Otsingutulemused sõnale: Aurora Ruus

Leiti 104 tulemust

  • Teema variatsioonidega
    Nietzschele jäi hambu Wagneri „Parsifal“, sest seal esinev kristlus oma alandlikkuse ja moraaliga ei passinud „Antikristuse“ autorile. Pildil „Parsifali“ esiettekanne Bayreuthi festivalil 1882. aastal.          
     CC0/ Wikimedia Commons

    Teema variatsioonidega

    „Tõsistele lugejatele võiks see olla suunanäitajaks minu veendumuse kohta, et kunst on selles elus kõrgeim ülesanne ja tõeline metafüüsiline tegevus, nagu see on mehe puhul, kellele kui oma väljapaistvale eestvõitlejale. . . .
  • Igatsedes teistsugust olemisviisi
    Turandoti (Aile Asszonyi), kelle roll algab pompoosselt ning seejärel muutub järk-järgult intiimsemaks ja hillitsetumaks, kõrval on samavõrra oluline tundmatu prints, kuningas Timuri poeg Calàf (Kristian Benedikt), kel õnnestub oma intelligentsuse ja veetlevusega lõpuks siiski Turandoti südame ümbert jää sulatada.     
     Virge Ratassepp / Rasmus Kull

    Igatsedes teistsugust olemisviisi

    Ooper „Turandot“ 13. IV Vanemuise suures majas (esietendus). Heliloojad Giacomo Puccini ja Franco Alfano, libretistid Giuseppe Adami ja Renato Simoni, muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigent Endel Nõgene, lavastaja,…
  • Hoides aega avatuna

    . . . .olemise üle, et mõista, kuidas seesugune ajaline asi hoiab aja hoopiski avatuna. 1 Vt nt Aurora Ruus, Oma laulu ei leia ma üles. – Sirp 8. III 2024. 2 Roman. . . .
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea.
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    . . . .arvatud on. AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Hoides aega avatuna Muusikateost saab vaadelda ja tervikliku objektina hinnata vaid pärast selle kõlamist, sest muusikateos on tervikuna olemas alles pärast muusika lakkamist. Arvustamisel. . . .
  • Kuidas muusika maa peale kippus
    Genka barokiaegsete laulutekstide tõlkimise muljeist tuli ilmsiks, kui uskumatutel ja uskumatult paljudel põhjustel on võimalik armastuse tõttu trööstimatu olla ning mida kõike võib barokiaegsete lugude sõnadest leida. Foto on tehtud Tallinna kontserdil Estonia kontserdisaalis.     
     Gunnar Laak

    Kuidas muusika maa peale kippus

    Kontsert „Re-sound love“ 22. III Vanemuise kontserdimajas. Floridante koosseisus Paul Daniel (barokk-kitarr ja elektrikitarr), Villu Vihermäe (viola da gamba), Saale Fischer (klavessiin), Genka ja DJ Paul Oja, Kadri Tegelmann…
  • Oma laulu ei leia ma üles

    . . . .südamelaul isemoodi ning oma laulu ülesleidmine võib osutuda arvatust keerulisemaks. 1 Vt Aurora Ruus, Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis. – Sirp 2. II 2024. 2 Vt Toomas Siitan, Teos ja stiil Euroopa. . . .
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Tuglase novelliauhinna laureaadid Aliis Aalmann ja Kai Kask.
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    . . . .teadusminister kinnitas järgmiseks seitsmeks aastaks kümme uut riiklikku teaduse tippkeskust, kogueelarvega 70 miljonit eurot. Alljärgnev vestlusring on katse hinnata tippkeskuste valimist konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast. AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast . . . .
  • Eesti Kultuurkapitali peapreemiad 2023

    . . . .sihtkapitali peapreemia erakordse ja laiahaardelise panuse eest muusikavaldkonda. Aurora Ruus, Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem. – Sirp 26. I 2024. Toomas Siitan, Muusikaline kõrgharidus sajandite vahel. – Sirp 13. . . .
  • Kunst on kunstis kunsti näha
    Kõige muu all ei tohiks kaduma minna kultuur ise, sest niikuinii on juba omaette kunst kunstis kunsti näha, nagu laulis ansambel Lonitseera „Tartu 2024“ avatseremoonial.      
     Andrus Liivamäe

    Kunst on kunstis kunsti näha

    „Tartu 2024“ avatseremoonia „Kõik on kokku üks!“ 26. I Emajõel. Lavastaja Taavi Tõnisson, dramaturg Eero Epner, laval Trad.Attack!, Sander Mölder, Lonitseera ning teised Eesti artistid, näitlejad ja tantsijad. Meedia ei. . . .
  • Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis

