In memoriam
-
In memoriam Rein Raudsep 1. XII 1940 – 22. XI 2022
Igavikku on lahkunud avara silmaringiga põhimõtte- ja tahtekindel, hingesooja suhtlemiskultuuriga teadusjuht ja tulemuslike geoloogiliste uuringute korraldaja. Temas oli tähelepanelik ja osavõtlik suutlikkus ka arvamuste lahknemisel ühismeelseks jääda, arutlemistel edasiviivate tulemusteni jõuda.
Rein Raudsep sündis 1. detsembril 1940. aastal Tallinnas. Tema juured on Juuru lähistel Raplamaal. Rein lõpetas 1959. aastal Rapla keskkooli ja 1965 Tartu ülikooli geoloogia erialal. Ta asus tööle Eesti geoloogiakeskuses geoloogina, jätkas peatselt vanemgeoloogi ja grupijuhina, 1990–1999 teadusdirektorina. Põhiliseks…2 minutit -
In memoriam Tiit-Rein Viitso 4. III 1938 – 2. XII 2022
Jõulukuu teisel päeval lahkus meie hulgast keeleteadlane Tiit-Rein Viitso, pühendunud läänemeresoome keelte ajaloo ja fonoloogia uurija, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor, Liivi Sõprade Seltsi esimees.
Tiit-Rein Viitso sündis 1938. aastal Tallinnas. 1956. aastal lõpetas ta Tartu V keskkooli ja läks õppima eesti filoloogiat Tartu ülikooli. Pärast selle lõpetamist 1961. aastal oli TA Keele ja Kirjanduse Instituudis aspirant, aastatel 1973–1993 aga samas tööl vanemteaduri, hiljem juhtivteadurina. Seal töötamise aega on ta meenutanud…2 minutit -
Anne Kraav 25. XII 1948 – 12. XI 2022
12. novembril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) pikaaegne õppejõud ja prorektor Anne Kraav. Anne sündis 25. detsembril 1948. aastal, lõpetas Tallinna 36. keskkooli 1967. aastal ja Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinsenerina 1972. aastal. Samal aastal asus Anne tööle õppejõuna Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumi. 2001. aastal omandas ta teadusmagistri kraadi Tallinna tehnikaülikoolis ning sama aasta sügisel alustas tööd TTK arendusprorektori ametikohal, seda kuni 31. juulini 2020. Seejärel töötas…2 minutit -
Tõnis Saadre 23. IV 1942 – 1. XI 2022
Igavikku on kustunud alati abivalmi, osavõtliku ja kaasamõtleva kaasteelise geoloog Tõnis Saadre elu ja vaimuleek. Temas oli tähelepanelikku vaatlusoskust, hetkede läbi fotosilma jäädvustamise kirge ühenduses looduseuurija juurdleva põhjalikkuse ja ekskursioonijuhi teadmiste jagamise oskusega. Arutlemisvalmina oli temas soov mõtestada maailma sündmusi läbi elufilosoofilise muheda huumoriprisma, jonnakas järjekindlus viia alustatu lõpuni vaevale vaatamata.
Tõnis Saadre sündis 23. aprillil 1942 Tallinnas ajaloolase Osvald Saadre pojana. Poisina osales ta suviti isaga arheoloogilistel väljakaevamistel, kus kasvas…2 minutit -
Tark põllumees on lahkunud
In memoriam akadeemik Hans Küüts 20. XII 1932 – 7. X 2022
Vaid tark põllumees on põline rikas. Peab olema väga tark, selleks et kohendada looduse käiku liikide ja sortide tasemel. Et tekiks kultuurid, mis kõige paremini kasvavad just meie maal, kus suvi lühike, ilmastik heitlik ja mulla omadused varieeruvad. Et vili kasvaks mühinal sõltumata sellest, mida masin valesti teeb või kuhu terad on kukkunud. Just nii, nagu J. R. R. Tolkieni vaimusilmas kujutletud…3 minutit -
In memoriam Ain Heinaru 3. X 1943 –30. IV 2022
Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli loodusteaduste valdkonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi emeriitprofessor Ain Heinaru. Jääme teda meenutama värvika õppejõu, lennuka teadlase, entusiastliku administraatori ja hea kolleegina.
