Läti kirjarahva elu ehk Sipelgad ei alistu

COVID-19 pandeemia on mõjutanud Lätis raamatute lugejateni jõudmist ja Frankfurdi raamatumessi peakülaliseks saamise läbirääkimisi.

HANNES KORJUS

Väide „sipelgad ei alistu“ toob meelde tšehhi lastekirjaniku ja illustraatori Ondřej Sekora kunagise ülimenuka raamatu, kus vahva sipelgas Ferda võitleb muu seas ka hirmsa ja koleda suure ämblikuga. Raamatus saadakse ämblikest jagu ning jätkatakse vahvalt maailma parima sipelgapesa ehitamist. Päris lõpetuseks tõdetakse: „Ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult täna­päevalgi.“ Kirjanike/tõlkijate looming jõuab lugejateni kirjastuste, raamatu­poodide, raamatukogude kaudu, teiste maade lugejateni raamatumesside, väliskirjastuste jt kaudu. Kuidas on COVID-19 mõjutanud raamatutega seonduvat Lätis, siin ja praegu?

Kirjanduse eksport on pärsitud

Juta Pīraga, Läti kirjanduse ekspordiks loodud platvormi Latvian Literature (Läti Kirjandus) juht: „Niipea kui hakkasid saabuma teated raamatumesside edasilükkamisest ja piiride sulgemisest, läksime üle kaugtööle. Esimeseks poolaastaks oli meil kavandatud mahukas osalusprogramm, s.o osalemine messidel ja kirjandusfestivalidel, raamatututvustused jms, ent kõik Läti esindajatega kevadised üritused tühistati nii Prahas, Pariisis kui ka Kiievis.

Väliskirjastuste puhul on tunda, et tegevust tõmmatakse koomale. Valmistutakse pikaks seisakuks ning riskantseid projekte – eks tõlge läti keelest olegi ülepea üks riskantne värk – arutatakse üsna pika hambaga. Meie ei lase suhetel katkeda ning toetusprogramm läti kirjanduse tõlkijatele ja võõrkeeles kirjastajatele toimib endiselt. Selle aasta esimene taotlusvoor on juba läbi. Laekus rekordarv taotlusi. Väliskirjastustele mõeldud toetusprogramm on praeguse pandeemia ajal eriti oluline, seepärast üritame osalusprogrammi kasutamata vahendid kulutada just väliskirjastuste toetamiseks.“

Juta Pīraga sõnul koondavad mitmed Norra suurkirjastused töötajaid ning Suurbritannias on nende palku kärbitud poole võrra. Prantsusmaalt tulnud aga teade, et väliskirjastused võivad prantsuse autorite teoste väljaandmiseks ja tõlkimiseks hoopiski rohkem raha saada – välisautorite avaldamine tähendab ju suurt riski.

Kuidas praegu välispartneritega kohtutakse ja aru peetakse? „Muidugi, kõik jutud peetakse virtuaalselt, sirgeks räägitud lepingutest pole taganetud, ent lähisuhtlus on samuti väga oluline. Lähisuhtluse võimatus ohustab näiteks Vizma Belševica romaani „Bille“ kirjastamist Inglise kirjastuses Saraband, sama mure on Inga Ābele romaaniga „Tõus“ Prantsusmaa kirjastuse Galimard kirjastatuna. Teine Prantsuse kirjastus Editions Do pani pausile Inga Gaile raamatu üllitamise, sest meil polnud võimalik kirjastajatega silmast silma, kohapeal, kokku saada. Peatatud on ka meie osalemine Saksamaa pildiraamatufestivalil – olime isegi nende esindajad kutsunud aprilliks Riiga. Facebookis on aga loodud kirjastajate suhtlusgrupp „Publishers Without Borders“ („Piirideta kirjastajad“) – võimalik, et digisuhtlus on tulnud, et jääda …

Meie partner Briti kirjandustõlkekeskus (British Centre For Literary Translation) kaalub üsna tõsiselt oma ürituste virtuaalkeskkonda viimist. Kirjandusfestivalidesse puutuv on väga ebaselge. Luulefestivali „Versopolis“ korraldajad juba teavitasid, et tahavad teha virtuaalse luulefestivali. Mis puutub Frankfurdi raamatumessi, siis märkasin hiljuti, et selle viitsepresident Tobias Voss avaldas oma näoraamatus üleskutse püsida kodus, sest tahab sügisel olla Frankfurdi raamatulaadal. Läti soovib saada Frankfurdi raamatumessi peakülaliseks, kuid need läbirääkimised on samuti seiskunud. Ootasime raamatumessi korraldajaid juba Riiga, aga piiride sulgemise tõttu on kõik määramatusse tulevikku edasi lükkunud. Üksipäini kõrgete ametiisikute allkirjade saamiseks võib kuluda pool aastat või isegi kauem.“

Kriis ajas kirjastajad internetti

Lätis pandeemia tõttu kehtestatud piirangud on kohati leebemad kui Eestis. Ostukeskustes on avatud nii kosmeetikapoed kui ka väiketootjate letid, tööpäeviti saab ostelda ka Läti raamatumüügikettide ostukeskustes asuvates kauplustes (laupäeval ja pühapäeval on need suletud). Samuti on lahti eraldi asuvad raamatupoed ja kirjastuste endi müügipunktid. Siiski on mõjutanud ka nädalavahetusel uste sulgemine ühes tõigaga, et inimesed ei kipu enam ilma tungiva vajaduseta kauplusi külastama, raamatumüüki tugevalt.