    Muusikateadlane Lydia Goehr kirjeldab raamatus „Muusikateoste kujuteldav muuseum“1 europotsentristlikus kultuuris juurdunud arusaamu, mis põhinevad muusikateose kategoorial. Ehkki selle teema üle on arutlejaid leidunud nii enne kui ka pärast Goehri, võtab. . . .
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Sulev Keedus
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    . . . .antiigist kantud teostega võib põrkuda kõige ootamatumates kohtades. AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis Muusikateoste muuseum ei piirdu enam ammu siseruumidega, vaid on laienenud vabasse õhku ning hakanud oma. . . .
  • Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem
    Toomas Siitan: „Meie enda arusaam muusikateadusest on viimaste aastakümnetega väga muutunud. Meile heidetakse sageli ette, et me ei kirjuta traditsioonilisi monograafiaid heliloojatest stiilis „elu ja looming“, kuid see pole tänapäeval muusikateaduse fookus.“     
     Reti Kokk

    Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem

    Eesti Muusikateaduse Seltsi (EMTS) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikateaduse osakonna aastaraamatul Res Musica täitub tänavu XV tegutsemisaasta. 2009. aastal esimest korda ilmunud aastaraamat on rahvusvahelise…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    . . . .Mis siis, et mõne teadussaavutuse puhul kulub aastakümneid, enne kui otseselt mõõdetavat kasu sünnib. Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem. Aurora Ruus vestles Toomas Siitaniga Toomas Siitan: „Me reflekteerime ja. . . .
  • Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks

    Ehkki muusika mõistet kasutatakse päevast päeva erinevates olukordades eri nähtuste iseloomustamiseks, ei süveneta sageli sellesse, mis see muusika ise ikkagi on. Arutletakse küll selle üle, mida see mõiste võiks tähendada. . . .
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    . . . .kallilt ümber ehitatud) laval kõrvuti muinsuskaitseameti peadirektoriga, et vastu võtta pärandisõbraliku omavalitsuse tunnuskiri. AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks Selleks et jõuda veidi lähemale muusikale. . . .
  • Teisenev ja ambivalentne ajalooaines muusikas
    Kas kunagine uus muusika pole nüüdseks ikkagi vana? Peavalu tekitab tõik, et näiteks XIV sajandil loodud ars nova on nüüd meie perspektiivist siiski vanamuusika.      
     Ars Nova Database

    Teisenev ja ambivalentne ajalooaines muusikas

    Konverents „Varajane ja hiline muusika“ 17. – 18. XI Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Viimasel ajal muusikute ringkondades aktuaalne arutelu terminoloogia üle1 ei piirdu ainult helikujunduse, muusikalise kujunduse…
  • Kus on muusika- ja sõnateatri piir?
    Ojasoo-Semperi-Eltsi „Macbeth“ on muusikateatris kümnendi sündmus, kui mitte veel haruldasem asjade õnnelik kokkujuhtumine, sest nii terviklik Gesamtkunstwerk sünnib harva.       
    Eesti Draamateater

    Kus on muusika- ja sõnateatri piir?

    . . . .keskendume nüanssidele, mis pakuvad huvi meile, asjatundjatele. Praegune Eesti muusikateater Teatavasti on Eesti muusikateatris ühiskonnaga suhestumist vähevõitu. Aurora Ruus rääkis siiski Vanemuise viimaste aastate kolme lavastuse põhjal, kuidas…
  • Helimaastikke mööda läbi aja ja ruumi
    Tehnilist võimekust, klaari intonatsiooni ja karakteerset maneeri avanes võimalus demonstreerida nii saksofonikvartetil Raschèr kui ka Eesti Rahvusmeeskooril Mikk Üleoja kindla ja kalkuleeritud käe all.       
    Anu Huntsaar / Eesti Kontsert

