Toeta

koroonaviirus

  • Pandeemia õppetunnid
    Ühiskonna huvide asetamine isiklikest huvidest ettepoole toetab kogu ühiskonna ja selle liikmete heaolu. Pildil COVIDi mälestusmüür Londonis.
    Andreea Alexandru / AP / Scanpix

    Pandeemia õppetunnid

    Vajame prosotsiaalsemat ühiskonda – kindlustunde saavutamiseks peavad valitsused ja riiklikud institutsioonid hakkama ühiskonda tervikuna paremini teenima.

    Pärt Peterson
    8 minutit
  • Millest reovesi ei kõnele?
    Kogu tõde ühiskonna seisundi kohta ei selgu reoveeuuringutest. Pildil Paljassaare reoveepuhastusjaam.
    Tallinna Vesi

    Millest reovesi ei kõnele?

    Ühiskond vajab koroonakriisi lahendamiseks ka teistsuguseid teadmisi kui nakatumiskordaja näit või värsked reoveeandmed.

    Barbi Pilvre
    14 minutit
  • Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus
    Pandeemia lained kattuvad suuresti teadusuudiste osakaalu muutustega meie meedias. Allikas: Station.ee meediaaudit Eesti teaduste akadeemiale, jaanuar 2021.

    Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus

    2020. aasta hilistalvel algas midagi, mis mõnda aega tundus kui halb unenägu. Vahepeal tundus, et see saab mööda. Praegu on see aga märksa võimsamalt tagasi, paremini läbi tunnetatud ohuna, millest aegamisi on saanud elu osa. Muidugi, ükskord me võidame niikuinii sellegi haiguse. Inimene on nii vintske liik küll, et üks viirus teda rajalt maha ei võta. Kuigi haiget võib teha ja raviarve tuleb arvatavasti kopsakas.
    Algusest peale oli selge, et see,…
    Tarmo Soomere
    12 minutit
  • Musta luige aasta
    Ajalooliselt lühikese ajaga, vaid 12 kuuga on tootmiseni jõudnud mitu vaktsiini, mille efektiivsus ulatub 95 protsendini.
    Sander Ilvest / Postimees /Scanpix

    Musta luige aasta

    On tõenäoline, et jaanuar-märts 2021 on COVID-19 ajastu kõige raskem periood. Ettevaatlikuks optimismiks on siiski põhjust ja seda on vaja meile kõigile.

    Pärt Peterson
    8 minutit
  • Teadusnõustamise tuleproov
    Usalduse mõõde saab määravaks siis, kui on väga tarvis, et ühiskond usaldaks poliitiliste otsuste tegijaid. Pildil Chennai politseiametnik koostöös kohaliku kunstnikuga valmistatud koroonakiivriga, millega hoiatab kodunt välja tulemast.
    Wikimedia Commons

    Teadusnõustamise tuleproov

    Koroonakriis näitas ilmekalt, et klassikaline teadusnõustamine kriisiolukorras ei toimi. Riigile antud nõu tuleb lahti rääkida ka üldsusele.

    Tarmo Soomere
    9 minutit

  • Häda hüüab tulles

    Iga uus lahendus lisab mitu järgmist enneolematut probleemi, mis omakorda lahendusi nõuavad – see on (majandus)kasvu põhjendus ja ühiskonna arengumootor, progressi tegelik sisu.

    Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, et meil Eestis on järjest rohkem metsi jne. Positiivse toimega lugemisvarast väärib esiletõstmist Hans Roslingi raamat „Faktitäius“.…
    Kaupo Vipp
    5 minutit

  • Lasta uppuda või päästa?

    Kas on õige, et paljud saavad palju (majanduslikku) kahju selle nimel, et üksikud ellu jääksid? Selliseid küsimusi on ajakirjanduses korduvalt esitatud.

    Tavapärane arusaam kahju tekitamisest on see, et üks inimene võib teisele kahju tekitada mingisuguse konkreetse teo läbi. Samamoodi võivad ühed ühiskonnarühmad teatud tegudega teistele rühmadele halba teha, näiteks negatiivsete stereotüüpide loomise ja põlistamisega üksteise kohta. Ka riik võib teatud tegudega indiviidile või rühmadele kahju tuua ja nemad…
    Tanel Vallimäe
    6 minutit

  • Koroonaaja meedia väljakutsed

    Miski ei ennusta inimeste käitumist paremini ette kui senine käitumine: kui on olnud sõdu, laevahukke, börsikrahhe ja haiguslaineid, siis on neid ka tulevikus.

    Kriisiperioodide meediapildis on tavaline, et põhirõhk langeb jooksvatele uudistele ning pikemad taustalood ilmuvad pigem hiljem, kui on juba võimalik rohkem infot töödelda ja järeldusi teha. Iga kriisi üks ootuspärasemaid keskseid küsimusi on süüdlaste leidmine, millega on juba alustatud ka meil. Teine huvitav teema…
    Tauno Vahter
    5 minutit
  • Jõudeaja teised asjad
    Eesti elanikest peab kaks kolmandikku väiksemaid eurosente täiesti kasutuks kraamiks ja on nõus nende ringlusest kõrvaldamisega. Allikas: Eurobaromeeter

    Jõudeaja teised asjad

    Avalikku hüvet loob igaüks, kes suudab ühis­kondlikku arutellu mõne viirusevaba teema tuua.

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Süsteemide kohtumine tundmatuga
    Viiruse paratamatu jõudmine Euroopasse on sundinud olukorra vältimatult ümber hindama ja jõumeetodil rakendama ida kultuurile omast ühiskonna solidaarsusprintsiipi. Needki vähesed itaallased, kes veel väljas ringi liiguvad, kannavad maski.
    CIRO FUSCO / EPA /Scanpix

    Süsteemide kohtumine tundmatuga

    Euroopas kiiresti levima hakanud uus koroonaviirus paneb proovile riikide meditsiini- ja inimeste immuunsüsteemi.

    Pärt Peterson
    8 minutit
Sirp