Lauri Laanisto
-
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kas üldse saab tagasi minna, kui homset nagunii pole?
Kunagi ammu luges üks Eesti ärimees Paulo Coelho „Alkeemikut“, sattus sellest elupöördelisse vaimustusse ja läks Hispaaniasse raamatu peategelase, vaese karjapoisi Santiago jälgedes käima. Kuulutas pärast ajalehtedes, ja küllap ka siiralt, kuidas raha kokkuajamine pole üldsegi tähtis, tuleb iseenda ja oma spirituaalsusega tegeleda jne. Kui ta seda parasjagu ajakirjanduse vahendusel tegi – ja see periood vältas omajagu aastaid –, siis mul läks lugedes ikka ja jälle mõte sellele, et huvitav, kas…13 minutit -
Kommunismiuuringud on jõudnud ka kaugele polaarjoone taha.Lauri LaanistoÄäremärkusi teaduse vahelt. Ekseldes võõrastes teadusmetsades
Osalesin hiljaaegu esimesel humanitaarteaduste aastakonverentsil „Tulevikuhumanitaaria“. Põiklesin naljade ja pisivaledega kõrvale pidevalt mulle suunatud küsimustest selle kohta, et miks ma seal olen, ja nii õnnestus mul leida tee õige mitmesse põnevasse paneelvestlusse. Õigupoolest kippus valimine olema lausa keeruline, sest minu suureks üllatuseks sattus pidevalt samale ajale mitu loodusega seotud arutlusrühma – küll filosoofilisemat, küll kirjanduslikumat, aga ka näiteks keskkonnaaktivismi ajaloost ja eri tahkudest. Väga huvitav oli! Lausa nii huvitav oli,…12 minutit -
Põdra kodustamisega tegelev eksperimentaalfarm KostromasAlexander Minaev / avalik omand / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Suured küsimused ja hapupiim
Formaalsused tühikäigul
Kaks aastat oma järeldoktorantuurist veetsin ma Tšiili pealinnas Santiagos, töötades sealses paavstlikus katoliku ülikoolis. Pärast ohjeldamatule hulgale tembeldatud paberitele allakirjutamist ülikooliga töölepingu sõlmimisel pandi mulle lõpuks ette üks väga esinduslikul kriitpaberil, terviklikult kujundatud ja ilukirjas looklevate kriksadullidega kaunistatud tekst. Kahes eksemplaris, nagu ikka. Ja tehti jälle käte abil selgeks (sest ükski inimene administratsioonist inglise keelt ei rääkinud, olin neile tõeliseks nuhtluseks), et ka siia tuleb alla kirjutada. Ma ei…10 minutit -
Ääremärkusi teaduse vahelt. Sõnadega rühmamine
Kunagi ühe filoloogist sõbraga loodusteadusliku terminoloogia üle arutledes jõudsime lihtsa lahenduseni, kuidas õige hõlpsasti teadusterminoloogilisest registrist poeetilisse registrisse hüpata. Registrid on väga olulised – nende ootamatu vahetamine on üks nutikamaid viise, kuidas lugeja tekstidesse haarata. Sedasama sõpra tsiteerides: „On tore, kui akadeemilist teksti vürtsitab hästivalitud labasus või vastupidi, kui keset tarbeteksti leidub napakas arhaism. See pakub esteetilist naudingut ja koondab mõtteid. Ka parimad naljad sünnivad enamasti registrivahetustest.“1
Tõsi, see meie „väljatöötatud“…11 minutit -
Nõlvad on väga järsud ja rusukaldelised, nii et üks kõige tõhusamaid viise jääkaru eest sellel maastikul pakku saada on mööda rusukallet kiiresti üles ronida.Kristiina MarkÄäremärkusi teaduse vahelt. Arktiline toidusedel sisikonnasupist kaldamudast korjatud kirpvähkideni
Sissejuhatav kõrvalepõige Viini
Kevadel sattusin Viini Euroopa maateaduste ühingu konverentsile. See oli tohutu suur üritus, ligikaudu 15 000 loodusteadlast koos, isegi õhtuti turistidest pungil kesklinnas ringi lonkides hakkasid konveka A5-suurused rinnasildilatakad alailma silma. Oletatavasti sellepärast, et rinnasilt toimis ka tasuta metroopiletina ja kuigi keegi Lääne-Euroopa metroodes ammuilma pileteid enam ei kontrolli, siis teadlased on teadagi seadusekuulekad.
