Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad
Olga Titova 14. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade üleandmisel. Titova pälvis venekeelse kirjanduse kategoorias tunnustuse luulekogu „Лето балтийской жизни“ ehk „Balti elu suvi“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Andrei Ivanovile.
Olga Titova uue luulekogu keskmes on inimesed, nii perekond, sõbrad kui ka tuttavad: neile kirjutatakse, nende eest palvetatakse ning nendega kohtumise üle tuntakse rõõmu.
Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamine 1943. aastal Moskvas. Pildil asutajaliikmed. Istuvad (vasakult): August Alle, Minni Nurme, Aira Kaal, Debora Vaarandi, Johannes Vares-Barbarus. Seisavad: Ralf Parve, Paul Rummo, Arnold Tulik, Erni Hiir, Aadu Hint, Mihkel Jürna, Jaan Kärner, August Jakobson, Oskar Urgart, Paul Keerdo, Mart Raud, Johannes Semper ja Eduard Päll.
Kirjandusauhindade jagamises on lõpuks ometi üürike paus. Riik tunnustas aastaauhinnaga tõlkija Heli Allikut, kultuurkapital Mehis Heinsaart, kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad läksid Piret Rauale, Jürgen Roostele ja veel mitmele andekale autorile. Ja nii edasi.
Lugejale, kes ei ole asjaga kursis: ihaldusväärseimaks peetakse justkui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu. Need on need, mida jagatakse emakeelepäeval, 14. märtsil ja mille laureaadid saavad kuldse kera. Ei mäleta, et mõnel varasemal aastal oleks kuldkerade väljaandmise tingimuste muutmiseks kõlanud…
Emakeelepäeval, 14. märtsil selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid: Piret Rauale tõi tunnustuse novellikogu „Nimepanija“, Jürgen Roostele luuleraamat „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“.
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Kui luuletuse pealkiri kätkeb sõna „raibe“, pole tarvis pikalt pead murda – juba ongi kohal Baudelaire’i „Raibe“: lõõskav suvepäev, inetuse esteetika, iiveldus ja grotesk, maanteekäänak, kihavad kärbsed, kivi taga luurav peni. Tosin katrääni, mis jõuavad minevikust aegamisi tulevikku, keha ajalikkuse ning armastatu…
„Just meie maise elu poolel rajal / end äkki leidsin keset sünget metsa, / sest õigelt teelt ma olin eksi läinud.“ Gustave Doré illustratsioon Dante „Jumaliku komöödia“ 1857. aasta väljaandes.
„Jumalik komöödia“ on inimesele eksistentsiaalne teejuht: peale sügava refleksiooni kriisi olemuse üle leiab sealt tundelise, meelelise, ajaloolise ja eshatoloogilise teekonna sellest väljumiseks.
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2022. aasta loomingu eest.
Proosa
Piret Raud, „Nimepanija“
Luule
Jürgen Rooste, „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“
Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Ülar Ploom ja Ilmar Vene – Dante Alighieri, „Jumalik komöödia. Paradiis“ (tõlge itaalia keelest)
Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
Consuelo Rubio Alcover – Paavo Matsin, „Gogoli disko“; A. H. Tammsaare, „Kõrboja peremees“; Piret Jaaks, „Emme draakon“ (tõlked hispaania keelde)
Mõttekirjanduse tõlge
Kristi Viiding – Justus Lipsius, „Laimamisest. Meelekindlusest“ (tõlge ladina…
PROOSA
Mehis Heinsaar, „Kadunud hõim“ (Menu)
Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
Lilli Luuk, „Kolhoosi miss“ (Saadjärve Kunstikeskus)
Carolina Pihelgas, „Vaadates ööd“ (Kaksikhammas)
Piret Raud, „Nimepanija“ (Tänapäev)
Tõnis Tootsen, „Ahvide pasteet“ (Kaarnakivi Selts)
LUULE
Berit Kaschan, „Täna piisab vähesest“ (Puänt)
Igor Kotjuh, „Sireenid ja sähvatused“ (Kite)
Maarja-Liis Mölder, „Meesinine“ (Vihmakass ja Kakerdaja)
Triin Paja, „Jõe matmine“ (Verb)
Jürgen Rooste, „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“ (Näo Kirik)
Wimberg, „Enne kui“ (J&U)
Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Leena Kurvet-Käosaar (esimees), Doris Kareva, Siim Lill, Kaupo Meiel ja…
Muidugi oskavad. Me lihtsalt ei kohta neid kuigivõrd Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule kategooria aastaauhindade laureaatide seas.
Austan žüriide otsuseid, sest sinna kuuluvad eksperdid on kogu aasta luulesaagi (loodetavasti) süvitsi läbi töötanud, seevastu ma ise saan jagada vaid usina lugeja pealiskaudseid muljeid. Ka minu muljet mööda on tänavuse laureaadi Hasso Krulli „Ava“ väga hea teos. Ometi tundub kirjanduse sihtkapitali luulelaureaatide kogu nimekirja vaadates imelik, et 29 auhinnast on läinud meestele koguni 22…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.