Vajame prosotsiaalsemat ühiskonda – kindlustunde saavutamiseks peavad valitsused ja riiklikud institutsioonid hakkama ühiskonda tervikuna paremini teenima.
2020. aasta hilistalvel algas midagi, mis mõnda aega tundus kui halb unenägu. Vahepeal tundus, et see saab mööda. Praegu on see aga märksa võimsamalt tagasi, paremini läbi tunnetatud ohuna, millest aegamisi on saanud elu osa. Muidugi, ükskord me võidame niikuinii sellegi haiguse. Inimene on nii vintske liik küll, et üks viirus teda rajalt maha ei võta. Kuigi haiget võib teha ja raviarve tuleb arvatavasti kopsakas.
Algusest peale oli selge, et see,…
On tõenäoline, et jaanuar-märts 2021 on COVID-19 ajastu kõige raskem periood. Ettevaatlikuks optimismiks on siiski põhjust ja seda on vaja meile kõigile.
Iga uus lahendus lisab mitu järgmist enneolematut probleemi, mis omakorda lahendusi nõuavad – see on (majandus)kasvu põhjendus ja ühiskonna arengumootor, progressi tegelik sisu.
Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, et meil Eestis on järjest rohkem metsi jne. Positiivse toimega lugemisvarast väärib esiletõstmist Hans Roslingi raamat „Faktitäius“.…
Kas on õige, et paljud saavad palju (majanduslikku) kahju selle nimel, et üksikud ellu jääksid? Selliseid küsimusi on ajakirjanduses korduvalt esitatud.
Tavapärane arusaam kahju tekitamisest on see, et üks inimene võib teisele kahju tekitada mingisuguse konkreetse teo läbi. Samamoodi võivad ühed ühiskonnarühmad teatud tegudega teistele rühmadele halba teha, näiteks negatiivsete stereotüüpide loomise ja põlistamisega üksteise kohta. Ka riik võib teatud tegudega indiviidile või rühmadele kahju tuua ja nemad…
Miski ei ennusta inimeste käitumist paremini ette kui senine käitumine: kui on olnud sõdu, laevahukke, börsikrahhe ja haiguslaineid, siis on neid ka tulevikus.
Kriisiperioodide meediapildis on tavaline, et põhirõhk langeb jooksvatele uudistele ning pikemad taustalood ilmuvad pigem hiljem, kui on juba võimalik rohkem infot töödelda ja järeldusi teha. Iga kriisi üks ootuspärasemaid keskseid küsimusi on süüdlaste leidmine, millega on juba alustatud ka meil. Teine huvitav teema…
Kuigi seaduse mõttes ei kuulu Sirbi igareedene ilmumine elutähtsate teenuste hulka, ei ole Eestis esialgu juhtunud midagi sellist, mis saaks takistada Sirbi korralist ilmumist tavapärases mahus ja sisuga. Toimetus ei ole läinud ega kavatse ka minna „madratsitele“: jätkame tegevust harjumuspäraselt, kombineerides otstarbekalt kaugtöö…
Hiljuti valiti Euroopa aasta puuks 2020 Tšehhis üleujutatud küla valvav üksildane 350 aastat vana mänd, mis kasvab Chudobíni lähedal kaljustes mägedes. Külakest kaitsnud puu all käinud kurat öösiti viiulit mängimas ja peletanud hulkuvaid pahasid vaime. Kuid mägede vahele orgu ehitati tamm ning küla…
Parim võimalus näha tegeliku maailma ja ajalehemaailma põrkumisi on ohtlikel aegadel. Koroonaviirus on vallutanud ajalehed ka Londonis, kus ma seda kirjatükki kirjutan. Muu hulgas kirjutatakse, et Tesco poekett on piiranud oakonservide ja pasta müüki ning inimesed on kukkunud kokku ostma tualettpaberit. Ei unustata…
Filmikunstis on päevakajaline viirusetemaatika vähe kajastust leidnud. Ilmselt on siin probleem samasugune nagu näiteks radiatsioonifilmide puhul: kuidas kujutada atraktiivsel moel vaenlast, keda pole näha? Viiruste nähtamatuse tõttu on filmitegijate kujutlusvõime taandunud mehele, kes näeb mikroskoobist, kuidas üks ebamäärase kujuga plönn sööb ära kõik…
Koroonapaanika ulatus ja sügavus jõudsid mulle kohale mõni päev enne koolivaheaja lõppu, kui lapse klassijuhataja saatis kirja seoses tulevaste üritustega: 6. märts trimestri hinded, 19. märts võimalus osaleda matemaatikavõistlusel, 15. aprill õppekäik … Mõne minuti pärast potsatas postkasti ühe lapsevanema kiri, kes tõstatas…
Kindel võib olla ainult selles, et milleski ei saa kindel olla. Selle põhimõttega tuleb aina enam harjuda nüüd, mil COVID-19 levikuala laieneb.
Hiina tootmis- ja teenindussektor on langenud juba 2008. aasta majanduskriisist madalamale tasemele ning see mõjutab ülejäänud maailma arvestatavalt. Mujal on haiguse levik…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ühiskonna huvide asetamine isiklikest huvidest ettepoole toetab kogu ühiskonna ja selle liikmete heaolu. Pildil COVIDi mälestusmüür Londonis.Andreea Alexandru / AP / Scanpix
Kogu tõde ühiskonna seisundi kohta ei selgu reoveeuuringutest. Pildil Paljassaare reoveepuhastusjaam.Tallinna Vesi
Pandeemia lained kattuvad suuresti teadusuudiste osakaalu muutustega meie meedias. Allikas: Station.ee meediaaudit Eesti teaduste akadeemiale, jaanuar 2021.
Ajalooliselt lühikese ajaga, vaid 12 kuuga on tootmiseni jõudnud mitu vaktsiini, mille efektiivsus ulatub 95 protsendini.Sander Ilvest / Postimees /Scanpix
Usalduse mõõde saab määravaks siis, kui on väga tarvis, et ühiskond usaldaks poliitiliste otsuste tegijaid. Pildil Chennai politseiametnik koostöös kohaliku kunstnikuga valmistatud koroonakiivriga, millega hoiatab kodunt välja tulemast.Wikimedia Commons
Eesti elanikest peab kaks kolmandikku väiksemaid eurosente täiesti kasutuks kraamiks ja on nõus nende ringlusest kõrvaldamisega. Allikas: Eurobaromeeter
Viiruse paratamatu jõudmine Euroopasse on sundinud olukorra vältimatult ümber hindama ja jõumeetodil rakendama ida kultuurile omast ühiskonna solidaarsusprintsiipi. Needki vähesed itaallased, kes veel väljas ringi liiguvad, kannavad maski.CIRO FUSCO / EPA /Scanpix
Kroonjas viirus ehk kroonviirus ehk pärgviirus, suutmata nakatada eestlase keha, nakatas eesti keele.Wikimedia Commons