Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad
-
Luuletaja ja tõlkija Maarja Pärtna. „Ülestõusmise serval“ on tema kuues raamat.Kaido VainomaaAutor, kes tõesti hoolib
Maarja Pärtna luule paneb uskuma, et isegi lootusetus olukorras saab maailma väikeste heategudega paremaks muuta.
4 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade osa laureaate (vasakult): Madli Kütt, Maarja Pärtna, Rebekka Lotman, Arne Merilai, Sveta Grigorjeva ja Triinu Laan.Kris Moor / Eesti KultuurkapitalEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.
1 minut -
Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade laureaadid saavad meeneks Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.Kris Moor / Eesti KultuurkapitalEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.
1 minut -
Kõigis kuues Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale kandideerivas lasteraamatus käsitletakse suurte muutustega kohanemist ning sellega kaasnevat hirmu. Keerulistele teemadele vaatamata on kõik teosed helged ja elujaatavad.Päike ja Pilv; Pegasus; Koolibri; TammerraamatKuidas saada aastaauhind?
Hea lasteraamat on kirjutatud ladusas ja rikkalikus eesti keeles, seal käsitletakse valitud teemat helgelt ja elujaatavalt ning see on kvaliteetselt illustreeritud.
8 minutit -
Kai Olivia Arrak on ühes Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižüriiga läbi töötanud kõik mullu ilmunud eesti luule- ja proosaraamatud ning hulga muidki teoseid.Sandra JõgevaEestlased ei ole mitte ainult lugejarahvas, vaid ka kirjutajarahvas
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
6 minutit -
Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade laureaadid saavad ühes rahasummaga diplomi ja meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.Eesti KultuurkapitalEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2024
PROOSA
Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“ (Varrak)
Maimu Berg, „Abitu armastus“ (Tuum)
Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ (Loomepuhkus)
Lilli Luuk, „Ööema“ (Saadjärve Kunstikeskus)
Arne Merilaid, „Puuinimesed. Muinasjutt“ (EKSA)
Carolina Pihelgas, „Lõikejoon“ (Loomingu Raamatukogu)
LUULE
Veiko Belials, „Tiigri aasta“ (Lummur)
Mart Kangur, „Pöörduks“ (Loomingu Raamatukogu)
Piret Põldver, „Tõmme“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“ (Tedretäht)
Triin Soomets, „Kerge kogu jõust“ (Tuum)
Jüri Talvet, „See maa peal saladuseks jääma pidi“ (Ilmamaa)
VABAAUHIND
Contra, „Ma viskan teie pihta munadega märki“ (Tänapäev)
Vaiko Eplik ja Eliit, Betti Alveri luule maitsekas interpreteerimine albumil…3 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaat saab ühes rahasummaga diplomi ja meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.Kris MoorKui surnud, siis surnud
Kultuurkapitali venekeelse autori kirjandusauhinda tulnuks juba ammu reformida, samuti enamikku siinseid vene kultuuri ja haridusega seotud institutsioone. Teeb rõõmu, et asi on käsile võetud.
9 minutit -
Piret Viires: „Kirjandusauhindade väljaandmine emakeelepäeval on ilus traditsioon. Kui traditsioonid on juba loodud, tuleb neid hoida.“Krõõt TarkmeelKirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti
„Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“
4 minutit -
Jelena Skulskaja oli raamatuga „Neljas süžee“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna kandidaat venekeelse kirjanduse kategoorias. Teos on Juku-Kalle Raidi vahendusel ilmunud ka eesti keeles. Foto on tehtud 25. oktoobril „Neljanda süžee“ esitlusel Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis.Kris Moor / Eesti Kirjanike Liit„Neljanda süžee“ neljas süžee
Jelena Skulskaja raamat tõestab, et lisaks Borgese pakutud süžeedele on maailmakirjanduses veel vähemalt üks eriline faabula.
4 minutit -
Tartu ülikooli emeriitprofessor Ljubov Kisseljova pälvis 14. märtsil Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Kisseljovat tunnustati venekeelse kirjanduse kategoorias artiklikogumiku „Карамзинисты и архаисты“ ehk „Karamzinistid ja arhaistid“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Andrei Ivanovile.Kris Moor / Eesti Kirjanike LiitKaramzinistid ja arhaistid – teaduslik vaade olevikust
Ljubov Kisseljova heidab valgust XIX sajandi vaidlustele Venemaa lähendamise üle läänele ning aitab seeläbi mõista ka tänapäeval toimuvat.
4 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2023
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest.
