Toeta

In memoriam

  • Raivo Mänd 2. XII 1954 – 20. III 2026

    Meie hulgast on lahkunud tunnustatud zooloog ja loomaökoloog emeriitprofessor Raivo Mänd.
    Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi, emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivole seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. Teade oli seda ootamatum, et eelmisel õhtul ei ennustanud reedel juhtuvat veel miski: Raivo oli kolleegide seltskonnas heatujuline ja teravmeelne, ikka täpselt selline, nagu olime teda aastakümneid tundnud.
    Raivo Mänd sündis 2. detsembril 1954…
    2 minutit

  • Mikk Titma 2. XI 1939 – 28. II 2026

    Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veeb­ruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiil­sus­­uuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja Tallinna Polütehnilises Instituudis, alates…
    2 minutit
  • In memoriam Peeter Simm
    Peeter Simm     
    Liisabet Valdoja

    In memoriam Peeter Simm

    24. II 1953 – 12. III 2026

    5 minutit

  • In memoriam Urmas Volens 24. XII 1976 – 26. II 2026

    Eesti õiguskultuuri jaoks oli 26. veebruar 2026 kurb päev. Meie hulgast lahkus ootamatult ja ebaõiglaselt vara isa ja abikaasa, õigusteadlane, endine riigikohtunik, õppejõud, tervisesportlane ja suur inimene Urmas Volens. Ta oli 49-aastane.
    Urmas Volensi surmaga kaotas Eesti õigusteadus XXI sajandi esimese veerandi ühe kõige väljapaistvama õiguse mõtestaja, suure missioonitundega mõtleja, põhimõttekindla moraalse majaka, õigus- ja kohtusüsteemi arendaja, professionaalsete õigusteadmiste edasiandja ja õigusharidusvisionääri.
    Urmas oli jõululaps, kes sündis 1976. aasta jõululaupäeval Tallinnas. Ta…
    Madis Ernits
    4 minutit

  • Juhan Habicht 24. I 1954 – 12. II 2026

    On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi.
    Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi aja ja üle piiride. Toonases ajas täielik ulme.
    Kirjandus oli Juhani ellu tulnud kaugelt varem kui matemaatika ja tõi lisaks mõningatele vastustele ka hulgaliselt uusi küsimusi.…
    2 minutit

  • In memoriam professor Ain-Elmar Kaasik 2. VIII 1934 – 30. I 2026

    30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arsti­kunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. Kolleegina oleme temas hinnanud eelkõige intellektuaalset ausust ja mõtteselgust. Mõistes teaduse keskset rolli, rõhutas ta järjekindlalt, et…
    3 minutit

  • Leo Võhandu 28. IX 1929 – 4. I 2026

    Eesti teadus on kaotanud ühe oma suurtest kujundajatest. 4. jaanuaril lahkus matemaatik ja informaatik, Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia laureaat, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ning Mente et Manu teenete­medali laureaat Leo Võhandu.
    Leo Võhandu oli infotehnoloogia ja andmeanalüüsi arengu teerajaja Eestis. Tema teadustöö ulatus arvutusmatemaatikast ja mitmemõõtmelisest andmeanalüüsist biomatemaatika ja matemaatilise lingvistikani. Juba 1960. aastatel lõi ta analüütilisi lahendusi, milles võib näha tänapäevase seletava tehisintellekti ideelisi algmeid. Tema tööde keskmes oli…
    2 minutit

  • Harigem oma aeda

    Mälestades Rein Sanderit (3. XII 1945 – 19. XII 2025)

    Eesti aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi sada neli­kümmend teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 eesti puud ja põõsast“ (2011) ning „Koduaia ilupuud ja põõsad“ (2014). Sanderi elutööks aimekirjanikuna võibki pidada pisut aega enne surma ilmunud „Väikest…
    3 minutit

  • Mart-Olav Niklus 22. IX 1934 – 25. XII 2025

    Esimesel jõulupühal jõudis lõpule Eesti Teaduste Akadeemia medali kavaleri Mart Nikluse pikk elutee. Tunneme teda esmajoones kui teisitimõtlemise ja Eesti vastupanuliikumise sümbolit.
    Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. aastal, astus ta aspirantuuri. Paraku katkes noore ornitoloogi teadlaskarjäär juba 1958. aastal, kui ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest vangi ja saadeti vangilaagrisse. Seda korduvalt. Uute tuulte saabudes vabanes ta lõplikult 1988. aastal ja lülitus kohe poliitilisse tegevusse.
    Mart Nikluse vahetu teadustöö oli küll katkenud, kuid juba…
    1 minut

  • Jean-Loup Marcel Rousselot 11. XI 1944 – 11. XI 2025

    „Võib-olla polegi need tähed, vaid augud taevavõlvis, mille kaudu meie lähedaste armastus meile paistab,“ ütleb inuittide vanasõna.
    Enam kui 20 aastat Eestis elanud antropoloog, arktiliste kultuuride arheoloogia, etnograafia ning Eesti ajaloo uurimise ja õpetamisega seotud prantsuse õpetlase PhD Jean-Loup Marcel Rousselot’ elutee katkes pärast pikka haigust tema sünnipäevahommikul 11. XI 2025.
    Jean-Loup Marcel Rousselot’ peamiseks huviks olid arktilised kultuurid. Pärast õpinguid Tübingenis ja mitme­aastast välitööd Kanada arktilisel Banksi saarel kaitses ta 1982.…
    2 minutit
Sirp