In memoriam
-
Juhan Habicht 24. I 1954 – 12. II 2026
On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi.
Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi aja ja üle piiride. Toonases ajas täielik ulme.
Kirjandus oli Juhani ellu tulnud kaugelt varem kui matemaatika ja tõi lisaks mõningatele vastustele ka hulgaliselt uusi küsimusi.…2 minutit -
In memoriam professor Ain-Elmar Kaasik 2. VIII 1934 – 30. I 2026
30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arstikunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. Kolleegina oleme temas hinnanud eelkõige intellektuaalset ausust ja mõtteselgust. Mõistes teaduse keskset rolli, rõhutas ta järjekindlalt, et…3 minutit -
Leo Võhandu 28. IX 1929 – 4. I 2026
Eesti teadus on kaotanud ühe oma suurtest kujundajatest. 4. jaanuaril lahkus matemaatik ja informaatik, Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia laureaat, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ning Mente et Manu teenetemedali laureaat Leo Võhandu.
Leo Võhandu oli infotehnoloogia ja andmeanalüüsi arengu teerajaja Eestis. Tema teadustöö ulatus arvutusmatemaatikast ja mitmemõõtmelisest andmeanalüüsist biomatemaatika ja matemaatilise lingvistikani. Juba 1960. aastatel lõi ta analüütilisi lahendusi, milles võib näha tänapäevase seletava tehisintellekti ideelisi algmeid. Tema tööde keskmes oli…2 minutit -
Harigem oma aeda
Mälestades Rein Sanderit (3. XII 1945 – 19. XII 2025)
Eesti aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi sada nelikümmend teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 eesti puud ja põõsast“ (2011) ning „Koduaia ilupuud ja põõsad“ (2014). Sanderi elutööks aimekirjanikuna võibki pidada pisut aega enne surma ilmunud „Väikest…3 minutit -
Mart-Olav Niklus 22. IX 1934 – 25. XII 2025
Esimesel jõulupühal jõudis lõpule Eesti Teaduste Akadeemia medali kavaleri Mart Nikluse pikk elutee. Tunneme teda esmajoones kui teisitimõtlemise ja Eesti vastupanuliikumise sümbolit.
Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. aastal, astus ta aspirantuuri. Paraku katkes noore ornitoloogi teadlaskarjäär juba 1958. aastal, kui ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest vangi ja saadeti vangilaagrisse. Seda korduvalt. Uute tuulte saabudes vabanes ta lõplikult 1988. aastal ja lülitus kohe poliitilisse tegevusse.
Mart Nikluse vahetu teadustöö oli küll katkenud, kuid juba…1 minut -
Jean-Loup Marcel Rousselot 11. XI 1944 – 11. XI 2025
„Võib-olla polegi need tähed, vaid augud taevavõlvis, mille kaudu meie lähedaste armastus meile paistab,“ ütleb inuittide vanasõna.
Enam kui 20 aastat Eestis elanud antropoloog, arktiliste kultuuride arheoloogia, etnograafia ning Eesti ajaloo uurimise ja õpetamisega seotud prantsuse õpetlase PhD Jean-Loup Marcel Rousselot’ elutee katkes pärast pikka haigust tema sünnipäevahommikul 11. XI 2025.
Jean-Loup Marcel Rousselot’ peamiseks huviks olid arktilised kultuurid. Pärast õpinguid Tübingenis ja mitmeaastast välitööd Kanada arktilisel Banksi saarel kaitses ta 1982.…2 minutit -
Geniaalne teadlane ja võrratu noorte teadlaste juht
In memoriam David Baltimore (1938–2025)
David Baltimore (1938–2025) suri 6. septembril oma kodus Massachusettsis Woods Hole’is. Ta oli üks XX sajandi suurimaid biolooge, jagades 1975. aastal 37aastaselt Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda pöördtranskriptaasi avastamise eest koos Renato Dulbecco ja Howard Teminiga. Nende avastus lükkas ümber France Cricki sõnastatud bioloogia keskse dogma, mille järgi geneetiline teave kandub DNAst RNAsse ja seejärel valku. Nende tulemused näitasid, et teave võib liikuda ka vastupidi – RNAst…2 minutit -
Andres Taklaja 14. X 1947 – 13. IX 2025
Andres Taklaja oli eesti tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, TTÜ mikrolainetehnika õppetooli rajaja ja Eesti mikrolainetehnika koolkonna üks kujundajaid. Taklaja lõpetas 1972. aastal TPI raadiotehnika erialal ja kaitses 1985. aastal doktorikraadi Leningradi Elektrotehnika Sideinstituudis. Tallinna Tehnikaülikooliga (tol ajal TPI) oli ta seotud alates 1967. aastast kuni emeriitprofessoriks saamiseni: alustas ülikoolis õppemeistri ja insenerina, jätkas teadurina ning õppejõuna, oli mikrolainetehnika professor (1998–2012), raadio- ja sidetehnika instituudi direktor (2000–2009) ning alates 2013.…1 minut -
Jüri Tamm 25. XI 1937 – 29. VIII 2025
Lahkunud on hinnatud kolleeg, pikaaegne õppejõud ja teadlane emeriitprofessor Jüri Tamm.
Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. aastast anorgaanilise keemia professorina.
Väitekirja teemaga – vesiniku katoodse eraldumise seaduspärasuste uurimine metallelektroodidel – jätkas Jüri Tamm ka edasises teadustöös. Sügavalt fundamentaalsetele uuringutele lisandusid praktilised teemad, nagu kütuseelementide arendamine ja hiljem ka…1 minut