Ain Heinaru oli Tartu Ülikoolis üks esimesi teadlasi, kes hakkas tegelema geneetikaga ja selle tehnoloogiliste rakendustega, olles selle ala teerajaja. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1967. aastal bioloogia erialal geneetikuna ja kaitses 1971. aastal geneetikaalase kandidaaditöö. Selles uuris ta antibiootikumiresistentsuse ülekannet bakteritel, mis on nüüd,…2 minutit -
In memoriam Mihhail Bronštein 23. I 1923 Peterburi – 9. IV 2022 Genf
Akadeemiku ärasaatmine viimsele teekonnale on mitmekordselt raske. Sest akadeemikuks ei sünnita ega kandideerita. Pigem kasvatakse. Kogu elu vältel ja kogu ülejäänud eluks. Selle tunnustuse saavad vaid need, keda teised väljastpoolt akadeemiat leiavad selle väärt olevat. Nende seast valib akadeemia oma liikmed. Kogu eluks.
Kaks aastat tagasi meie seast lahkunud akadeemik Raukas tegi lihtsa võrdpildi kaudu selgeks, mis on akadeemiku eripära. Professor on tippteadlane, kelle ülesandeks on endale ja oma töörühmale vahendeid…4 minutit -
Sild Eesti Vabariigist üle sõja ja Nõukogude aja Eesti Vabariiki
In memoriam akadeemik Ülo Lepik 11. VII 1921– 12. II 2022
Paljud arvavad, et maailm seisab püsti väheste ilmasammaste najal. Need sambad ei ole puust, kivist või rauast. Need on meie keskel inimeste kujul, keda me lähedalt vaadates ei pruugi tähelegi panna, aga kelle suurus alles kaugemalt silma paistab.
Elatud aastad ei ole selles mõttes argument. Palju olulisem on, mida need ilmasambad meile on jaganud ja kuidas tuge pakkunud. Kuidas on neis realiseerunud pika aja…3 minutit -
Asta Oraspõld 14. I 1926 – 15. II 2022
Igavikku on lahkunud Tartu Ülikooli kauaaegne armastatud õppejõud, litoloog emeriit-dotsent Asta Oraspõld. Sündinud Tartus töölisperes, astus ta II Keskkooli lõpetamise järel 1945. aastal Tartu Ülikooli geoloogia osakonda, rakendades juba üliõpilasena oma loova energia õppetöö kõrval paekihtide uurimisele. Pärast aspirantuuri lõpetamist ja kandidaadiväitekirja edukat kaitsmist 1953. aastal jätkas Asta tööd suure sisendusjõuga õppejõuna kogu oma tööelu lõpuni, täites mõnel aastal kateedrijuhataja, teaduskonna prodekaani kohustusi. Olles sügavate teadmistega geoloogia mitmes valdkonnas, luges…2 minutit -
Põletamise teaduse jünger
In memoriam akadeemik Arvo Ots 26. VI 1931 – 9. I 2022
Temperatuur ligi poolteist tuhat kraadi. Ruum kui paras spordisaal. Leegid vuhisevad restist üles või põletist välja. Nagu põrgu eeskoda. Maapealne inferno. Tegelikult hoopis kolle, kus põleb põlevkivi – loodusvara, millest suuresti sündis meie kaasaegne teadus ja mis on meid ustavalt teeninud juba rohkem kui sajandi.
Kes on sellisesse koldesse vaadanud, ei unusta seda niipea. Tohututes kogustes tulikuuma tuhka, mis lendleb igal pool ja sööb…4 minutit -
Olaf Langsepp 25. X 1930 – 24. X 2021
24. oktoobril lahkus meie hulgast oma 91. sünnipäeva eelõhtul ajaloolane, orientalist ja Eesti vabaduse eest võitleja Olaf Langsepp.
Olaf Langsepp õppis Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kus ta keskendus ajaloole, hiljem spordiajaloole. Ta oli Eesti Spordimuuseumi asutamise eestvedajaid ja selle esimene direktor. Langsepp on kirjutanud kaks raamatut eesti raskejõustiku suurkujust Georg Lurichist ja siiani ainsa ülevaatliku teose Georg Hackenschmidtist. Kirjavahetus ja sõprus Hackenschmidtiga kestis viimase surmani 1986. aastal, kuigi nad elus…2 minutit -
In memoriam Anto Raukas
Anto Raukas 17. II 1935 – 19. IV 2021
Kui alguses peaks olema sõna, siis mõne inimese puhul on neid väga palju vaja. Valik neist, mis kõik õiged. Tubli õppur. Kuldmedalist. Kõrgharidusega geoloog. Aspirant (ehk praegu doktorant). Kvaternaari spetsialist. Teaduste kandidaat (praegu PhD). Nooremteadur. Vanemteadur. Kõva spordimees. Eesti noortemeister. Üks Eesti orienteerumise rajajaid. Üleliidulise kategooria kohtunik. Meistersportlane matkamises. Spordiseltsi Kalev auliige. Sektorijuhataja. Osakonnajuhataja. Hoolitsev abikaasa, isa, vanaisa. NSV Liidu teaduste doktor.…3 minutit -
In memoriam Toomas Niit
Toomas Niit 7. VI 1953 – 6. X 2020
Lahkunud on Toomas Niit, psühholoog, teadlane, tõlkija.
