Püha Hieronymuse radadel. Kaarina Rein vestles Kalle Kasemaaga
Teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa on eestindanud enam kui 80 raamatut. Eesti keelde on seeläbi jõudnud ja siinset vaimset maastikku avardanud eelkõige Vahemere kultuuriruumi kuuluvad teosed. Maailma kirjandusklassikat vahendavas „Hieronymuse“ sarjas on Kalle Kasemaa sulest ilmunud viis tõlkeraamatut. Need kõik on ümber pandud eri keeltest – uuskreeka, heebrea, araabia, pärsia ja jidiši keelest. Sarjale nime andnud tõlkijate kaitsepühakust Hieronymusest lähtudes uurin Kasemaalt, kuidas ühe keele õppimine tekitab huvi teise vastu ning kuidas üks tõlge kasvab välja teisest.
Luuletõlkeauhind Indrek Koffile, toimetajaauhind Leena Tomasbergile
INDREK KOFF: Keel keele taga, keel keele üle
Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2026
RIINA ORUAAS: Driftib küll, aga hoiab kindlalt suunda
Festivali „Draama“ loomenõukogu koosseisus Liisi Aibel, Karl Birnbaum, Mari Nurk, Madli Pesti ja Kristjan Suits oli kokku pannud tugeva ja kunstiliselt intrigeeriva programmi.
Eesti teatri festival „Draama“ 7. – 13. IX Tartus.
Kollased vestid ja sinised vormid. Tristan Priimägi vestles Léa Druckeriga
Saksa päritolu prantsuse trillerimeister on oma viimase filmiga läinud päevapoliitilisemaks kui kunagi varem. „Juhtum 137“ on realistlik sissevaade Prantsusmaal eelmise kümnendi lõpus, aastatel 2018–2020, toimunud nn kollaste vestide meeleavalduste maailma. Üht protestijatest tabab kummikuul näkku ja tekitab kohutavaid vigastusi. Juhtumiga hakkab tegelema sisejuurdluse uurija Stéphanie Bertrand, kellel tuleb asja käigus minna n-ö omade vastu, sest on tõenäoline, et vigastustes on süüdi politsei. Bertrandi kehastab prantsuse näitlejanna Léa Drucker, kes teeb seda stiilse vaoshoitusega.
Soome õudusfilm on leidmas oma nägu. Kaspar Viilup vestles Hanna Bergholmiga
Soome õudusfilmi eestvedajaks on viimastel aastatel saanud Hanna Bergholm, kelle projektid on pälvinud laia rahvusvahelist tunnustust. Tänavu HÕFFil linastunud ja nüüd kinolevisse jõudnud „Öölapse“ ostis muu hulgas ära suurim žanrifilmile keskenduv voogedastusplatvorm Shudder.
Traumadiskursus ei ole vabastanud rõhumisest. Sanna Kartau vestles Catherine Liuga
Catherine Liu, Traumatized: The New Politics of Public Suffering. Verso 2026. 192 lk.
USA kultuuriteoreetikul Catherine Liul tuleb septembri lõpus välja raamat „Traumeeritud. Avaliku kannatamise uus poliitika“. Tundsin selle vastu pärast tema eelmise teose „Virtue Hoarders“ (2021, eesti keeles võiks see olla ehk „Vooruse verstapostid“) lugemist ja viraalsete intervjuude kuulamist niivõrd elevat huvi, et ei pidanud paljuks talle kirjutada ning paluda raamatu käsikirja ja intervjuud.
Barlova – baar kui kolmas koht. Isabel Mari Jezierska vestles Simone Cassanoga
On kohti, kuhu võid minna eelneva kokkuleppeta. Need on paigad, kus õhkkond on mõnus ja kus, hoolimata sellest, et keegi pole sind sellesse kohta isiklikult kutsunud, on sul tunne, et oled sinna oodatud.
Tartus Karlovas on ühe sellise koha – Barlova baari – loonud Simone Cassani.
MAREK TAMM: Miks on Sirbi veebis tasuliseks muutmine väga halb mõte
Viimasest Sirbist (25. IX 2026) saadi teada, et peatoimetaja Kaarel Tarand ja SA Kultuurilehe nõukogu peavad mõistlikuks muuta Sirbi lugemine veebis tasuliseks. Tarand põhjendab ettepanekut arusaadava murega: väljaandel napib raha ja autoritele tuleks maksta rohkem. Mõlemad probleemid on tõsised, ent sellest ei järeldu, et lahendus on piirata ligipääsu Sirbile ja vähendada lugejate arvu.
MATTIAS MALK: Arhitektuur kitsikuse ajastul
Raha on ühtaegu otsatu, aga ka pidevalt otsas. Arhitektuuris on raha nii sütitav kui ka suruv: see loob ehitamiseks eeldused, kuid seab ka võimalustele piirid. Pead tõstva kitsikuse ajastu märgina võtab seekordne Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) fookusesse raha, ressursid ja ratsionaalsuse.
MALLE JÜRGENSON: Leila Pärtelpoja seminaril oldi dialoogis pärandiga.
Juba teist korda tähistasid Eesti sisearhitektid õpetaja, kolleegi, sõbra, lähedase, kaasteelise ja õnneliku loova inimesei tähtpäeva, sedapuhku küll sünniaastapäeva, seminariga, mil pealkirjaks „Leila Pärtelpoja fenomen“.
KURMO KONSA: Kelle arvelt elab pärand?
Organismi metafoor nihutab tähelepanu protsessile, pärand ei ole iseenesest eksisteeriv staatiline objekt, vaid kujuneb inimeste tegevuse, tõlgenduste ja suhete kaudu.
EBE PILT: 365+4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime
Kas pimedana sündinud inimesed näevad unenägusid?See on vastuseta jäänud küsimus, mille esitas üks lehelugeja meie arutleva teaduskommunikatsiooni katse ajal. Esmapilgul tundub see olevat sügavalt inimlik ja samas teaduslikult huvitav küsimus, mis võiks kahtlemata teadlast kõnetada ja vastama kutsuda. Ometi ebaõnnestusime. See polnud passiivne juhus, sest püüdsime vastust leida. Arutelu ei tekkinud ja mõnes mõttes sai sellest kogu meie eksperimenti saatnud probleemi tunnusküsimus.
ÄLI-ANN KLOOREN: Mitte ainult muusikast
Septembri muusikasündmustest jätsid kindlasti sügavaima mulje Pärdi päevad ja kuu populaarseimaks muusikaliseks koosseisuks võib pidada triot.
ANDREI HVOSTOV: Keskaja uurijad on saanud revanši
Pidu ajaloolaste õuel: TLÜ kirjastuses on sarjas „Gigantum humeris“ ilmunud gigantne teos.
Arvustamisel
Puhtuse Vendade „Loomade kaebus inimese vastu džinnide kuninga ees“
Giuseppe Verdi ooper „Othello“ rahvusooperis Estonia
Uno Naissoo Fondi galakontsert
foorum „Kultuurikompass. Kuidas luua hoolivalt kultuuri?“
Kaido Ole näitus „Krt“
Jean-Louis Courtinat’ näitus „See puudutab meid kõiki“
näitus „Vivian Maier. Avastatud teosed“
teatrilaboratoorium „Uus põhi“ ja Eesti teatri konverentsi teine päev festivalil „Draama“
dokumentaalfilmiprojektide foorum „Baltic Sea Docs“
