame kuumal ajal. Ja seda mitte ainult ülekantud, vaid ka otseses tähenduses. 2023. aasta senine keskmine temperatuur on Euroopa Liidu kliimamuutuste seire teenistuse Copernicus andmetel olnud rekordiliselt 1,43 °C kõrgem võrreldes tööstusperioodi eelse ajaga, enne kui hakkasime suures koguses fossiilkütuseid põletama.
Suurem osa soojenemisest, umbes 1,28 kraadi, tulenebki inimtegevusest tingitud kliimamuutustest (looduslikud muutused, nt praegu ookeani soojendav El Niño, annavad palju väiksema panuse). Põletame fossiilkütuseid ja röhitseme atmosfääri üha rohkem kasvuhoonegaase…