    Helimaastikke mööda läbi aja ja ruumi

    Kontsert „Raschèr ja rahvusmeeskoor“ 18. X Vanemuise kontserdimajas. Saksofonikvartett Raschèr koosseisus Christine Rall (sopransaksofon), Elliot Riley (altsaksofon), Andreas van Zoelen (tenorsaksofon) ja Iria Garrido Meira (baritonsaksofon), Eesti…
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel helilooja Alisson Kruusmaa, kelle uudisteose „Nii tema päike loojus sinusse“ esiettekanne kõlas kontserdil „Raschèr ja rahvusmeeskoor“.
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    Esiküljel helilooja Alisson Kruusmaa, kelle uudisteose „Nii tema päike loojus sinusse“ esiettekanne kõlas kontserdil „Raschèr ja rahvusmeeskoor“. AURORA RUUS : Helimaastikke mööda läbi aja ja ruumi Kontsert „Raschèr ja rahvusmeeskoor“. . . .
  • Milline puu, selline vili
    Kärt Käämbre esitamas ettevalmistatud klaveril Gregor Kulla teost „space within“ ehk „ruum ruumis“, mida võib vaadelda kui tõlkimisprotsessi või õigemini suisa nende seeriat.     
      Iris Tähema

    Milline puu, selline vili

    Sügistuur „Hilissuvi“ 2. – 6. X Võrus, Põlvas, Tartus, Nõos, Pärnus ja Tallinnas, kunstiline juht Gregor Kulla. Kärt Käämbre (klaver), Lisanna Laansalu (klaver), Triin Veissmann (viiul). Kavas Katrin Alleri, Gregor. . . .
  • Nostalgiahõnguline tulevik
    Vanemuise hooaja avakontserti võib pidada õnnestunuks ning seda võivad kinnitada nii publiku väsimatud ovatsioonid kui ka muusikute südikus ja pühendumus, mis ei jää alla Risto Joosti (orkestri ees) standarditele repertuaarivalikul.      
     Mailis Vahenurm

    Nostalgiahõnguline tulevik

    Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert 8. IX Vanemuise kontserdimajas. Marcel Johannes Kits (tšello), Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, muusikajuht ja dirigent Risto Joost. Kavas Tõnu Kõrvitsa „Tota pulchra es,. . . .
  • Kõigepealt harjutama!
    Kujutage ette äsja esikoha võitnud viiuldajat rahulolevalt mõtlemas, et tunnid raamatukogus ja loengutes on end lõpuks triumfina ära tasunud, nüüd saab lõpuks pühenduda harjutamisele.     
      pixel2013 / Freerange Stock

    Kõigepealt harjutama!

    . . . .ja möödunud nädalal Aurora Ruusi „Ühel ajal mitu lugu“1 – ühendab autorite kirglik soov nn kunstmuusika kaanonit värskendada, aga ka varjamatu kriitika Eesti klassikalise muusika kogukonna harituse pihta. Muusikute vaene. . . .
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    . . . .sumbunud“ ja möödunud nädalal Aurora Ruusi „Ühel ajal mitu lugu“ – ühendab autorite kirglik soov nn kunstmuusika kaanonit värskendada, aga ka varjamatu kriitika Eesti klassikalise muusika kogukonna harituse pihta. Muusikute. . . .
  • Ühel ajal mitu lugu
    Muusikalugu ei ole ainult ühesuunaline lineaarselt kulgev protsess, mille verstapostid moodustavad kivisse raiutud kaanoni kui muusikateoste muuseumi, kus on eksponeeritud üksnes valitud meistrite valitud teosed, vaid paralleelseid voolusänge uuristav lugu.            
     Kollaaž / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

    Ühel ajal mitu lugu

    Paljuski lääne kunstmuusika kaanoni keskel elades – seda õppides, esitades ja kuulates – tekib hõlpsasti ning ehk isegi intuitiivselt arusaam, mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks, ning millised on. . . .
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    . . . .oskused ja varasemad kogemused. Samas mõnda isiksuseomadust väärtustatakse oodatust vähem. AURORA RUUS: Ühel ajal mitu lugu Viimastel aastakümnetel on ajaloolaste hulgas üha aktuaalsem diskussioon, mis keerleb ümber mõtte, et mineviku,. . . .
  • Unusta partituur, meil algab party tour!
    Orachello (Raiko Raalik) on vaimukas meie ajastu jumaluse ehk suunamudija koondportree: ta õpetab meid õigesti elama ja turustab spirituaalsete loosungite varjus igavese õnneni juhatavaid tooteid.      
    Siim Vahur

    Unusta partituur, meil algab party tour!

