Toeta

KL fookus

  • Kas kirjanik peaks sööma kalamarja?

    Kui ma poolteist aastat tagasi „Plekk­trummi“ saates mainisin, et kirjanike liit käis väljasõidul, kus söödi lõhet, tundis üks sümpaatne liidu liige tõsist muret, mis nüüd saab. Kui kuuldakse, et kirjanik sööb, keeratakse ju kõik rahakraanid kinni! Õige viis, kuidas kirjaniku elu kujutada, olevat Knut Hamsuni „Nälg“. Jaa, tõsi, seda lehitsedes tuleb isu peale, võtan kohe külm­kapist midagi mõnusat. Kas või Kalamata oliive ja sinihallitusjuustu.
    Igaks juhuks kinnitan, et kirjanike liit on…
    Maarja Kangro
    3 minutit
  • Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis
    Olukord ei soosi kirjandusloo kirjutamist, niisiis tuleb see tikkida. Fragment piltvaibast „500 aastat eesti raamatut“, mida esitleti märtsis rahvusraamatukogus raamatuaasta lõpukonverentsil „Eesti raamat – kaua võib?“. 17meetrise vaiba on kujundanud kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengid ning seda tikiti aasta vältel kõigis Eesti maakondades.      
    Sven Tupits / Eesti Rahvusraamatukogu

    Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis

    Meie kirjandusteadus ei ole oma ülesannete kõrgusel. Põhjuseks ei ole uurijate puudulik ettevalmistus või tahte puudumine, vaid rahastusmeetmete kriteeriumid.

    Liina Lukas
    7 minutit
  • Häbilugu
    Võitlus liigse kultuurilembusega saab peagi uue hoo. Kui kultuurikulu ületab 2,4% piirmäära, tuleb politsei, väärteomenetlus ja trahv.     
    Argo Ingver / Delfi Meedia

    Häbilugu

    Jutt eestlastest kui kultuurrahvast on petukaup, sest faktid räägivad vastupidist.

    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • Tõlgetest raamatuaastal

    Tõlgetest raamatuaastal

    Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?

    Märt Väljataga
    11 minutit
  • Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid
    Andres Rõika meelest ei ole senised regionaalpoliitilised otsused Eesti riiki mitte kuskile viinud, nii et ammu oleks aeg mõelda, mida on valesti tehtud. Ühe lahendusena pakub ta välja isikukeskse regionaalpoliitika.     
     Elmo Riig / Sakala / Scanpix

    Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid

    Andres Rõigas: „Peale moodsa argielu mugavuste on maal ka maalised väärtused: keskkond, ilus ümbrus, ühtehoidvad naabrid, lastel on turvalisem jne.“

    Merle Karro-Kalberg
    9 minutit
  • Kirjanduse aastaauhinnad 2025
    Laureaadid Eve Annuk, Lauri Sommer, Berit Kaschan, Mehis Heinsaar, Mart Kangur, Aet Varik, Mirjam Parve ja Hugo Vaher Tallinna Kirjanike Maja musta lae ja roosa põrandaga saalis.    
     Kris Moor

    Kirjanduse aastaauhinnad 2025

    Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutasid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ja Eesti Kirjanike Liit välja parimad 2025. aastal ilmunud kirjandusteosed.
    Proosa
    Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“
    Luule
    Berit Kaschan, „Aprill“
    Vabaauhind
    Lauri Sommer, „Sugupuu“
    Näitekirjandus
    Urmas Vadi, „Sada grammi taevasina“
    Lastekirjandus
    Hugo Vaher, „Nutivaba“
    Artikliauhind
    Mirjam Parve, „Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest Miklós Radnóti hilisluule näitel“
    Esseistikaauhind
    Eve Annuk, „Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023“
    Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
    Aet Varik – David Foster Wallace’i novellikogu „Unustus“ ja Joseph Conradi romaani „Lääne silme all“…
    1 minut
  • Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal
    Joonis 7. Lugejatüüpide levik earühmades.

    Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal

    Lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ tõendab, et Eesti on lugemisaktiivsuselt Euroopa riikide seas esireas, kuid toob välja ka ohud, mis võivad tumestada eestikeelse raamatu tulevikku.

    Marju Lauristin
    8 minutit
  • „olen hull ex keegi ei usuks mind“

    „olen hull ex keegi ei usuks mind“

    Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.

    Sveta Grigorjeva
    6 minutit

  • Kuidas kenitleb riigivõim?

    Veebruari alguses täitus Pariisi Grand Palais vaid nädalaks maailma suurimaks vaibaks nimetatud komplektiga, mis oli algselt mõeldud enam kui 400 meetri ulatuses katma Louvre’i ja nüüdseks hävinenud Tuileries’ paleed ühendava galerii põrandat. Nimelt kooti kunstnik Charles Le Bruni kavandite põhjal aastatel 1668–1689 Savonnerie manufaktuuris 92 vaipa.
    Sellised suurejoonelised ettevõtmised aitasid põlistada Louis XIV võimu, ent majandust juhtinud minister Jean-Baptiste Colberti ettevõtmine pidi aluse panema Prantsuse vaibatööstusele ja asendama kulukad Pärsia vaibad…
    Karin Paulus
    3 minutit
  • Jõud jõuab sõnadesse
    Rahu värv on valge ja iga riigimehe parimad rahumõtted sünnivad valgel toolil istudes. Ka siis, kui toas on valge elevant. Müncheni julgeolekukonverentsi eelistungi lava Berliinis 9. II 2026.     
    IMAGO / Mike Schmidt / Scanpix

    Jõud jõuab sõnadesse

    Lava ja dekoratsioonid Euroopa sisenemiseks läbirääkimistesse on valmis ning eesriie tõusmas.

    Kaarel Tarand
    4 minutit
Sirp