Toeta

doktorantuur

  • Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad
    Wikimedia Eesti ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kutsuvad kõiki teadlasi ja teadushuvilisi osalema konkursil „Teadusfoto 2025“, mis toimub kuni 15. detsembrini 2025. Võistlus kutsub jäädvustama hetki, mil sünnib uus teadmine, olgu see laboris, metsas, meresügavustes või kooliklassis. Võistlusel võivad osaleda kõik, kes märkavad teadust enda ümber – nii teadlased, õpilased kui ka harrastusfotograafid. „Teadusfoto 2023“ žürii tunnustuse pälvinud pildil on valguse interferentsi mustrid Euroopa linnusääse läbipaistval tiival.     
    Enno Merivee / CC0 1.0 / Wikimedia Commons

    Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad

    Euroopa teadlaste harta uues versioonis torkab teravalt silma korduv teadlaskarjääri mitmekesisuse ja mittelineaarsuse toetamise rõhutamine.

    Aija Sakova
    5 minutit

  • Millal sünnib teadlane?

    Kas olete kunagi mõelnud, millal saab ühest inimesest teadlane? Millisel hetkel saab üks tubli neiu või noormees kinnitada, et ta on nüüd teadlane? Kas oma esimese artikliga teadusajakirjas? Kas siis, kui ta valitakse teaduriks? Doktorikraadi saamisel? Esimese saja publikatsiooniga Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS)? Või ehk olemegi alati püüdlemas teadlaseks saamise poole, ilma et tegelikult kunagi pärale jõuaks?
    Kunagine Tartu ülikooli rektor Peeter Tulviste, kelle 80. sünniaastapäeva hiljuti tähistasime, on öelnud: „. . . .inimene on…
    Toivo Maimets
    4 minutit
  • Arengud doktoriõppes
    Joonis. Kompetentsid on otseselt seotud töötegevustega: iga töö koosneb kindlatest ülesannetest ja igal ülesandel on vajalikud oskused.     
    Allikas: Adoc Talent Management

    Arengud doktoriõppes

    Kompetentside kasvavat tähtsust doktoriõppes selgitavad kaks omavahel seotud tööturu suundumust: doktorantide arvu kiire kasv ja samal ajal süvenev talendilõhe.

    Teele Tõnismann
    9 minutit
  • Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul
    Joonis. Alustava ja kogenud teadlase grandid: vanuseline jaotus.
    Allikas: Eneli Kindsiko, Ülo Niinemets, Kärt Rõigas

    Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul

    Kas Eesti teadus vajab järelkasvu või mitte? Riiklik grandisüsteem lükkab noori teadusest eemale.

    Eneli Kindsiko, Ülo Niinemets, Kärt Rõigas
    12 minutit
  • Üliõpilasest teadustöötajaks, tulemuseks rohkem doktoreid
    Tallinna ülikooli kasvatusteaduste doktorandi Reet Kasepalu fookuses on rühmatöö toetamine, kasutades tehnoloogilist abilist, mis aitab õppejõul auditooriumis õppimist jälgida.
    Reet Kasepalu

    Üliõpilasest teadustöötajaks, tulemuseks rohkem doktoreid

    Eelnõuga kujundatakse doktoriõpe ümber nii, et doktorandid on ülikoolides ja teadusasutustes nooremteaduri ametikohal või panustavad ülikoolivälisesse ettevõttesse doktoritööga seotud valdkonnas.

    Allan Padar
    5 minutit
  • Keda me järgmisena kopeerime?
    Seni kuni meil ei küsita, miks me teadust teeme ja õppetööga tegeleme, ei suurene noorte seas ka teadlase ja õppejõu kutse atraktiivsus.

    Keda me järgmisena kopeerime?

    Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas.

    Eneli Kindsiko
    6 minutit

  • Kas teadmistepõhine Eesti või ökoloogiline lõks noorteadlastele?

    EDGAR KAROFELD

    Oleme tahtnud Eestit näha teadmistel põhineva riigina, kus teadlased on kaasatud otsuste tegemisse ja nende tööd väärtustatakse. Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks kirjutati 2018. aasta detsembris pidulikult alla ühiskondlikule kokkuleppele. Kõik allakirjutanud kinnitasid, et nad „toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ni sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoida vähemalt samal tasemel“. Erakondadest ei liitunud teadusleppega vaid EKRE, põhjendades seda vajadusega teadust hoopis rohkem toetada.…
    8 minutit
  • Miks doktorant professoriks ei saa?
    Joonis 7. Tööõhkkond

    Miks doktorant professoriks ei saa?

    Akadeemiliste töötajate karjäär, tööalased käitumismustrid ja tööõhkkond

    Eneli Kindsiko, Eve Mägi, Kaupo Koppel, Kristi Kõiv, Maarja Beerkens
    8 minutit

  • Toome noored teadustalendid tagasi koju. Kas tõesti võimatu missioon?

    Küsitluses osalenud pidasid kodumaale naasmise kõige suuremaks takistuseks vähest teadusrahastust, kuna rahalise kindlustunde puudumine pärsib ka noorte Eestisse naasmise motivatsiooni.

    Eestis kaitseb doktorikraadi 200–250 inimest aastas.1 Pärast doktorikraadi omandamist on teadlaskarjääri soodustav etapp järeldoktorantuuri läbimine. Vastavalt SA Eesti Teadusagentuur tellitud uuringu tulemustele läheb aga üsna tihti nii, et järeldoktorantuuri läbinud teadlased ei naase kodumaale, vaid otsustavad karjääri jätkata välisülikoolides ja teadusasutustes.2 Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA)…
    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
    7 minutit

  • Sissevaade teadusdoktoriks pürgimise protsessi

    Doktorantuur ja teadustöö tegemine erinevad valdkonniti ja kohati on nende hindamine ühesuguse mõõdupuuga ebaõiglane.

    Kui räägitakse kõrgharidusest, siis tavapäraselt mõeldakse selle esimest astet, seal omandatud teadmisi ja oskusi. Kolmas ehk doktoriõppe tase ning doktorikraadi saavutamise võimalused ja kriteeriumid on vähem tähelepanu pälvinud. Ometigi on just doktorikraadiga inimeste töö üks teadmusmahuka ühiskonna nurgakive. Seepärast on vaja, et laiem üldsus mõistaks, kuidas doktorikraadini jõutakse ja milliseid probleeme sellel teel kohatakse.…
    Eneli Kindsiko, Maaja Vadi
    6 minutit
Sirp