    . . . .kui hetk. Kuna pärast esietendust ilmus Aurora Ruusi sulest põhjalik arvustus*, ei peatu ma lavastusel pikemalt. Aga taas pean vaimustuma helitehnika võimalustest: kui festivali algaastatel kippus võimendus…
  • Karged hoovused avali (kultuuri)aknast
    Kullapajaks vikerkaare otsas osutus fagotil soleeriva Martin Kuuskmanni nüansirohke ja läbitunnetatud interpretatsioon, mis tekitas Tõnu Kõrvitsa komponeeritud kantileenset partiid esitades tunde, et kui vihm laulaks, siis laulaks ta täpselt niimoodi.    
     Heikki Leis

    Karged hoovused avali (kultuuri)aknast

    Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert 12. V Vanemuise kontserdimajas. Solist Martin Kuuskmann (fagott), Vanemuise sümfooniaorkester, muusikajuht ja dirigent Risto Joost. Kavas Rasmus Puuri „Trikster“ (2023, esiettekanne)…
  • Wiiralti ja Lemba stipendiumi said üheksa üliõpilast 
    Kõik Wiiralti stipendiaadid ning Lemba stipendiaat Aurora Ruus kultuuriministriga.

    Wiiralti ja Lemba stipendiumi said üheksa üliõpilast 

    . . . .sest tänu kunstile saame avada küsimusi, mis muul moel on tihti mustvalges maailmas piiratud,” ütles kultuurminister Piret Hartman. 2022. aasta Artur Lemba stipendiaadid on…
  • Muusika kui maailmasolemise abinõu
    Kui tavaliselt on festivalil „Orient et occident“ Hindustani muusikat esitanud välismaalt pärit instrumentalistid, siis seekord esindasid seda iidset traditsiooni eesti muusikud Krista Citra Joonas bansur’il ja Arno Kalbus tabladel. Nendega koos on laval Noumassan Dembelé kora’ga.
    Dimitri Dubinin

    Muusika kui maailmasolemise abinõu

    XXVII rahvusvaheline festival „Orient et occident“ 7. – 9. XII Tartu Jaani kirikus, kunstiline juht Raho Langsepp. Kuidagi kurioosne oli astuda lopsakast lumesajust õrnalt härmas juustega kargelt jaheda…
  • Muusika, mis teeb aja kuuldavaks
    Nüüdismuusika võimet klaveri abil erisuguseid nähtusi muusika keelde tõlkida näitlikustas Talvi Hundi kontsert „Klaver ja hääled“, mille kavva valitud teosed moodustasid kauni ja korrapärase, ent seejuures piisavalt vaheldusrikka terviku.
    Mart Laul

    Muusika, mis teeb aja kuuldavaks

    Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 28. X – 1. XI Tallinnas ja Tartus, kunstiline juht Monika Mattiesen. Kui 2016. aastal sai Eesti heliloojate festivalist nüüdismuusika festival „Afekt“, sõnas selle kunstiline…
  • Müürilehe oktoobrinumber kombib piire

    . . . .Mariliis Mõttus vaiksest loobumisest, Margaret Tilk naiste jõllitamisest, Aurora Ruus žanripiiridest muusikas ning Karin Leivategija tantsukultuurist ja kõlblusest. Teemakohane on ka Andrei Ivanovi proosapala. Sanna Kartau uurib, kuidas läheb Eesti. . . .
  • Tähtede- ja distsipliinidevaheline
    Udo Kasemetsa teose „Messiermusics“ ettekande tarvis valmistas ansambel U: liige Vambola Krigul eksperimentaalse keelpilli Amaranth, mis on justkui koto, gayageum’i ja kandle hübriid. Seni ainsa Amaranthi on välja töötanud ja valmistanud Gayle Young. Pillil on 24 keelt ja 15 keelel on eraldi roop, mis võimaldab nende keele pooled panna eri helikõrgusele. Seetõttu sobib pill hästi mikrointervallika ja eksperimentaalsete temperatsioonide tarbeks.
    Vambola Krigul

    Tähtede- ja distsipliinidevaheline

    Udo Kasemetsa teose „Timetrip to Big Bang and Back“ ehk „Ajarännak Suure Pauguni ja tagasi“ AR-esiettekanne 27. VIII Tartu Uues teatris festivalil „Tartu interdistsiplinaar“ (23. – 27. VIII).…
  • Loe Sirpi!

    Loe Sirpi!

