Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid
RAIVO SOOSAAR: Automaks – halvasti esitletud hea maks
Mootorsõidukimaksu tajutakse sageli eelarveaukude lappimise abinõuna, mitte väliskulude sisemiseks muutmise instrumendina.
Majandusteooria vaatepunktist ei ole just kõige asjalikumaid argumente sellest aastast riikliku maksuna kehtima hakanud mootorsõidukimaksu osas toonud üksnes selle vastased. Näiteks rahandusministeeriumi kodulehel on lugeda: „Mootorsõidukimaksu eesmärgiks on linnades autostumise vähendamine, säästliku liikuvuse suurendamine ja inimeste nügimine keskkonnasõbralikumate sõidukite poole.“
JUHAN RAUD: Kunstiakadeemia rektorikandidaadid vaatavad tulevikku
31. jaanuaril 2025 valitakse Eesti kunstiakadeemia uus rektor. Rektori valivad kahe kandidaadi seast välja valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil ja kestab viis aastat. Rektoriks kandideerivad Hillkka Hiiop ja Kirke Kangro.
Teater süstib tolerantsusvedelikku ühiskonna veeni. Peep Ehasalu vestles Aare Toikkaga
VAT-teatri kunstiline juht ja lavastaja Aare Toikka tõi 23. jaanuaril, vähem kui nädal enne oma 60. sünnipäeva, koduteatris lavale „Kullervo“, loo soome eeposekangelasest, kelle lavastaja on kokku pannud eri allikatest ja tõlgendustest.
MART SAARMA: Akadeemia roll
Eesti ühiskonnal on ees keerulised ajad ja seetõttu on lisaks alusuuringute edendamisele vaja suurendada akadeemia osa rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamisel.
MELE PESTI: Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda
Värske uuring tõestab, et koolitustega saab parandada õpetajate stressitaluvust ja sotsiaalseid oskusi.
Õpetajate puudus koolides on püsiv ja süvenev probleem, mille mõjud laotuvad täies mahus meie ees lahti alles aastate pärast. Riigikontrolli 2024. aasta aruande kohaselt on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate puudus suurem, kui Eesti hariduse infosüsteem näitab. Juba 2022. aasta augustis teatas Haridustöötajate Liit, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on puudu umbes tuhatkond ja probleem süveneb aasta-aastalt. Koolijuhid püüavad probleemi lahendada olemasolevate õpetajate koormuse suurendamisega ja ootavad riigilt terviklikumat lahendust.
KAUR GARŠNEK: Kui muusika pole tellija materjalist
Ilmselt ei leidu valdkonda, mida tehisaru plahvatuslik areng üldse ei puudutaks. Seda on ju võrreldud lausa uue tööstusrevolutsiooniga, mille vilju õigupoolest alles hakatakse maitsma. Üles on kerkinud rida küsimusi, lootusi ja hirme – osa neist üldised ja põhimõttelised, osa aga valdkonnaspetsiifilised. Nagu ikka, pesitseb vanatühi ka siinkohal üksikasjades, ning Nõmme-Mustamäe mändide vahel asuvas Tallinna tehnikaülikooli Mektory hoones toimunud seminar lubaski heita valgust mõningatele muusikaspetsiifilistele suundumustele.
„Sõda“ on korraga mürk ja ravim. Triinu Tamm vestles Heli Allikuga
Jaanuari alguses ilmus „Hieronymuse“ sarjas Louis-Ferdinand Céline’i romaan „Sõda“. Sellest äärmiselt iseäralikust juhtumist kirjandusloos räägib teose tõlkija Heli Allik.
KURMO KONSA: Lugu pärandiks saanud raamatust
Tere, mina olen raamat ja ma tahan teile täna jutustada ühe loo. See on lugu minust endast, aga see puudutab ka väga paljut muud, õigupoolest kogu maailma. Ma tahan teile rääkida sellest, miks me oleme inimestele olulised, aga samavõrra ka sellest, miks inimesed on meile olulised.
Arvustamisel
Margus Laidre „Ars moriendi – ars amatoria“
Jon Fosse „Teine nimi“, „Mina on teine“, „Valendus“ ja „Triloogia“
Hans-Thies Lehmanni „Postdramaatiline teater“
kontserdid „Ma nägin igavikku“, „Arvo Pärt 90. Kammerkoor Kwintessens“ ja „Talvine teekond“
Tartu kunsti aastanäitus
Signe Kivi näitus „Signatuur“
Vanemuise „Antigone“
mängufilm „Aurora“‘
mängufilm „Tüdruk nõelaga“