Täiesti juhuslikult kirjutasin mõni päev enne ärasõitu ühele vanale tuttavale inglise professorile Mikeʼile ühes sootuks muus asjas, ent…10 minutit -
John Tennieli illustratsioon raamatus „Alice peeglitagusel maal“. Pildil Alice ja Must (Punane) Kuninganna (Lipp).Avalikus omandis / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Soobel pärituules
Niisiis – keda ei huvitaks suhted, mis on kõikjal meie ümber ja määravad eluslooduse majapidamise ja mida uurib ökoloogia (Kristjan Zobeli „Ökoloogia võhikutele“, edaspidi KZ, tagakaanetekst)? Teisalt: „Kõik mis meie elus on hästi või halvasti, taandub evolutsioonibioloogiale“ (Tuul Sepa „Evolutsioonibioloogi päevik“, edaspidi TS, lk 8). Need on kaks raamatut, mis näivad vastanduvat teineteisele nii taksonoomiliselt, põlvkondlikult, distsiplinaarselt kui ka oma põhisõnumi poolest. KZ on 1960. aastal sündinud taimeuurija, kelle raamatu…11 minutit -
Kliimateadlane Jonathan Barichivich hindas selle fitsroia, Alerce Milenario, vanuseks 5484 aastat.Rotatebot / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Kuningapoeg, kes ei surnudki ära
Alerce Costero rahvuspargis kasvav fitsroia on tõenäoliselt maailma vanim elusolev (mitteklonaalne) isend. Fitsroiade pikaealisuse põhjus on nende üliaeglane kasv.
6 minutit -
Ajakiri Nature läheb koos oma allajakirjadega üle avatud ligipääsu süsteemile, mis tähendab, et artikli tasuta avaldamise variandid kaovad õige pea sootuks.EkraanikuvaTeaduskirjastamisnurjatused
Aja jooksul on rämpsajakirjad õppinud oma valskust paremini peitma ning ka suured ja väärikad teaduskirjastused on hakanud mõistma, et Nigeeria rämpsajakirjapettusel on jumet.
13 minutit -
Sebra ja tema triibud, lk 30.ReproÄäremärkusi teaduse vahelt. Kosmopoliitne selgroogsenukrus pildis ja sõnas
Kuigi maailm Kuresoo silme all hävib ja kaob, ei murra ta seda jõuetult pealt vaadates käsi, vaid suhtub kõigesse elunäinud nukrusega, mis on kaetud vanamehehuumori tihke looriga.
9 minutit -
Wim Delvoye. Cloaca Original. 2000. Pildil Düsseldrofi kunstimuuseumis 2001.Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse
Kahel ja poolel miljardil inimesel puudub ligipääs meie mõistes normaalsetele sanitaartingimustele.
9 minutit -
Filmidest on kõige populaarsemaks pealkirjainspiratsiooniks Sergio Leone 1968. aasta makaronivestern „Hea, paha ja inetu“. Teisel kohal on Steven Soderberghi 1989. aasta draama „Seks, valed ja videolint“.Ääremärkusi teaduse vahelt. Head, halvad ja inetud taskukesed
Millistest teostest on teadlased ammutanud inspiratsiooni teadusartiklite pealkirjastamisel?