    Aurora Ruus Vanemuise nüüdisooperist „Kaubamaja“ Urmas Hõbepappel: „Venemaa otsib Hiinalt tuge iseenda allakäigu hinnaga“ Astrid Tuisk, „Poiste sõda mängult ja päriselt: kolm lapsepõlvepilti Teise maailmasõja ajast“ Anu Soojärv „Me peame. . . .
  • Ülehinnatud allahindlus
    Mitmekesisest muusikalisest materjalist on n-ö traditsioonilisele ooperile kõige lähemal suurepärase rolli teinud itaallase Guglielmo osatäitja Raimonds Bramanis. Guglielmo on pärit täiesti teistsugusest maailmast ja traditsioonist. Keelebarjääri tõttu ei saa ta aga ühestki teisest tegelasest aru, mis teeb temast justkui olukorra kõrvaltvaataja.
    Heikki Leis

    Ülehinnatud allahindlus

    Ooper „Kaubamaja“ 19. VIII Vanemuise Sadamateatris (esietendus). Helilooja Tõnis Kaumann, libretist Maarja Kangro, muusikajuht ja dirigent Risto Joost, lavastaja Liis Kolle, kunstnik ja kostüümikunstnik Kalle Aasamäe, valguskunstnik Imbi Mälk, videokujundaja. . . .
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    AURORA RUUS: Ülehinnatud allahindlus „Kaubamaja“ on kavalehel nimetatud tragikoomiliseks ooperiks, ent see žanrimääratlus on siiski vaieldav, sest libreto fookus ja loo moraal on koomilisusest kaugel. Ooper „Kaubamaja“ 19. VIII Vanemuise. . . .
  • Ülestähendusi meditatsiooni ja ekstaasi horisondilt
    Valge Tüdruk promeneeris vulgaarselt uuest võrsuvast koorekihist Kauksi ranna liivase männimetsa vahele. Terve etteaste läbimõeldud tervik, kuid eeskätt laulusõnad olid sarkastilised ning koguni iroonitsesid justkui metatasandil teiste iroonitsejate üle.
    Anton Jegorov

    Ülestähendusi meditatsiooni ja ekstaasi horisondilt

    Festival „Mägede hääl“ 1. ja 2. VII Kauksi rannas. Proloog Peipsi järve ja taeva piir sulavad harmooniliselt kokku. Hirmus palav on. Sealt, kus lõpeb Kauksi…
  • Helisid kanda ja edasi anda
    Ansambel U: on välja töötanud veebipõhise programmi, milles kuulaja saab muuta heliteose valjust, panoraami ja instrumentatsiooni. Vaata https://uuu.ee/mixer/.
    Ansambel U: veebisait

    Helisid kanda ja edasi anda

    Ansambel U: „Residentuu:r. Muusikasalvestiste roll ja potentsiaal tänapäeval“. Neli arutelu 26. I – 4. V Tallinnas. Uut muusikat esitava ansambel U: eestvedamisel toimus tänavu juba seitsmendat korda loomeresidentuur. Sel aastal. . . .
  • Maailm kui arm ja surm
    Vanemuise interpretatsioon rõhutab „Tristani ja Isolde“ teemaderingi ajatust, sest tegevustik ei ole asetatud konkreetselt piiritletavasse aega ega ruumi. Minimalistlikkus ja lakoonilisus toonitavadki ajastuülesust ning isegi tabavad kostüümid ei anna ajastu määratlemiseks liialt selgeid suuniseid.
    Heikki Leis

    Maailm kui arm ja surm

    Vanemuise „Tristani ja Isolde“ nimirolle etendavad Mati Turi ja Liene Kinča on kahtlemata tabav valik, sest peale muusika tehnilise poole annavad nad hunnitult ja varjundirikkalt edasi nende kehastatavate karakterite traagilisust. . . .
  • Miks on muusika?
    Sõna „muusika“ on aheldanud muusikud plastse ning ebameeldivalt kleepuva ja veniva tähendusloome sisse. Muusika on saanud sõnast määratuks ning see määratlus ei passi heliga tegelevaid isikuid kirjeldama, leiti „Biotoopia“ vestlusringis, kus osalesid Gregor Kulla ja Aurora Ruusi (istuvad fotol servades) juhtimisel (vasakult) Taavi Kerikmäe, Liisa Hirsch ja Toomas Siitan.
    Peeter Laurits

    Miks on muusika?

    „Biotoopia“ teine vestlusõhtu „Mammutivile. Muusika algus mesoliitikumis“ 22. III Von Krahli teatri salongis. Vestlesid Liisa Hirsch, Toomas Siitan ja Taavi Kerikmäe, vestlust juhtisid Gregor Kulla ja Aurora Ruus, programmi kuraator. . . .
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    . . . .pillimeistrid? Neile küsimustele vastab Eesti üks staažikamaid ja kogenumaid keelpillimeistreid Raivo Hiiemaa, kes avas hiljuti Eesti Pillifondi algatatud rahvusvahelise pillimeistrite koolituste sarja, kus osalevad kuus noort. AURORA RUUS, GREGOR KULLA:. . . .
Sirp