Janika Läänemets
-
Janika Läänemets oma kodukohas Kõrvemetsa külas. Läänemets on avaldanud kaks raamatut: luulekogud „Vihma ja kurbuse maja“ (2022) ja „Linnupetja“ (2024). Hariduselt kirjandusteadlane, on ta ka viljakas kriitik. Läänemets on olnud Betti Alveri debüüdiauhinna kandidaat ning pälvinud ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna. „Linnupetjaga“ oli ta Rahva Raamatu aasta parima teose nominent, samuti tõstis selle esile eesti naiskirjanduse auhinna žürii.Piia RuberJuhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets
30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat.
Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjasemärsi. Tänavu pälvis märsi Janika Läänemets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024).
Janika Läänemets kandideeris auhinnale teisegi tekstiga, luuletusega „***tunda rõõmu elavast puust“ („Linnupetja“). Koos Läänemetsa looduga tõstis žürii kandidaatidena esile…1 minut -
Hajudes ja uueks koondudes
Kõike selles raamatus tajutut ei saa sõnastada, kuid seletamatus ongi hea luule tunnus. Siin ta on. Selle aasta parim lyyrika.
5 minutit -
Janika Läänemets on luuletaja, kirjandusteadlane ja -kriitik. Debüütluulekoguga „Vihma ja kurbuse maja“ oli Läänemets Betti Alveri auhinna kandidaat. Kevadel tunnustas Värske Rõhk teda ajakirja 82. ja 86. numbris ilmunud luuletuste eest aastapreemiaga. Suve hakul ilmus Läänemetsa teine raamat „Linnupetja“.Piia RuberLuulesalv – Janika Läänemetsa loomingut
***
sirtsusirin on õhtud õhukeseks hõõrunud
aed täis jahedat tuhmjaskollakat valgust
mõtlen jälle vikatist
saunaräästa all
veerandsajandist ühe koha peal
pole midagi ülevamat
kui olla kasutu
mitte midagi teha
või tahta
taanduda rooste üminaks terases
pehkida pikkamisi sügispimeduseks
***
suveöö soe poolpimedus
kleepub kobavate näppude külge
väiksed õlad põlenud
turi tulipruun
ajan maona nahka
pea kohal nähtamatute linnutiibade sahin
puudutused täis vaikset erutavat valu
lapsikut lootust
et võin ometi
oma kitsast kestast kooruda
moonduda
vahetada selle kehvasti kokku pandud keha
parema
minama mina vastu
selg ja sõrmed surisevad
veriseks nokitud abaluude vahelt
kerkib aeglaselt külm kahvatupunane päike
hommik on hääletu
kisun…3 minutit -
Janika Läänemetsa luules on ökoloogiline eluviis inimesele loomupärane ning hääbumas ei ole mitte looduslik, vaid tehislik ümbrus.Raili LäänemetsPoeetiliselt klaar udu ja eheduse maa
„Vihma ja kurbuse majas“ tuhmub inimese hallatava ruumi ja temast sõltumatu loomuliku keskkonna piir, stiihilises sulandumises jääb peale loodus.
4 minutit
