Lauri Laanisto
-
Sebra ja tema triibud, lk 30.ReproÄäremärkusi teaduse vahelt. Kosmopoliitne selgroogsenukrus pildis ja sõnas
Kuigi maailm Kuresoo silme all hävib ja kaob, ei murra ta seda jõuetult pealt vaadates käsi, vaid suhtub kõigesse elunäinud nukrusega, mis on kaetud vanamehehuumori tihke looriga.
9 minutit -
Wim Delvoye. Cloaca Original. 2000. Pildil Düsseldrofi kunstimuuseumis 2001.Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse
Kahel ja poolel miljardil inimesel puudub ligipääs meie mõistes normaalsetele sanitaartingimustele.
9 minutit -
Filmidest on kõige populaarsemaks pealkirjainspiratsiooniks Sergio Leone 1968. aasta makaronivestern „Hea, paha ja inetu“. Teisel kohal on Steven Soderberghi 1989. aasta draama „Seks, valed ja videolint“.Ääremärkusi teaduse vahelt. Head, halvad ja inetud taskukesed
Millistest teostest on teadlased ammutanud inspiratsiooni teadusartiklite pealkirjastamisel?
9 minutit -
Pikaajalised nuhtlusloomad on ajapikku muutunud väga inimesesarnaseks.Piia RuberÄäremärkusi teaduse vahelt. Süstematiseerimise nuhtlus
Mais 2020 kuulutas ühes USA ringkonnakohtus kohtunik ämblikud putukate sekka kuuluvaks. Nii see hakkab . . . . Ellu ärkavad kõik need vanad naljad paadunud kriminaalidest, kes saavad niigi juba eluaegse otsas sitsides omale aina karistusaastaid juurde, kuna rikuvad kongis gravitatsiooniseadust. Enam-vähem nii läks nende vaeste itaalia seismoloogidega, kes pandi tapmise eest vangi, kuna nad ei suutnud ennustada inimohvritega maavärinat . . . .
Mõnikord usun, et olen võimeline jälgima keerukaid mõttekäike, mõistma abstraktseid kontseptsioone, teoreetilisi mudeleid…10 minutit -
Üheaastane puju (Artemisia annua) on pärit Aasia parasvöötmealadelt, kuid tulnuktaimena levinud kaugele. Eestistki on paar juhuleidu. Vaid Aafrika mandrile pole üheaastane puju levinud, selles maailmajaos leidub seda üksnes Madagaskari saarel.Kristian Peters / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Madagaskari uhhuukampaania pujujoogiga koroona vastu
On kesksuvi ja selle loo kirjutamise hetkel on ilm lõpuks ilusaks läinud. Kevadveed on ammu ära vulisenud, maa on tahenenud, apikaalsed meristeemid on möödunud hooaja moest läinud kulu vahelt välja tunginud ja vetikad on kalmukividele uued haljad kuued selga plätserdanud. Loodus on kõikehõlmav. Viimaste säilinud garaažikomplekside juures seisavad autod reas, kapotid üle ühe lahti nagu hambad hokimängija suus pärast pikka hooaega. Lõhnad nagu nõukaaegses kolhoosis – bensiini kirbe heljum, tavotise…9 minutit -
Pärast aastaid konverentsidel käimist asendusid kirkad mälestused tasapisi halli argipäevaga. Ameerikas pole üldse kohvipause, Skandinaavia maades kipub lahjast kohvist põis ettekannete ajal lõhkema, Portugalis juuakse kohvi sõrmkübarast väikemast topsist … Ja mis peamine – harva, kui kuuled ja näed mõnd tõeliselt head ettekannet!ErakoguÄäremärkusi teaduse vahelt. Dressidega ballisaalis
Kunagi aastatuhandevahetuse paiku sattusin esimest korda välismaale teaduskonverentsile. Kopenhaagenisse. Mu toonane juhendaja valmistas mind ette: peamine on majutuskohas kõvasti end hommikuses Rootsi lauas täis laadida, kohvipauside ajal head-paremat pugida ja õhtusöögil nii palju kui võimalik tasuta veini kaanida. Nii saab päevaraha pealt kokku hoida, kõhu ikkagi täis ja ka lõbutseda. (1990ndate lõpul ei olnud Kopenhaageni hinnad tudengile tõesti taskukohased.) Ta soovitas läänemaise konverentsiatmosfääri paremaks mõistmiseks enne minekut läbi lugeda David…9 minutit -
Geobotaanik, Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaanus Paal.Lauri Kulpsoo / Postimees /ScanpixÄäremärkusi teaduse vahelt. Saatuse trepikodades ekslemisest
Elukutsest ja ametist kohati tähtsamgi tundub Paalile olevat vastupanu Nõukogude okupatsioonile.
8 minutit -
Vincent van Goghi maal „Öine kohvik“ (1888) on üks kõige ksantopsilisemaid töid.Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet
Teadlasena filme vaadata on sageli ühtaegu naljakas ja piinlik. Muidugi pole see nii kõikide filmidega, vaid mõnega, mis on näiteks teadusetegemisest üldiselt või konkreetsemalt mind ennast puudutavast valdkonnast. Näiteks on tüüpiline, et mis tahes Jeesus Kristust portreteerivas filmis käib möll kõrbes, kus kasvavad kaktused. Teatavasti kasvavad need üksnes Uues Maailmas. Lähis-Ida kõrbetes kasvavad hoopis sukulentsed piimalilled.1 Eks nad natuke sarnased muidugi on – konvergents ja puha. Rääkimata sellest, et kõikjal…6 minutit -
Mõttessevajunud teadlane (Metsakivi, 1990ndad).ErakoguÄäremärkusi teaduse vahelt. Avang
Kuulsate näitlejate, muusikute ja muidu seltskonnatähtede elu ümbritsevad ikka kõiksugused müüdid ja illusioonid. Kuidas iga viimnegi kui teisipäeva ennelõuna nende elus on särav, eriline ja uskumatu. Ja siis üllatutakse, kui neilgi on argipäev. Neilgi läheb pesumasin rikki, piim halvaks, uni on kehv ja üldse ei ole hommikul sellist tunnet, et tahaks tööle minna. Kui kõrvale jätta Hollywoodi katsed portreteerida teadlasi filmides, mis oma tüüpilises abituses on täiesti ebausutavad ka mitteteadlastest…3 minutit
