Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad
Kai Olivia Arrak on ühes Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižüriiga läbi töötanud kõik mullu ilmunud eesti luule- ja proosaraamatud ning hulga muidki teoseid.
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
PROOSA
Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“ (Varrak)
Maimu Berg, „Abitu armastus“ (Tuum)
Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ (Loomepuhkus)
Lilli Luuk, „Ööema“ (Saadjärve Kunstikeskus)
Arne Merilaid, „Puuinimesed. Muinasjutt“ (EKSA)
Carolina Pihelgas, „Lõikejoon“ (Loomingu Raamatukogu)
LUULE
Veiko Belials, „Tiigri aasta“ (Lummur)
Mart Kangur, „Pöörduks“ (Loomingu Raamatukogu)
Piret Põldver, „Tõmme“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“ (Tedretäht)
Triin Soomets, „Kerge kogu jõust“ (Tuum)
Jüri Talvet, „See maa peal saladuseks jääma pidi“ (Ilmamaa)
VABAAUHIND
Contra, „Ma viskan teie pihta munadega märki“ (Tänapäev)
Vaiko Eplik ja Eliit, Betti Alveri luule maitsekas interpreteerimine albumil…
3 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaat saab ühes rahasummaga diplomi ja meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.
Kultuurkapitali venekeelse autori kirjandusauhinda tulnuks juba ammu reformida, samuti enamikku siinseid vene kultuuri ja haridusega seotud institutsioone. Teeb rõõmu, et asi on käsile võetud.
„Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“
Jelena Skulskaja oli raamatuga „Neljas süžee“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna kandidaat venekeelse kirjanduse kategoorias. Teos on Juku-Kalle Raidi vahendusel ilmunud ka eesti keeles. Foto on tehtud 25. oktoobril „Neljanda süžee“ esitlusel Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis.
Need irinad peaksid olema irisetud ja küsimus passé – et kas meie kirjandusmaailm tunnustab naiste panust piisavalt. Kas naise kogemust, millest kirjutab naine, peetakse niisama kunstiväärtuslikuks kui mehe refleksioone, käigu need mis tahes soo kohta? No mis jutt see olgu! Sotsiaal- ja muust meediast võiks ju jääda mulje, et viimasel ajal haibitakse võimsalt just naisautorite teoseid.
Siiski läksin seekord kulka tseremoonia lõpus püünele ja palusin aplodeerida eraldi naisliteraatidele, sest üheksast auhinnast…
Kui eelarvamuslikud on eesti kirjandusauhinnad? Näide 14. märtsist.
Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus).
Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori vahel). Mõne nädala eest tegi Aalmann koos Kai Kasega ajalugu ka Tuglase novelliauhinna saajana. Tore!
Vastupidise pöördega said Tallinnas hakkama Eesti Kultuurkapitali…
Tartu ülikooli emeriitprofessor Ljubov Kisseljova pälvis 14. märtsil Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Kisseljovat tunnustati venekeelse kirjanduse kategoorias artiklikogumiku „Карамзинисты и архаисты“ ehk „Karamzinistid ja arhaistid“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Andrei Ivanovile.
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest.
Proosa
Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“
Luule
Jüri Kolk, „Fuuga“
Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Märt Väljataga – William Butler Yeats, „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid“ (tõlge inglise keelest)
Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
Enel Melberg – Jaan Kross, „Kolme katku vahel“, I–IV (tõlked rootsi keelde)
Mõttekirjanduse tõlge
Kalle Kasemaa – Moses Maimonides, „Teadmise raamat“; Šem Tov Falaquera, „Vaidluskiri“ (tõlked heebrea keelest); Mulla Sadra, „Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi…
PROOSA
Joel Jans, „Rõngu roimad“ (Lummur)
Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“ (Varrak)
Andrus Kasemaa, „Au kolhoosikorrale!“ (Varrak)
Eve Laur, „Vend Kaspar“ (Rahva Raamat)
Anti Saar, „Puu põndakul“ (Kolm Elu)
Urmas Vadi, „Kuu teine pool“ (Kolm Tarka)
LUULE
Sveta Grigorjeva, „Frankenstein“ (Suur Rida)
Jüri Kolk, „Fuuga“ (Puänt)
Kruusa Kalju, „Üleelamiste vanake“ (SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu)
Mirjam Parve, „Varjukeha“ (Puänt)
Piret Põldver, „Suunurgad“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Maryliis Teinfeldt-Grins, „Kivi alla kükakille“ (SA Kultuurileht, Värske Rõhu raamatusari „Värske raamat“)
Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Katrin Laur (esimees), Saara Liis Jõerand, Igor…
3 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.