Ääremärkusi teaduse vahelt
-
Joonis 3. Thomas Bainesi autoportree velvitšia ülesjoonistamisest Hykamkopis, Namibi kõrbes 1861/1867.Collection of the Herbarium, Library, Art & Archives, Royal Botanic Gardens, KewÄäremärkusi teaduse vahelt. Kerget nomenklatuurset sügislugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks – ulme eri
Ulme(lised) ambitsioonid
Kui ma selle teksti valmis kirjutan ja avaldan, siis kujutan ette, et mõne aja pärast leitakse mind kusagilt Supilinnast, näiteks Marja tänava mänguväljaku lähedalt võsast, ulmeauhind Stalkeri savitahvel läbi selja lööduna. Maailm on karm ja ulmemaailm seda enam, kuna kõiksugu ulmeväliste võhikute arvamus on selles skeenes üldjuhul juba ette möga. Aga ma siiski proovin. Mitte niivõrd oma arvamust jagada (kohaliku) ulmekirjanduse kohta, kuivõrd selgitada, kuidas loodusteadusliku sõna- ja mõistevara…14 minutit -
Kui sükamoor ja sükomoor omavahel ja seebipuulistega kokku segada, siis tekibki zen.Lauri LaanistoÄäremärkusi teaduse vahelt. Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks
Teadus on inimese jaoks muutunud üpris ebaloomulikuks tegevuseks. Vähemalt loodusteadused. Pelga uudishimuga enam kaugele ei purjeta. Tuleb läbida kõiksuguseid eriskummalisi kadalippe, millest paljude puhul on väga keeruline õigustust leida. Siiski, mõni teadus paistab teistega võrreldes pisut loomulikum. Vahest on see seotud teadusharu arengutasemega. Et mida primitiivsem, vähearenenum üks teadusharu on, seda lihtsam on selles dimensioonis uudishimu teaduslikult rakendada. Teaduse ontogeneetiline ja fülogeneetiline arengujärk on ka justkui teineteisest lahus. Liblikate püüdmine…15 minutit -
Tänapäeva teadlase elu sarnaneb professor Koti tegemistega, kes Andrus Kivirähu kirjutatud metareisikirjas avab maaelu koletut poolt (mis on õieti ka selle elu ainus pool, vähemalt nende tekstide järgi), mille tekkimine ja toimimine pakilist uurimist tarvitseb.Pühapäevaleht 6. XI 1993.Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad
Binaarne temporaalsus
David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On malakoloog, kes…9 minutit -
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kas üldse saab tagasi minna, kui homset nagunii pole?
Kunagi ammu luges üks Eesti ärimees Paulo Coelho „Alkeemikut“, sattus sellest elupöördelisse vaimustusse ja läks Hispaaniasse raamatu peategelase, vaese karjapoisi Santiago jälgedes käima. Kuulutas pärast ajalehtedes, ja küllap ka siiralt, kuidas raha kokkuajamine pole üldsegi tähtis, tuleb iseenda ja oma spirituaalsusega tegeleda jne. Kui ta seda parasjagu ajakirjanduse vahendusel tegi – ja see periood vältas omajagu aastaid –, siis mul läks lugedes ikka ja jälle mõte sellele, et huvitav, kas…13 minutit -
Kommunismiuuringud on jõudnud ka kaugele polaarjoone taha.Lauri LaanistoÄäremärkusi teaduse vahelt. Ekseldes võõrastes teadusmetsades
Osalesin hiljaaegu esimesel humanitaarteaduste aastakonverentsil „Tulevikuhumanitaaria“. Põiklesin naljade ja pisivaledega kõrvale pidevalt mulle suunatud küsimustest selle kohta, et miks ma seal olen, ja nii õnnestus mul leida tee õige mitmesse põnevasse paneelvestlusse. Õigupoolest kippus valimine olema lausa keeruline, sest minu suureks üllatuseks sattus pidevalt samale ajale mitu loodusega seotud arutlusrühma – küll filosoofilisemat, küll kirjanduslikumat, aga ka näiteks keskkonnaaktivismi ajaloost ja eri tahkudest. Väga huvitav oli! Lausa nii huvitav oli,…12 minutit -
