Kui nüristavas töös õnnestub leida see suhkrutükk, millega mängida, tõuseb inimese sees leegike ja annab sooja.
Mina olen mu töö. Olen seda kogu aeg olnud. Siis, kui laos kaste tõstsin, kinnitasin endale, et loomingulisus ei ole mitte töö, vaid tegija omadus. Mõtlesin, et jah, kui tööülesandeks on postkontoris marke lakkuda või vastata valel numbril helistanud inimestele, et number ei ole kasutusel, palun kontrollige numbrit (ja…
Maailmalõpukell näitab 23.58, kuid meie ei keskendu igavikulistele väärtustele ega pinguta ellujäämise nimel.
Kui laev hakkab põhja minema, olgu siis tegelikult või filmis, võib leiduda üks salgake stoikuid, kes selle asemel et päästepaatide pärast kakelda, rahulikult musitseerib. Iga elu on määratud lõppema. Miks mitte minna lõpule vastu rahumeelselt, otsides tasakaalu?
Üheks põhjuseks valida teistsugune käitumisviis on lootusekübemeke, tibatilluke lootusekübe, et veel on võimalik ellu jääda, kas või inimlikkuse amputeerimise…
Kurikuulsale Kölni uusaastaööle järgnes konservatiivide – sealhulgas ennast valgustatud konservatiivideks pidavate – suust ja sulest seisukoht: võõrad mehed on ilged, neil pole kombeid, pole õilsad, ei kulge. Lisaks parastati: saite, mis tahtsite! See on selle suure sallivuse tulemus. Nõustun – mehed seal platsil käitusid äärmiselt valesti. Samuti on alust kahtlustada, et nende kultuuriruumist saabujate hulgas on sedasorti…
Taani printsi Hamleti suur mure oli – ehkki meie, kes me teame loo lõppu, ei mõista teda alati – kindlusetus, kas tema pea sisemuses kostvad kahtlustavad sosinad, mis heitsid halba varju tema auväärt onule, on ikkagi õigustatud. Ta ei saanud olla kindel, et see tont, kes, tõsi küll, ilmus tema isa üllal kujul, on tõepoolest…
Üks häda paljude seas, mis kipub tabama inimesi alates 40. eluaastast, on nooruslikkus. Teine selline, hullemgi, on lapselikkus. Öeldakse küll, et laps näeb maailma avatud pilguga, aga see, nagu te kõik teate, on täielik jama. Võta üks kuramuse laps ja püüa teda veenda, et maailm ei pea käima täpselt nii, nagu tema ette kujutab.…
Üks tüütu argument, mis alatasa ühiskonnateemasid käsitlevatesse väitlustesse ilmub, on loodus. Kuu faaside järjekindlusega valgub avalikkuse ette mõne onkli – see paistab olevat soopõhine argument – sulest või suust manitsus: peame pidama meeles, et oleme osa loodusest. Ja siis õigustab see onkel mugavalt valitud paralleeli abil mingit vägivallailmingut. Näete, midagi pole teha, loodus on juba kord…
1993. aasta novembris toimus Colorados esimene maailma suurima vabavõitluse organisatsiooni UFC (Ultimate Fighting Championship) üritus. Toona mõeldi vist, et tehakse kindlaks, milline võitluskunst on parim, ja siis saab eluga edasi minna. Kui tänapäeval on sportliku vabavõitluse reeglid väga põhjalikud, siis esimesel üritusel oli keelatud ainult kaks äärmiselt ebasportlikku tegu: hammustamine ja sõrmede toppimine vastase silma.…
Ah et ausammas Konstantin Pätsile? Tunnistan kohe: minu teada lõpetas Päts Eestis demokraatliku korra ja kirjutas alla kõigile dokumentidele, millega riigi käest andis. Pätsi rollist meie ajaloos on piisavalt räägitud. Eriti üks asi on minu meelest selle sambavärgi juures kohutavalt valesti. Räägitakse Pätsi sümbolväärtusest. Monumendi pooldajad ründavad pahatihti president Kersti Kaljulaidu.
Sümbolite väärtus on pikem…
Vanal halval ajal räägiti koolis režiimile sobivate persoonide ajalooline roll suuremaks. Isegi kui mõnes maailma häbiväärseks peetavas nurgas oli keegi meie mehest ette jõudnud, vastava avastuse juba teinud või väite esitanud, õpetati koolis ikka ennekõike suure Vene isemõtleja saavutusi. Ma sain küll aru, et ega Vene teadlane või filosoof ei pruukinud milleski süüdi olla.…
Lapsena ootasin aastavahetust. See oli ärev värk. Toit oli hea, lubati kaua üleval vahtida, jagati kingitusi, inimesed olid ootvel ja õhevil. Kui kell kukkus, õnnitleti üksteist, nagu oleks avanenud uks paremasse maailma. Tundsin, et algav aasta võibki olla kuidagi ägedam, ilusam ja parem, et kõik on tõesti uus. Isegi kui ise midagi paremini ei tee, läheb paremini. Peaks minema, see oleks loogiline.
