Toeta

KL fookus

  • Tõlgetest raamatuaastal

    Tõlgetest raamatuaastal

    Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?

    Märt Väljataga
    11 minutit
  • Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid
    Andres Rõika meelest ei ole senised regionaalpoliitilised otsused Eesti riiki mitte kuskile viinud, nii et ammu oleks aeg mõelda, mida on valesti tehtud. Ühe lahendusena pakub ta välja isikukeskse regionaalpoliitika.     
     Elmo Riig / Sakala / Scanpix

    Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid

    Andres Rõigas: „Peale moodsa argielu mugavuste on maal ka maalised väärtused: keskkond, ilus ümbrus, ühtehoidvad naabrid, lastel on turvalisem jne.“

    Merle Karro-Kalberg
    9 minutit
  • Kirjanduse aastaauhinnad 2025
    Laureaadid Eve Annuk, Lauri Sommer, Berit Kaschan, Mehis Heinsaar, Mart Kangur, Aet Varik, Mirjam Parve ja Hugo Vaher Tallinna Kirjanike Maja musta lae ja roosa põrandaga saalis.    
     Kris Moor

    Kirjanduse aastaauhinnad 2025

    Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutasid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ja Eesti Kirjanike Liit välja parimad 2025. aastal ilmunud kirjandusteosed.
    Proosa
    Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“
    Luule
    Berit Kaschan, „Aprill“
    Vabaauhind
    Lauri Sommer, „Sugupuu“
    Näitekirjandus
    Urmas Vadi, „Sada grammi taevasina“
    Lastekirjandus
    Hugo Vaher, „Nutivaba“
    Artikliauhind
    Mirjam Parve, „Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest Miklós Radnóti hilisluule näitel“
    Esseistikaauhind
    Eve Annuk, „Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023“
    Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
    Aet Varik – David Foster Wallace’i novellikogu „Unustus“ ja Joseph Conradi romaani „Lääne silme all“…
    1 minut
  • Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal
    Joonis 7. Lugejatüüpide levik earühmades.

    Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal

    Lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ tõendab, et Eesti on lugemisaktiivsuselt Euroopa riikide seas esireas, kuid toob välja ka ohud, mis võivad tumestada eestikeelse raamatu tulevikku.

    Marju Lauristin
    8 minutit
  • „olen hull ex keegi ei usuks mind“

    „olen hull ex keegi ei usuks mind“

    Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.

    Sveta Grigorjeva
    6 minutit

  • Kuidas kenitleb riigivõim?

    Veebruari alguses täitus Pariisi Grand Palais vaid nädalaks maailma suurimaks vaibaks nimetatud komplektiga, mis oli algselt mõeldud enam kui 400 meetri ulatuses katma Louvre’i ja nüüdseks hävinenud Tuileries’ paleed ühendava galerii põrandat. Nimelt kooti kunstnik Charles Le Bruni kavandite põhjal aastatel 1668–1689 Savonnerie manufaktuuris 92 vaipa.
    Sellised suurejoonelised ettevõtmised aitasid põlistada Louis XIV võimu, ent majandust juhtinud minister Jean-Baptiste Colberti ettevõtmine pidi aluse panema Prantsuse vaibatööstusele ja asendama kulukad Pärsia vaibad…
    Karin Paulus
    3 minutit
  • Jõud jõuab sõnadesse
    Rahu värv on valge ja iga riigimehe parimad rahumõtted sünnivad valgel toolil istudes. Ka siis, kui toas on valge elevant. Müncheni julgeolekukonverentsi eelistungi lava Berliinis 9. II 2026.     
    IMAGO / Mike Schmidt / Scanpix

    Jõud jõuab sõnadesse

    Lava ja dekoratsioonid Euroopa sisenemiseks läbirääkimistesse on valmis ning eesriie tõusmas.

    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Ropendagem aja tasemel!

    Millalgi sügisel tundis üks ajakirjanik muret, et Eesti muusikamaastik on ajast maas, kuna USA räpis on ropendamine olnud pikalt normaalsus, aga meil veel mitte. Mul tekkis tollal küsimus, et – mis ajast maas?
    Enam kui sajand tagasi pani noorkirjanik Oskar Luts Raja Teele suhu sõna sitavikat, millega see väljendas oma pahameelt Tootsi plaanitegemise üle. Loomulikult sai Luts vanematelt kirjanikelt noomida ja sõna korjati hiljem välja. Hilisemas eesti kirjanduses selliseid sõnu just…
    Tiit Hennoste
    3 minutit
  • Sest Tartu rahu kehtib
    Slantsõ linna maju ja elanikke ei ole Eestil tarvis, aga linna all paiknevale põlevkivile peaks suurte maavaratehingute ajastul igaks juhuks käpa peale panema.       
    Vjatšeslav Buhharov / Wikimedia Commons

    Sest Tartu rahu kehtib

    Okupeeritud alade vabastamine on ka pelga mõttemänguna väärt mõjutusvahend.

    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • Vahehindamine olgu vahe
    Tööandjate ja ametiühingute vahel kokku lepitav alampalk jätkab suhtes keskmisse palka vaikset, ent järjepidevat kasvu, kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalk aga langust, mis näitab, et valitsus on kurjem kapitalist kui ükski eraettevõtja.

    Vahehindamine olgu vahe

    Arengukava esimene poolaeg saab läbi, riietusruumi minnakse kehvas seisus.

    Kaarel Tarand
    4 minutit
Sirp