Põdra kodustamisega tegelev eksperimentaalfarm KostromasAlexander Minaev / avalik omand / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Suured küsimused ja hapupiim
Formaalsused tühikäigul
Kaks aastat oma järeldoktorantuurist veetsin ma Tšiili pealinnas Santiagos, töötades sealses paavstlikus katoliku ülikoolis. Pärast ohjeldamatule hulgale tembeldatud paberitele allakirjutamist ülikooliga töölepingu sõlmimisel pandi mulle lõpuks ette üks väga esinduslikul kriitpaberil, terviklikult kujundatud ja ilukirjas looklevate kriksadullidega kaunistatud tekst. Kahes eksemplaris, nagu ikka. Ja tehti jälle käte abil selgeks (sest ükski inimene administratsioonist inglise keelt ei rääkinud, olin neile tõeliseks nuhtluseks), et ka siia tuleb alla kirjutada. Ma ei…10 minutit -
Ääremärkusi teaduse vahelt. Sõnadega rühmamine
Kunagi ühe filoloogist sõbraga loodusteadusliku terminoloogia üle arutledes jõudsime lihtsa lahenduseni, kuidas õige hõlpsasti teadusterminoloogilisest registrist poeetilisse registrisse hüpata. Registrid on väga olulised – nende ootamatu vahetamine on üks nutikamaid viise, kuidas lugeja tekstidesse haarata. Sedasama sõpra tsiteerides: „On tore, kui akadeemilist teksti vürtsitab hästivalitud labasus või vastupidi, kui keset tarbeteksti leidub napakas arhaism. See pakub esteetilist naudingut ja koondab mõtteid. Ka parimad naljad sünnivad enamasti registrivahetustest.“1
Tõsi, see meie „väljatöötatud“…11 minutit -
John Tennieli illustratsioon raamatus „Alice peeglitagusel maal“. Pildil Alice ja Must (Punane) Kuninganna (Lipp).Avalikus omandis / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Soobel pärituules
Niisiis – keda ei huvitaks suhted, mis on kõikjal meie ümber ja määravad eluslooduse majapidamise ja mida uurib ökoloogia (Kristjan Zobeli „Ökoloogia võhikutele“, edaspidi KZ, tagakaanetekst)? Teisalt: „Kõik mis meie elus on hästi või halvasti, taandub evolutsioonibioloogiale“ (Tuul Sepa „Evolutsioonibioloogi päevik“, edaspidi TS, lk 8). Need on kaks raamatut, mis näivad vastanduvat teineteisele nii taksonoomiliselt, põlvkondlikult, distsiplinaarselt kui ka oma põhisõnumi poolest. KZ on 1960. aastal sündinud taimeuurija, kelle raamatu…11 minutit -
Kliimateadlane Jonathan Barichivich hindas selle fitsroia, Alerce Milenario, vanuseks 5484 aastat.Rotatebot / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Kuningapoeg, kes ei surnudki ära
Alerce Costero rahvuspargis kasvav fitsroia on tõenäoliselt maailma vanim elusolev (mitteklonaalne) isend. Fitsroiade pikaealisuse põhjus on nende üliaeglane kasv.
6 minutit -
Ajakiri Nature läheb koos oma allajakirjadega üle avatud ligipääsu süsteemile, mis tähendab, et artikli tasuta avaldamise variandid kaovad õige pea sootuks.EkraanikuvaTeaduskirjastamisnurjatused
Aja jooksul on rämpsajakirjad õppinud oma valskust paremini peitma ning ka suured ja väärikad teaduskirjastused on hakanud mõistma, et Nigeeria rämpsajakirjapettusel on jumet.
13 minutit