Nii ongi läinud. Peaaegu iga järgmine…
Vanasti tavatseti öelda, et poodu majas köiest ei räägita. See on viisakus. Ei ole vaja õnnetute inimeste haava osatada, ammugi sinna oma räpaseid sõrmi toppida. Isegi fakt, et enesetappu ei ole meie kandis kunagi vastuvõetavaks peetud, ei anna õigust õiendada. Ehkki kadunuke tegi enam-vähem kõigi ellujäänute arvates läbinisti vale valiku, ei mainitud tema lähedaste kuuldes isegi mitte köit, rääkimata siis sellest, et hakataks teda – ja temaga koos…
Kümme aastat tagasi toimunud jalgpalli MMi finaalmäng oli dramaatiline. Mängu alguses põhjustas itaallane Marco Materazzi penalti ja Zinédine Zidane viis Prantsusmaa juhtima. Veidi hiljem lõi Materazzi viigivärava. Rohkem väravaid lüüa ei õnnestunud, lõppema hakkas ka lisaaeg. Siis ütles Zidane’il närv üles, ta virutas Materazzile peaga rindu. Materazzi kukkus, Zidane sai punase kaardi ning prantslased kaotasid penaltiseerias.
Märkimisväärne on see lugu seepärast, et meedias, sõpruskondades ja kommentaariumites hakati lahkama ……
Aastal 1991 jutustas mu sõber oma juhtumisest erataksos. Taksojuht muudkui rääkis. Tema lemmikteema oli raske, kannatusterohke elu ja õige eesti mehe viis sellega toime tulla. „Tööd peab tegema, tööd,“ rõhutas sohver. „Kaheksast viieni on palgatöö, siis käin kodus söömas ja siis sõidan taksot, hilisõhtuni välja, ööni! – öösel on kliente rohkem, pikemad sõidud, jäetakse lahkemalt jootraha. Nädalavahetustel, muidugi, siis olen kogu aeg roolis. Hull on küll, võtab kohe…
Sain hiljuti raamatu valmis. Vana sõber võttis sel puhul ühendust. Ütles, et lugemiseks küll sugugi aega ei ole, aga mulle soovib südamest õnne, kinnitas, et olen tema arvates väga tubli. Pihtis, et on küll püüdnud lugeda, et tal on juba mituteist kuud pooleli ühe teise autori teos, aga niipea kui ta selle kätte võtab, tuleb kohe kohutav uni peale.
Ausalt öeldes olen ma lugemisega seoses ise ka raskustega sõdinud.…
Sattusin hiljuti peole. Iseenesest pole selles midagi iseäralikku ega mainimisväärset, inimestega juhtub oluliselt halvemaid asju. Mainin seda, kuna paljud pidulised olid väga uhkelt üles löödud. Ma ei pea silmas mitte niivõrd riietust ja aksessuaare, vaid kehasid. Naiste pihad olid peenikesed ja vetruvad kui pilliroog, meeste musklid puhvis, nagu teeks nad päevast päeva rasket füüsilist tööd. Miski tundus selle pildi juures valesti olevat. Ausalt öeldes näib punniaetud musklites…
Hoidku pime õnn ja kaine mõistus teid positiivse mõtlemise eest! Positiivne mõtlemine toob kaela suure häda. Mis oleks saanud Hansust ja Gretest, eriti Hansust, kui Grete oleks mõelnud positiivselt? „Vaat kui tore, siin vedeleb üks pealuu! Inimesed on nii vahvad, koguvad imelikke asju. [—] Äkki saaksime siia jääda?! Oh, see oleks äge.“ Nii võiks mõelda väike Grete ja tema julge unistus, tema esimene suur pealehakkamine – jääda võõra vanaemakese…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
„Kui on teada, millal võib lahingusse astuda, millal ei või lahingusse astuda, on võit käes,“ on tõdenud Sun Zi ja Sun Bin „Sõja seadustes“. Terrakotasõdalaste laternate näitus Harjumäel 20. Augusti väljakul 24. II 2015.
Kas Viiralti tamme kõrval tohib kasvada ka mõni teine puu? Eduard Wiiralt. Viljandi maastik. Kuivnõel, paber. 1943.Eesti Kunstimuuseum
Kiita võiks inimest selle eest, kes ta on ja mida ta teeb, mitte selle eest, kui hästi ta vastab kellegi ideaalile. Kaader Sulev Nõmmiku filmist „Noor pensionär“ (1972): koduõpetajakandidaat (Ervin Abel), ema-lendur (Lia Laats) ja tema tütar (Marika Samussenko).
Sarah Bernhardt Hamletina 1899. aastal.Wikimedia Commons
Kunagi ei ole hilja teha seda, mille tegemist sa naudid.Piia Ruber