9 minutit -
Pikaajalised nuhtlusloomad on ajapikku muutunud väga inimesesarnaseks.Piia RuberÄäremärkusi teaduse vahelt. Süstematiseerimise nuhtlus
Mais 2020 kuulutas ühes USA ringkonnakohtus kohtunik ämblikud putukate sekka kuuluvaks. Nii see hakkab … Ellu ärkavad kõik need vanad naljad paadunud kriminaalidest, kes saavad niigi juba eluaegse otsas sitsides omale aina karistusaastaid juurde, kuna rikuvad kongis gravitatsiooniseadust. Enam-vähem nii läks nende vaeste itaalia seismoloogidega, kes pandi tapmise eest vangi, kuna nad ei suutnud ennustada inimohvritega maavärinat …
Mõnikord usun, et olen võimeline jälgima keerukaid mõttekäike, mõistma abstraktseid kontseptsioone, teoreetilisi mudeleid…10 minutit -
Üheaastane puju (Artemisia annua) on pärit Aasia parasvöötmealadelt, kuid tulnuktaimena levinud kaugele. Eestistki on paar juhuleidu. Vaid Aafrika mandrile pole üheaastane puju levinud, selles maailmajaos leidub seda üksnes Madagaskari saarel.Kristian Peters / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Madagaskari uhhuukampaania pujujoogiga koroona vastu
On kesksuvi ja selle loo kirjutamise hetkel on ilm lõpuks ilusaks läinud. Kevadveed on ammu ära vulisenud, maa on tahenenud, apikaalsed meristeemid on möödunud hooaja moest läinud kulu vahelt välja tunginud ja vetikad on kalmukividele uued haljad kuued selga plätserdanud. Loodus on kõikehõlmav. Viimaste säilinud garaažikomplekside juures seisavad autod reas, kapotid üle ühe lahti nagu hambad hokimängija suus pärast pikka hooaega. Lõhnad nagu nõukaaegses kolhoosis – bensiini kirbe heljum, tavotise…9 minutit -
Pärast aastaid konverentsidel käimist asendusid kirkad mälestused tasapisi halli argipäevaga. Ameerikas pole üldse kohvipause, Skandinaavia maades kipub lahjast kohvist põis ettekannete ajal lõhkema, Portugalis juuakse kohvi sõrmkübarast väikemast topsist … Ja mis peamine – harva, kui kuuled ja näed mõnd tõeliselt head ettekannet!ErakoguÄäremärkusi teaduse vahelt. Dressidega ballisaalis
Kunagi aastatuhandevahetuse paiku sattusin esimest korda välismaale teaduskonverentsile. Kopenhaagenisse. Mu toonane juhendaja valmistas mind ette: peamine on majutuskohas kõvasti end hommikuses Rootsi lauas täis laadida, kohvipauside ajal head-paremat pugida ja õhtusöögil nii palju kui võimalik tasuta veini kaanida. Nii saab päevaraha pealt kokku hoida, kõhu ikkagi täis ja ka lõbutseda. (1990ndate lõpul ei olnud Kopenhaageni hinnad tudengile tõesti taskukohased.) Ta soovitas läänemaise konverentsiatmosfääri paremaks mõistmiseks enne minekut läbi lugeda David…9 minutit -
Geobotaanik, Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaanus Paal.Lauri Kulpsoo / Postimees /ScanpixÄäremärkusi teaduse vahelt. Saatuse trepikodades ekslemisest
Elukutsest ja ametist kohati tähtsamgi tundub Paalile olevat vastupanu Nõukogude okupatsioonile.
8 minutit -
Vincent van Goghi maal „Öine kohvik“ (1888) on üks kõige ksantopsilisemaid töid.Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet
Teadlasena filme vaadata on sageli ühtaegu naljakas ja piinlik. Muidugi pole see nii kõikide filmidega, vaid mõnega, mis on näiteks teadusetegemisest üldiselt või konkreetsemalt mind ennast puudutavast valdkonnast. Näiteks on tüüpiline, et mis tahes Jeesus Kristust portreteerivas filmis käib möll kõrbes, kus kasvavad kaktused. Teatavasti kasvavad need üksnes Uues Maailmas. Lähis-Ida kõrbetes kasvavad hoopis sukulentsed piimalilled.1 Eks nad natuke sarnased muidugi on – konvergents ja puha. Rääkimata sellest, et kõikjal…6 minutit -
Mõttessevajunud teadlane (Metsakivi, 1990ndad).ErakoguÄäremärkusi teaduse vahelt. Avang
Kuulsate näitlejate, muusikute ja muidu seltskonnatähtede elu ümbritsevad ikka kõiksugused müüdid ja illusioonid. Kuidas iga viimnegi kui teisipäeva ennelõuna nende elus on särav, eriline ja uskumatu. Ja siis üllatutakse, kui neilgi on argipäev. Neilgi läheb pesumasin rikki, piim halvaks, uni on kehv ja üldse ei ole hommikul sellist tunnet, et tahaks tööle minna. Kui kõrvale jätta Hollywoodi katsed portreteerida teadlasi filmides, mis oma tüüpilises abituses on täiesti ebausutavad ka mitteteadlastest…3 minutit
