Toeta

Andrei Ivanov

  • Pimekohtade läbivalgustus
    Andrei Ivanovi teoste minategelane mõtiskleb sageli selle üle, kuidas tema mõtteid pole kellelegi tarvis ja keegi ei mõista teda – igituttav tunne vahest kõigile?            
     Madis Veltman / Postimees / Scanpix Baltics

    Pimekohtade läbivalgustus

    Andrei Ivanovi teoste puhul ei ole oluline mitte süžee lõpp-punkt, vaid lugemisseisund, meisterlikud tegelaskujud, argikirjelduste vahele pikitud mõtteuiud ja eksistentsiaalsed karjed.

    Monica-Linde Klemet
    4 minutit
  • Romaan kui elavhõbe
    Andrei Ivanov mullu 14. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade üleandmisel. Ivanov pälvis venekeelse kirjanduse kategoorias tunnustuse romaani „Меланхолия сумерек“ ehk „Hämariku melanhoolia“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Olga Titovale.     
     Kris Moor / Eesti Kultuurkapital

    Romaan kui elavhõbe

    Andrei Ivanovi „Hämariku melanhoolia“ on sedavõrd filigraanne ja rahutu romaan, et võib hooletumal lugejal peost pudeneda.

    Anneli Niinre
    6 minutit
  • Vabaduse ja vastuste otsingul Põrgumaal
    „Minu meelest on inetud asjad ilusad,“ täheldas Andrei Ivanov mullu talvel Uue Laine baaris ajakirja Estonian Literary Magazine fotosessioonil.
    Jacques-Alain Finkeltroc

    Vabaduse ja vastuste otsingul Põrgumaal

    Romaani „Õuduste teater“ groteskne ja ahvatlev lõbustuspark peegeldab halastamatu selgusega ühiskonna valupunkte.

    Boris Veizenen
    5 minutit
  • Haarav romaan, mida pole võimalik lugeda

    Haarav romaan, mida pole võimalik lugeda

    Andrei Ivanovi on vallanud Pariisi kirjeldamise kirg ja seda teeb ta suurepäraselt, kuid tema elegantsis on siiski liigset lohakust.

    Meelis Oidsalu
    5 minutit
  • Batüskaafiga Euroopasse
    Batüskaaf on iseliikuv aparaat meresügavuste uurimiseks. Andrei Ivanovi romaanis saab sellest sümbol, millega uuritakse idaeurooplaste hingesügavusi. Pildil USA mereväe batüskaaf Trieste enne laskumist Mariaani süvikusse 23. I 1960.
    Wikimedia Commons

    Batüskaafiga Euroopasse

    Kõik Andrei Ivanovi teosed annavad edasi idaeurooplaste tunnet, et ollakse teine.

    Anneli Mihkelev
    5 minutit
  • Täitunud ruumist ja ajast
    Argonaudid kreeka kunstniku Konstantínos Volanákise (1837–1907) õlimaalil „Argo“.
    Wikimedia Commons

    Täitunud ruumist ja ajast

    Ise oledki
    kõik märgid,
    mida lugeda pead oskama.
    Ise oledki
    valgus tunneli lõpus.
    B. K.1
     
    Umbes kaks aastat tegutseb Moskvas portaal Arzamas – haridusprojekt, mis on pühendatud humanitaariale. Portaalile on iseloomulik käsitleda tuntut uutmoodi. Näiteks ilmus hiljuti hämmastav formaat – kirjutised vene klassikalisest kirjandusest sellisel viisil, et teoste poeetika peajooned on esitatud kui kirjutamisjuhendid „algajatele autoritele“.2 Tegelikult on nendes juhendites juttu sellest, mida lugeja võib teatud raamatut kätte võttes oodata. Andsin minagi nende instruktsioonide kirjutamisse oma tagasihoidliku panuse, formaat…
    Mihhail Trunin
    6 minutit

  • Täiuslik torm amatööride maal

    Kuskil Oklahomas on reisibüroo, mis tegeleb tornaadojahiga. On leiutatud koguni „tornaadomobiil“, millega tungida otse keerise südamesse. Kanadas Vancouveri saare läänerannikul on aga väikesest Tofino linnast saanud ookeanitormide pealinn. Inimesed kogu maailmast tulevad siia vee marutsemist vaatama. Mis neil vahet? Tornaado on kui trofee – seda on vaja jahtida. Täiuslik torm aga on kui kingitus – ta leiab su ise.
    Andrei Ivanovi loomeanne on nagu täiuslik torm.
    Ivanovil on õnn olla tõeline kirjanik, vabaneda kultuurist…
    Mihhail Trunin
    4 minutit

  • Maailm vs. don Quijote

    Andrei Ivanov: „Kirjandus ja tegelikkus ei ole teineteisega võrdsed, sest kirjandus liigub praegu palju aeglasemalt.“

    Andrei Ivanov on viljakas ja tunnustatud kirjanik. 2015. aastal ilmusid talt eesti keeles romaanid „Kuutõbise pihtimus“ ja „Rasmus Hanseni kirjutuskera“, mõlemad Veronika Einbergi tõlkes, ja viimaks venekeelne romaan „Argonaut“ („Аргонавт“). Iseseisvuspäeval antakse Ivanovile tema 2015. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest üle riigi kultuuripreemia. Samuti on kirjanik Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaat nii…
    Mihhail Trunin
    9 minutit

  • Marginaalsed tikusaatused müütide vastu

    Andrei Ivanovi uue romaani kaane peal on pakk tikke. Loomulikult ei ole need siin puhtalt argirealistliku esteetika pärast, kuigi see oleks teose sisu arvestades isegi arusaadav. Nimelt meenub peategelasele romaani lõpupoole saatuslik külm öö oma leedulannast tüdrukuga ühes Norra kirikus, kus nad on illegaalsete pagulastena peidus. Ümberringi on masendav pimedus, tüdruk on kaotanud oma ninarõngakese ning nad põletavad tikke, milleta võivad külmuda surnuks, ning just siis jõuab nende tormiline ja…
    Boris Veizenen
    4 minutit
  • Antikangelase põrandaalused seiklused
    Andrei Ivanov
    Ave Maria Mõistlik / Wikipedia

    Antikangelase põrandaalused seiklused

    Andrei Ivanovi Skandinaavia-teemalise triloogia teise raamatu „Bizarre“ (2012) äsja ilmunud tõlge jätkab sarja esimese romaani „Hanumani teekond Lollandile“ (2009, eesti keeles 2012) teemat illegaalsest elust võõral maal. Nende kahe raamatu vahel on eesti keeles ilmunud veel Taani teemat puudutav jutustus „Minu Taani onuke“ (2007, e.k 2010), rohkem Eesti lähiajaloo olusid käsitlevad teosed „Tuhk“ (2008, e.k 2010) ja „Peotäis põrmu“ (2011) ning romaan „Harbini ööliblikad“ (2013) kahe maailmasõja vahelisest ajast.1 Nii…
    Anneli Mihkelev
    5 minutit
Sirp