Läti raamatukirjastajate liidu tegevdirektor Līva Ostupe: „2019. ja 2020. märtsikuu käibe võrdlemisel on näha, et väikekirjastuste käive kukkus suisa 70%, uute nimetuste arv vähenes 30%. Aprillis on olukord halvenenud. Määramatus kestab, sest pole teada, kui kauaks jäävad kehtima piirangud ja millega nende mõju kokkuvõttes päädib. Kirjastused on sunnitud näitama kavandatud projektidele punast tuld, see mõjutab aga autorite, tõlkijate, toimetajate, korrektorite, küljendajate ja trükikodade jt sissetulekut. Raamatukirjastajate liit tegi valitsusele ettepaneku, et suurendataks raamatukogudele kogude komplekteerimiseks ette nähtud summasid. Soovitav oleks raamatukogude komplekteerimisel sooritada ostud raamatukaupluste kaudu (nii tehakse paljudes Euroopa Liidu riikides), sest raamatukauplused vajavad samuti tuge.“

Kriis ajas kirjastajad internetti, häda suunas raamatud e-poodidesse. Läti kirjastajate arvates on e-müügist tõusev tulu esialgu siiski tagasihoidlik, kuna üldine müügitulu on järsult vähenenud. Paberraamatute veebimüük ja e-raamatute müük pole kasvanud nii järsult, et see kompenseeriks raamatukaupluste sulgemisest tingitud miinust. Läti suurkirjastus Zvaigzne ABC kuulutas küll, et keskendub eriolukorra tingimustes e-raamatute väljaandmisele. Kirjastuse juhatuse esinaine Vija Kilbloka: „Edaspidi on strateegia niisugune, et üllitame e-raamatuid, paberkandjatel raamatuid anname välja üksnes tiraažiga 300–500 eksemplari.“ Siiski ei anna e-raamatute üllitamine Kilbloka sõnutsi veel äri mõõtu välja. „E-raamatute käive moodustas Zvaigzne ABC kogukäibest alla 1%, selle aasta lõpuks võib see kasvada 1,5–2%ni.“

E-raamatute menu on täheldatud ka teistes kirjastustes. Latvijas Mediji kirjastus ei kavatse siiski esialgu e-raamatutele põhipanust teha. „2020. aasta jaanuari ja märtsi müügitulemusi võrreldes on näha, et e-raamatute müügitulu on suurenenud üle kahe korra, aprilli tulemused tõotavad tulla veelgi paremad, ent kogukäibest moodustab e-raamatute müügitulu ikka veel üsna kasina osa,“ selgitab Latvijas Mediji kirjastuse juhatuse esinaine Evija Veide. „Oleme säilitanud plaanitud paberraamatute tiraaži, aga nimetuste arv on kaks korda väiksem. Hoiame olukorral katkematult silma peal, oleme vastu võtnud uusi otsuseid kirjastustegevuse optimeerimiseks.“

Oma panuse annab rahvaraamatukogude registreeritud kasutajatele suunatud e-raamatukogu teenus, mis võimaldab e- raamatuid lugeda on-line-režiimis tasuta (kasutades arvutit või mobiiliseadmeid). Vija Kilbloka sõnul on rahvaraamatukogude e-raamatukogu kaudu e-raamatuid laenutanute hulk kriisieelse ajaga võrreldes kasvanud kolmekordseks. Evija Veide: „Võimalik, et e-raamatukogu avastanud otsustavad edaspidi hoopiski e-raamatuid osta. Igatahes on meie e-raamatute vastu üles näidatud elavat huvi, kuid on võimatu ennustada, kas see jääb püsima. On neid, kes hindavad väga e-raamatute lugemise hõlpsust, ning neid, kellele on tähtis raamat kui polügraafiatoode.“

Kasvutendentsi näitab raamatute ostmine kojutoomisega. Latvijas Mediji toimetab raamatud, mis maksavad üle 20 euro, Riia linna piires tasuta kätte. Zvaigzne ABCs toob raamatute posti teel ostmine juba sama palju tulu kui kriisieelsel ajal üks korralik selle keti raamatupood. Neid on aga 34. Vija Kilbloka: „Märtsi lõpus oli Zvaigzne ABC raamatukaupluste käive vähenenud poole võrra, ent need jäävad lahti, sest tavapärased raamatupoed annavad endiselt lõviosa meie sissetulekust.“

Autor tänab Latvijas Mediji juhatuse esinaist Evija Veidet ja Läti Päevalehe ajakirjanikku Linda Kusiņa–Šulcet.

Eesti kirjarahva abimeetmete kohta vt Sirp 24. IV 2020.