Proosa
Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“
Luule
Jüri Kolk, „Fuuga“
Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Märt Väljataga – William Butler Yeats, „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid“ (tõlge inglise keelest)
Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
Enel Melberg – Jaan Kross, „Kolme katku vahel“, I–IV (tõlked rootsi keelde)
Mõttekirjanduse tõlge
Kalle Kasemaa – Moses Maimonides, „Teadmise raamat“; Šem Tov Falaquera, „Vaidluskiri“ (tõlked heebrea keelest); Mulla Sadra, „Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi…1 minut -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2023
PROOSA
Joel Jans, „Rõngu roimad“ (Lummur)
Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“ (Varrak)
Andrus Kasemaa, „Au kolhoosikorrale!“ (Varrak)
Eve Laur, „Vend Kaspar“ (Rahva Raamat)
Anti Saar, „Puu põndakul“ (Kolm Elu)
Urmas Vadi, „Kuu teine pool“ (Kolm Tarka)
LUULE
Sveta Grigorjeva, „Frankenstein“ (Suur Rida)
Jüri Kolk, „Fuuga“ (Puänt)
Kruusa Kalju, „Üleelamiste vanake“ (SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu)
Mirjam Parve, „Varjukeha“ (Puänt)
Piret Põldver, „Suunurgad“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Maryliis Teinfeldt-Grins, „Kivi alla kükakille“ (SA Kultuurileht, Värske Rõhu raamatusari „Värske raamat“)
Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Katrin Laur (esimees), Saara Liis Jõerand, Igor…3 minutit -
Olga Titova 14. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade üleandmisel. Titova pälvis venekeelse kirjanduse kategoorias tunnustuse luulekogu „Лето балтийской жизни“ ehk „Balti elu suvi“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Andrei Ivanovile.Kris Moor / Eesti KultuurkapitalBalti elu suvi, Balti suve elu
Olga Titova uue luulekogu keskmes on inimesed, nii perekond, sõbrad kui ka tuttavad: neile kirjutatakse, nende eest palvetatakse ning nendega kohtumise üle tuntakse rõõmu.
3 minutit -
Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamine 1943. aastal Moskvas. Pildil asutajaliikmed. Istuvad (vasakult): August Alle, Minni Nurme, Aira Kaal, Debora Vaarandi, Johannes Vares-Barbarus. Seisavad: Ralf Parve, Paul Rummo, Arnold Tulik, Erni Hiir, Aadu Hint, Mihkel Jürna, Jaan Kärner, August Jakobson, Oskar Urgart, Paul Keerdo, Mart Raud, Johannes Semper ja Eduard Päll.Eesti KirjandusmuuseumMurdmatu liit
Sirje Oleski „Aegade lugu“ tekitab tahtmise edasi mõtelda ja kirjanike liidu mineviku kohta rohkem teada saada.
9 minutit -
Emakeelepäeval, 14. märtsil selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid: Piret Rauale tõi tunnustuse novellikogu „Nimepanija“, Jürgen Roostele luuleraamat „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“.Piia RuberSuitsu nurk XX – Jürgen Rooste „Veel üks raibe“
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Kui luuletuse pealkiri kätkeb sõna „raibe“, pole tarvis pikalt pead murda – juba ongi kohal Baudelaire’i „Raibe“: lõõskav suvepäev, inetuse esteetika, iiveldus ja grotesk, maanteekäänak, kihavad kärbsed, kivi taga luurav peni. Tosin katrääni, mis jõuavad minevikust aegamisi tulevikku, keha ajalikkuse ning armastatu…7 minutit -
Piret Raud, Nimepanija. Toimetanud Jane Lepasaar. Kujundanud Dan Mikkin, disainer Villu Koskaru. Tänapäev, 2022. 160 lk.Tasa ja targu kuldse jonnipunnini
Mõtteid Piret Raua pärgamise puhul Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga
2 minutit -
„Just meie maise elu poolel rajal / end äkki leidsin keset sünget metsa, / sest õigelt teelt ma olin eksi läinud.“ Gustave Doré illustratsioon Dante „Jumaliku komöödia“ 1857. aasta väljaandes.Avalik omand / Wikimedia CommonsDante kriisiteraapia
„Jumalik komöödia“ on inimesele eksistentsiaalne teejuht: peale sügava refleksiooni kriisi olemuse üle leiab sealt tundelise, meelelise, ajaloolise ja eshatoloogilise teekonna sellest väljumiseks.
14 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2022
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2022. aasta loomingu eest.
Proosa
Piret Raud, „Nimepanija“
Luule
Jürgen Rooste, „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“
Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Ülar Ploom ja Ilmar Vene – Dante Alighieri, „Jumalik komöödia. Paradiis“ (tõlge itaalia keelest)
Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
Consuelo Rubio Alcover – Paavo Matsin, „Gogoli disko“; A. H. Tammsaare, „Kõrboja peremees“; Piret Jaaks, „Emme draakon“ (tõlked hispaania keelde)
Mõttekirjanduse tõlge
Kristi Viiding – Justus Lipsius, „Laimamisest. Meelekindlusest“ (tõlge ladina…1 minut -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2022
PROOSA
Mehis Heinsaar, „Kadunud hõim“ (Menu)
Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
Lilli Luuk, „Kolhoosi miss“ (Saadjärve Kunstikeskus)
Carolina Pihelgas, „Vaadates ööd“ (Kaksikhammas)
Piret Raud, „Nimepanija“ (Tänapäev)
Tõnis Tootsen, „Ahvide pasteet“ (Kaarnakivi Selts)
LUULE
Berit Kaschan, „Täna piisab vähesest“ (Puänt)
Igor Kotjuh, „Sireenid ja sähvatused“ (Kite)
Maarja-Liis Mölder, „Meesinine“ (Vihmakass ja Kakerdaja)
Triin Paja, „Jõe matmine“ (Verb)
Jürgen Rooste, „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“ (Näo Kirik)
Wimberg, „Enne kui“ (J&U)
Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Leena Kurvet-Käosaar (esimees), Doris Kareva, Siim Lill, Kaupo Meiel ja…3 minutit -
Mait Vaik pälvis 14. märtsil jutukoguga „Simulatsioon“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna.Kris MoorElada või läbi mängida?
Mait Vaigu juttude tegelased otsivad vaiksel moel väljapääsu argirutiinist ja elu simulatsioonist, nad läidavad protestiks praakmängu vastu sigareti.
4 minutit
