Võitlus handi nafta pärast

Sõda on paras aeg põliselanikega arvete õiendamiseks. Kui kõigi tähelepanu on ulatuslikul tragöödial, ei jõua keegi enam inimsaatusi jälgida.

ART LEETE

Suure sõja varjus jätkub Siberis väikeste põlisrahvaste heitlus oma maailma püsimise eest. Üks selle võitluse episoodidest algas handi nõia keeldumisest anda põliselanike jumalate maa naftafirmale. Kogu see lugu pole veel läbi, ent aeg vahekokkuvõtteks küps.

Vana lugu

Mõne aasta eest kirjutasin sellest, kuidas Vene võimud kiusavad taga hant Sergei Ketšimovi.¹ Käimas oli kohtuistungite seeria Sergei vangisaatmiseks. Aktivistid korraldasid Sergei toetuseks rahvusvahelise toetuskampaania. Isegi kohalik ajakirjandus kajastas juhtumit küllaltki empaatiliselt.

Sergei hädad said alguse siis, kui ta kehtestas Vene naftatööstusele sanktsioonid. See toimus ammu enne sõda. Iseenesest on põlisrahvaste õiguste rikkumine arusaadav põhjus naftatööstuse vastasteks sammudeks, ent ilmselt me isegi ei looda, et see võiks Venemaal midagi tähendada. Naftapuurtorn juba seisab keset püha Imlori järve, nafta voolab igale poole, kalad on kõik surnud, aga kaldal on Sergei, kes oma sugukonnaalasid mingi hinna eest käest ei anna.

Sergei on šamaan ja tuntud rahvalaulik (ta on esinenud ka rahvusvahelistel festivalidel), kelle valdustesse jääb Imlori järv. Samas piirkonnas on suured naftamaardlad, mis olid kuni 2011. aastani kasutusele võtmata. Hoolimata naftafirma Surgutneftegaz tugevast survest keelas Sergei neil puurimist alustada. Selle peale fabritseeriti Sergei vastu kohtuasi seoses naftafirma esindajate tapmiskatsega. Sergei mõisteti 2017. aastal küll süüdi, ent karistus piirdus paranduslike töödega.

Tollal tundus see jõhkra loona, millele elasid kaasa nii Greenpeace kui ka ÜRO põlisrahvaste foorum. Praegu, kui Ukrainas toimuvas sõjas hukkunuid märgitakse kuuekohalise arvuga ning haavatute, piinatute, küüditatute ja põgenike hulgad on lugematud, ei näi see enam millegi erilisena. Ent see on siiski väga vapper tegu, kui ühe väikese põlisrahva liige keeldub andmast oma valduses olevaid sugukonna maid naftatööstusele, hoolimata pikki aastaid kestvast sunnist, mida äriilm teostab riigi vägivallaaparaadi toel. Sergei naabrid, kes samuti maade loovutamisele vastu punnisid, kadusid üksteise järel sooväljadele laugaste taha. Mõned on jäänudki kadunuks, teiste kehad on leitud. Ilmneb, et nad seoti kinni ja jäeti maha surema.²

Etnoloogide ja antropoloogide seas on avaldatud arvamust, et Sergeid võis tollal sellest saatusest säästa rahvusvaheline tähelepanu. Ent me ei tea seda kindlalt, sest põhjuseks võib olla ka midagi muud, kas või näiteks pime juhus või mingite asjaolude kokkulangemine. Väljamõeldud surmapatu eest ei ole võimalik kõrvale põigelda. Üksinda võimule vastu seista ei ole lihtne.

Järgmine kohtuistung

Uue kaebuse esitasid naftafirma töötajad Sergei vastu 2021. aasta sügisel. Sisult oli tegemist täpselt samasuguse süüdistusega. Näib nii, et vanalt kohtuasjalt pühiti tolm ja sama lugu lasti uuesti käiku. Taas läksid naftafirma esindajad Sergei laagripaiga juurde, kus ta neid tappa olevat üritanud.

Sergei jutu järgi ilmusid tollal tema metsalaagri lähedusse tundmatud isikud, kes hakkasid seal lageraiet tegema. Kui Sergei neilt aru pärima läks, peksti ta läbi. Niisugust töötlemist on varemgi ette tulnud, ent alati pole peksjad viitsinud Sergeid kohtusse kaevata. Taustaks veel nii palju, et viimastel aastatel on naftatöölised pidevalt tapnud Sergei põhjapõtru ja 40pealisest karjast on alles vaid 12 looma. Sergei sugukonnamaade piirile seadsid naftatöölised aga üles suurte punaste tähtedega infotahvli, millega keelati sel alal küttimine, kalapüük, marjul- ja seenelkäik, sest „hant Ketšimov on relvastatud ja ohtlik“.

