Toeta

kultuuriajakirjandus

  • Kultuuriajakirjandus on ühislooming
    Kultuuriuudiste lisandumine „Aktuaalse kaamera“ põhisaatesse on oluline sõnum kultuuri väärtuse ja väärtustamise kohta. 13. septembri saates kõneldi meie rahvusraamatukogu ja Tallinna Kunstihoone renoveerimistööde lõpetamisest. Pildil rahvusraamatukogu hoone.     
    Kuvatõmmis
    ,

    Kultuuriajakirjandus on ühislooming

    Kultuuris võib küll toimuda tohutult palju, aga kui teoseid üldsuse tarbeks ei mõtestata, ei täida kultuur oma rolli ühiskonna ühendaja ja julgeoleku tagajana.

    Peep Ehasalu
    6 minutit
  • Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?

    Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?

    Estonian Literary Magazine oli ainuke eesti kirjandust inglise keeles tutvustav väljaanne.

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Saja-aastane Looming seisab ristteel
    „Paberväljaannete tarbijate hulk väheneb pidevalt,“ tõdeb Loomingu peatoimetaja Indrek Mesikepp. „Väljaandel on kolm võimalust: kas jätkata samamoodi (kuni see on võimalik), kolida mingil hetkel täielikult internetti või kaduda hoopis. Paljudele lugejatele meeldib lehti keerata ja paberit katsuda, aga kui piisav hulk ei ilmuta huvi tellimise näol, jääb ilusatest sõnadest väheks.“    
     Piia Ruber

    Saja-aastane Looming seisab ristteel

    Indrek Mesikepp: „Tähtis on, et inimestel, kes tahavad eesti kirjanduse parema osaga kursis olla, oleks põhjust Loomingut osta, tellida ja lugeda ning et nad ei pettuks.“

    Pille-Riin Larm
    8 minutit
  • ,

    Kultuuriajakirjad koolitunnis

    Täna sada aastat tagasi ilmus ajakirja Looming esimene number. Oluline verstapost on ka Keelel ja Kirjandusel, mis tähistab tänavu 65. ilmumisaastat. Nendele on lisandunud aja jooksul ka teisi olulisi ajakirju, nagu näiteks Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar, Tuna ja Oma Keel. Kui meil on nii pikk ja rikas keele- ja kirjandusajakirjade ilmumistraditsioon, siis on ehk põhjust arutleda, kuidas erialaajakirju kasutatakse koolide õppetöös.
    Praegu kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava on meil aastast 2011. Kui…
    Helin Puksand
    2 minutit
  • Saja-aastase naaber
    Soome kirjandusajakiri Parnasso asutati 1951. aastal. Seda annab välja Otavamedia kirjastuskontsern ning selle tiraaž on praegu 5500 eksemplari. Valik Parnasso numbreid Tartus Soome Instituudi raamatukogus.     
    Pille-Riin Larm

    Saja-aastase naaber

    Kuidas on võimalik, et Looming ilmub ning on niisama suur ja uhke kui varemalt? See on ime.

    Juhani Salokannel
    6 minutit
  • Ruum ja ruumitaju Eesti kultuuriajakirjanduses
    8. XII Postimehe paarisküljel on vaid Eesti kultuuriuudised.
    Repro

    Ruum ja ruumitaju Eesti kultuuriajakirjanduses

    Sotsiaalmeedias on karmide sõnadega märgitud, et meie siin Eestis leiname Pariisi terrorirünnakus hukkunud prantslasi ebasündsa innukusega. Ka Pavel Ivanovi 20. novembri raadiopäevik „Kirillitsas Eesti“ osutas, et Siinai kohal õhitud Vene reisilennuk ei pälvinud pooltki tähelepanust, mille osaliseks said rünnakus hukkunud pariislased või Ida-Ukrainas allatulistatud Malaisia reisilennukis hukkunud. Samasugustel asjaoludel Beirutis, Jeruusalemmas või Zarias hukkunud tsiviilisikud ületavad meil küll uudisekünnise, ent Stenbocki maja nende surm lipuvärvidesse mässida ei suuda. Ka ei…
    Johannes Saar
    7 minutit

  • Kommentaar – Ideaalid ja reaalpoliitika

    Joppenpuhh, aga millega siis kultuuriajakirjandus tegelema peaks, kui ennekõike mitte eesti kultuuriga? Ning loomulikult – või paratamatult? – ei toimu tegelemine vaakumis, vaid siingi avalduvad ühiskonna üldised suundumused. Rääkimata väiksematest mõjutajatest – kaader ja tuuled toimetuses ning vaba ruumi maht reklaamide vahel –, mis tuleb jagada hetketeemade uudisväärtuse järgi kino, teatri, muusika, kirjanduse ja kunsti vahel.
    Pean kas tegija, kajastaja või tarbijana kultuurielus kaasalöömist mitu korda patriootlikumaks tegevuseks kui internetis vigases…
    Mart Niineste
    3 minutit
  • Aeg ja ajataju kultuuriajakirjanduses
    Äripäeva reedestest numbritest näeme selgemalt, et kultuur on esmajoones individualistlik eneseabi protseduur, osa liberaalsest saavutuskultuurist, mis aitab esmaspäeviti veelgi suurema hooga tormata tootmise koerakuuti. Äripäev, 30. X. digar.ee

    Aeg ja ajataju kultuuriajakirjanduses

    Eesti kultuuriajakirjanduse valdavaks koha- ja ajamääruseks on „siin ja praegu“. Sellest, mis oli ja tuleb, suurt juttu ei tehta.

    Johannes Saar
    7 minutit

  • Kommentaar – Nädal kultuuriajakirjanduses

    Kas kultuuriajakirjanduse leib peab tulema samast ahjust, kust muud uudised, küsib Johannes Saar siinsetel külgedel, kurtes samas, et Eesti kultuuriajakirjanduse jaoks kehtib ainult üks mõõt: nädal ehk „siin ja praegu“. Küsimus on õigustatud, sest kultuuriajakirjandusele omistame ikka rohkem vabadust ja isepäisust, kui seda tasub oodata eeldatavalt objektiivsest päevauudistevoolust.
    Tõepoolest ei pea see leib tulema samast ahjust, sest kultuuriajakirjanduse põhiülesanne on peegeldada kultuurielu nii selle väljapaistvate sündmuste kui laiemate tendentside kaudu, objektiivne…
    Valner Valme
    3 minutit
Sirp