Toomas Niit lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogiosakonna 1976. aastal ning suundus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. Alates 1979. aastast liitus ta tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli keskkonnapsühholoogia uurimisrühmaga, saades üheks Eesti keskkonnapsühholoogia kujundajaks ja rahvusvaheliseks eestkõnelejaks. Tema eestvõttel alustati Lohusalu konverentside sarjaga, konverentsid said tuntuks ja tunnustatuks nii üle tollase Nõukogude Liidu kui ka kaugemal. Tema eriliseks kireks…2 minutit -
In memoriam Tšeslav Luštšik
Tšeslav Luštšik 15. II 1928 – 8. VIII 2020
Füüsikute peret on tabanud valus kaotus. 8. augustil lahkus meie seast füüsika-matemaatikadoktor, akadeemik Tšeslav Luštšik, kõige pikemat aega (ligi 56 aastat) Eesti teaduste akadeemia liikmena meie maa teaduse arengusse panustanud õpetlane.
Meie maale sattus ta saatuse keerdkäikude tõttu. Tema vanaisalt, Vene tsaarivõimuga pahuksisse läinud Poola aadlikult, võeti tiitel ja saadeti välja Siberisse. Pere jõudis lõpuks Peterburi. Nii oli Tšeslav Luštšik mitte lihtsalt Peterburis…3 minutit -
In memoriam Paul Kokla
Paul Kokla 17. VIII 1929 – 16. V 2020
Ööl vastu 16. maid lahkus meie seast teenekas fennougrist Paul Kokla.
Kokla sündis 17. augustil 1929. aastal Kärdlas, lõpetas 1955. aastal Tartu ülikooli ja suundus pärast aspirantuuri (1960) Tallinna Keele ja Kirjanduse Instituuti. Diplomitöö kaitses ta vepsa tuletussufiksitest ja filoloogiakandidaadi väitekirja mari possessiivsufiksitest (1964). Väitekiri leidis positiivset vastukaja kodu- ja välismaal, kuid, nagu tollal tavaks, ei näinud see trükimusta. Kokla avaldas siiski rohkesti teadusartikleid (1961–1996),…2 minutit -
In memoriam Agu Uudelepp
Agu Uudelepp
30. VII 1974 – 4. II 2020
Eelmine nädal lahkus meie seast Agu Uudelepp. Agul oli mitu palet: ta oli õppejõud, kommunikatsiooni konsultant, kampaaniate nõustaja, arvamusliider, meediaekspert jne.
Tema varajane lahkumine pani mind mõtlema sellele, et avalik arvamus suhtub sellistesse inimestesse kui omamoodi normaalsusse – kellele on palju antud, sellelt on kombeks ka palju nõuda ja võtta. Mulle tundub, et sageli me ei tunnusta andekust oma ümber ega oska seda…2 minutit -
In memoriam Valdek Kulbach
Valdek Kulbach
6. IV 1927 – 31. I 2020
Üks neist, kelle õige nimi on Ühendaja, akadeemik Valdek Kulbach, on nüüd meie seast lahkunud. Meie maal on ta kõige enam tuntud Saaremaa silla projekteerijana, valmis andma ka sellist lahendust, millest tuleks maailma pikim rippsild.