Puuraidurid (kes osutusid naftameesteks) tegid politseile avalduse, et Sergei ähvardas neid kirvega. Selle peale algatas politsei kriminaaluurimise. Erinevalt viie aasta tagusest juhtumist ei saanud Sergei uus kohtuasi laiemat kajastust. Tal puudus oma advokaat ning ta pidi leppima kohtu poolt määratuga. Lootust pääsemiseks oli seekord veelgi vähem kui esimesel korral. Sergei sõbrad hoidsid madalat profiili, sest oli ennustatav, et kohtuasi areneb suhteliselt leebe lahenduse suunas.

Eelmise aasta 13. detsembril mõistis Surguti rajooni Fjodorovski aleviku rahukohtunik Sergei süüdi Surgutneftegazi firma esindajatele tapmisähvarduse tegemises.³ Sergeile määrati pool aastat vabaduse piiranguid. See tähendab keeldu lahkuda rajooni territooriumilt, vahetada loata elukohta ja kohustust registreerida end regulaarselt süüdimõistetud kurjategijate järelevalveametis. Sergeist tehti seega retsidivisti-eelik. Lisaks otsustas kohus, et kirves, millega „tõestatuks“ osutunud (olgugi et tegelikkuses mittetoimunud) ähvardus või rünnak sooritati, tuleb hävitada.

Rahu ei saabu

Päev hiljem, 14. detsembril juhtus aga nii, et Sergei sõitis mootorsaaniga Buran kodu poole.⁴ Teel peatasid Sergei laia profiiliga liiklusinspektorid, kes esitasid talle süüdistuse joobes juhtimises. (Sergei on karsklane.) Sergei rabeles politseinike haardest vabaks ja jooksis läbi metsa läheduses asuvasse laagripaika. Sergei on 65aastane (ning kuuldavasti mitte kõige parema tervise juures), aga politseinikud ei suutnud temaga sammu pidada, kaotades taadi silmist. Kui Sergei tuttavate juures asemel magas, saabus sinna kuus relvastatud politseinikku, kes Sergei arreteerisid ja teda veel kord profülaktika mõttes peksid (murdes ühe roide ning vigastades õlga ja sõrmi). Teda ähvardati tunnistajate juuresolekul maha lasta. Selliseid asju tulevat ette, et tundmatud relvastatud isikud lasevad handi metsalaagris inimesi maha. Seega võeti ähvardust tõsiselt.

Politsei kinnitusel viidi Sergei Ketšimovi tabamiseks läbi operatsioon „Lumetorm“ (vn „Буран“). Kinnipidamisel olevat Sergei hakanud „skandaalitsema“ ning talle koostati administratiivasjas kaks protokolli. Sergei mootorsaan Buran konfiskeeriti (hiljem konfiskeeriti ka tema auto). Sergei viidi ülekuulamisele Surgutti, kus teda hoiti terve ööpäev näljas ega antud sooje riideid, samuti lülitati arestikambris küte välja. Et ta tabati une pealt, polnud tal handi umbkasukat ega muid sooje riideid üll. Politseinikud teatasid, et see ei puutu neisse, millises riietuses keegi satub arreteerimise hetkel olema.

Nüüd ähvardas Sergeid politseiametnikele vastuhakkamise ja nende korralduste mittetäitmise eest kuni 4000rublane trahv, 15päevane arest või kuni 120 tundi paranduslikke töid. Aga kui algatatakse uus kriminaalasi võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise paragrahvi alusel, ootab Sergeid võimalus minna vangi kuni viieks või kümneks aastaks (olenevalt sellest, kas tema tegevus määratletakse politseinike elule ja tervisele ohtlikuna või mitte). 16. detsembril toimus järjekordne kohtuistung, kus Sergeile määrati trahv politseinikele vastuhakkamise eest. Samal õhtul pääses Sergei jälle koju (võimalik, et seda soodustas kohalike ajakirjanike järelpärimiste voog) ootama järjekordse uurimise tulemust. Surgut asub Sergei kodust umbes 140 kilomeetri kaugusel. Bussijaamas ei müüdud talle piletit, sest arvati, et ta on purjus. Ent Sergei oli lihtsalt näljast kurnatud ja külmunud. Tuttavate ja juhuslike abiliste toel jõudis ta lõpuks siiski kohale.

Seekord on Sergei väljavaated eriti halvad. Kuigi varasemad karistused olid üllatavalt leebed, on temast siiski ametlikult saamas paadunud kurjategija. Sergei toetajate võrgustikus levib arvamus, et liiklusinspektorid täitsid naftafirma esindajate tellimust, sest naftafirma ei olnud äsjase pehme kohtuotsusega rahul.