Sarnaselt oma suure õpetaja Ottomar Maddisoni ja õpilase Jüri Engelbrechtiga oli sild tema jaoks ühenduse sümbol. Olgu see metallist, betoonist, puust või hoopis laiemas tähenduses nagu meri või jõgi,…3 minutit -
In memoriam Ilmar Koppel
Ilmar Koppel
16. I 1940 – 9. I 2020
Vaid mõni päev enne oma 80. sünnipäeva lahkus meie seast väljapaistev keemiateadlane Ilmar Koppel. Võrus sündinud tulevane akadeemik lõpetas 1958 Puurmani keskkooli esimese lennu ja 1963 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Pärast aspirantuuri orgaanilise keemia kateedri juures kaitses ta 1969. a teaduste kandidaadi (praeguse arusaama järgi PhD) töö. Tollases teadusmaailmas tähendas tippklassi aga alles teaduste doktori kraadini jõudmine, mis nõudis aastakümneid tihedat tööd. Doktoriväitekirja…3 minutit -
In memoriam Ellen Uuspõld
Ellen Uuspõld
19. IV 1927 – 7. VI 2019
7. juunil lahkus meie hulgast silmapaistev keeleuurija ja keelehooldaja, Tartu ülikooli emeriitdotsent Ellen Uuspõld.
1953. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogina lõpetanud Ellen Uuspõld asus kohe pärast lõpetamist tööle ülikooli eesti keele kateedris, õppejõuna 1967. aastast. 1967. aastal kaitses Ellen Uuspõld kandidaadiväitekirja ning aastatel 1973–1992 töötas eesti keele kateedris dotsendina, 1980–1983 oli ta vahepeal Tampere ülikooli eesti keele lektor.
Ellen Uuspõllust kujunes keeleuurija ajal, mil…2 minutit -
In memoriam Udo Margna
Udo Margna
18. XI 1934 – 17. V 2019
Hea kolleeg Udo Margna lahkus meie seast ehmatavalt äkki, ilma eelhoiatuseta ja lausa jalapealt, aga samal moel, mis on iseloomustanud kogu ta elu: südamlikult, teisi respekteerivalt ja hoidvalt ja ennast tagaplaanile jätvalt. Nagu on kohane ideaalsele arstile, kes oma elu pühendanud teistele.
Tegelikult ei tahtnud Udo Margna arstiks saada. Kui ta oli aga juba otsustanud, et astub arstiteaduskonda ja valib erialaks farmaatsia, siis…3 minutit -
In memoriam Ergo Nõmmiste
Ergo Nõmmiste
27. VI 1956 – 11. IV 2019
Koolipäevil sattus Ergo Nõmmiste kätte Robert Jungki raamat „Heledam kui tuhat päikest“, mis kirjeldab tuumafüüsikute professionaalselt ja eetiliselt keerulist, kuid inspireerivat tööd. Kaasakiskuvalt kirjutatud teos tekitas esimese huvi füüsika kui teaduse vastu ja andis tõuke selleks, et tulevane akadeemik otsustas õpingud ning edaspidise elu pühendada füüsikale ja teadusele.
Uudishimust kasvas välja elutöö aatomi- ja molekulaarfüüsika valdkonnas. See algas Tartu ülikooli füüsika instituudis, kus…3 minutit -
In memoriam Tanel Moora
Tanel Moora
30. IV 1938 – 18. III 2019
Paar päeva enne kevade saabumist lahkus meie hulgast 81. eluaastal arheoloog Tanel Moora. Kevadeootus oli tal alati hinges. Haneparvede ülelend Võrtsjärvest andis märku, et saabumas on välitööde aeg, aeg rännata ja vaadelda, uurida ja juurelda looduse mõistatuste üle. Muinas- ja rahvateadlaste peres viienda lapsena sündinud Tanelit tõmbas ikka looduse poole. Koolipoisina isa juures väljakaevamistel, hiljem ülikoolis arheoloogiks õppides, ekspeditsioonidel lähemal ja kaugemal,…2 minutit -
In memoriam Märt Saarma
Märt Saarma
21. XII 1935 – 15. III 2019
Lahkunud on Tartu ülikooli emeriitprofessor Märt Saarma, kes pälvis kolleegide lugupidamise innuka õppejõu ja kõrgelt kvalifitseeritud psühhiaatrina.
Märt Saarma sündis Tallinnas ja õppis seal 20. keskkoolis, mille lõpetas 1954. aastal.
Järgides perekonnatraditsioone astus Märt Saarma TÜ arstiteaduskonna raviosakonda, mille lõpetamise järgselt 1960. aastal asus psühhiaatrina tööle Tarvastu psühhiaatriahaiglasse.
Märt Saarma alustas õppejõuna Tartu ülikoolis 1964. aastal aspirantuuri ajal. Kandidaaditöö teemal „Aminasiini, trifluoperasiini ja haloperidooli kliinilis-füsioloogiline…2 minutit