Politseinikel aitas asja kohe uuesti üles võtta Sergei iseloom. Ta on pisut kangekaelne ja hulljulge, pingelistes olukordades ka äkiline. Nii et kui teda on vähegi vaja provotseerida, siis seda ka tehakse. Sergeid on „ühiskondliku tellimuse“ alusel juba üheksa aastat regulaarselt pekstud. Nüüd on naftafirma esindajad mõistnud, et niimoodi nad temalt maad nafta puurimiseks kätte ei saa. Sergei lihtsalt ei anna alla. Õigussüsteemi kaudu tehtud samme on aga raskem eirata.

Lisaks on probleem selles, et Sergei sugukonnamaadel puudub ametlik staatus. Vene seaduste järgi ongi Sergei Surgutneftegazil ebaseaduslikult jalus. Firma esindajad rõhutavad oma õigusi ja nimetavad Sergeid ameeriklaste agendiks, kes välismaist tehnikat (videokaamerat) kasutades naftatööstuse saladuste järele luurab.

Paari aastakümne eest, kui sugukonnamaid põliselanike nimele vormistati, polnud Sergeil abilisi, kes aidanuks seda asja ajada. Aga handi seaduse järgi on need maad Sergei sugukonna alad ja põliselanikest lähtuvalt on tema õigused ülimuslikud. Venemaal kuulub kogu maa riigile. Ent handi vaates ei saa ka riik maad omada. Maa kuulub jumalatele.

Võimalused

Sergei toetajate võrgustikus on arutlusel kõik vähegi võimalikud variandid tema abistamiseks. Et asjad arenevad praegu väga kiiresti, Sergei sõbrad maailma laiali pillutatud ja käimas suur sõda, on häid käike raske leida. Ei teata täpselt, mis toimub, rahvusvaheline suhtlemine on raskendatud ja võimalikke abilisi eraldab üksteisest ka suhtumine Venemaa rünnakusse Ukraina vastu.

Sergei Ketšimovi käekäigu kohta on tehtud avaldus Venemaa Föderatsiooni inimõiguste volinikule Tatjana Moskalkovale. Kaalumisel on olnud ka ÜRO ja Euroopa Komisjoni poole pöördumine, sest varem on rahvusvahelise toetuse või vähemalt tähelepanu saavutamine võimaldanud Sergeil oma võitlust jätkata. Praeguses rahvusvahelises olukorras on tekkinud aga kahtlused võimalike püüdluste mõju osas. Paljudel maailma riikidel on Venemaale praegu muidki etteheiteid. Läänest abi otsimisel võib olla seekord vastupidine efekt, ametivõimude kontrollimatu surve Sergeile võib veelgi karmistuda, olgugi et pingete kruvimisel enam palju ruumi polegi. Naftatööstus on võidu lävel, Sergei aga lõpuks täiesti nurka surutud.

Siiski püütakse leida Sergeile advokaat ning saavutada viimaste juhtumite võimalikult lai kajastus. Ometi on häda isegi jooksva informatsiooni hankimisega. Handidki ei tea, mis toimub. Vaikust soosib ka asjaolu, et oma hinges Sergei poole hoidjad kardavad osutada talle avalikku toetust. Seni on naftatööstuse laienemisele vastuseisjad (juhul, kui nad on veel elus) lõpetanud oma püüdlused avalike tänusõnadega naftafirmade aadressil.

Sergei seisund pole siiski täiesti õigusetu. Tema huvide ja püha Imlori järve kaitsel saab toetuda Venemaa Föderatsiooni presidendi juures asuva kodanikuühiskonna arengu ja inimõiguste nõukogu 2019. aasta ettekirjutustele inimõiguste ja keskkonna kaitseks Handi-Mansi Jugra autonoomses ringkonnas.⁵ Ettekirjutustes puudutatakse konkreetselt ka Imlori konflikti ning nõutakse Sergei sugukonna maal ökoloogilist ja etnoloogilist ekspertiisi enne edasist naftatööstuse ala laiendamist. Seda ala käsitlevates dokumentides on palju vastuolusid ja puudusi, nii et pole võimalik kindlalt väita, et Sergeile sellest ettekirjutusest üldse mingisugust tulu võiks tõusta. Handi-mansi ringkonna regulatsioonide kohaselt ei tohi naftat puurida pühapaigale lähemal kui 500 meetrit. Seegi piirang ei ole naftafirmasid kunagi takistanud. Praegu püütakse siiski organiseerida etnograafilisi välitöid (mis hõlmaks audiovisuaalset dokumenteerimist), et kohtule oleks võimalik pakkuda etnoloogiline ekspertiis (mis oleks kooskõlas kodanikuühiskonna arengu ja inimõiguste nõukogu ettekirjutusega).

Vaadates seda lugu eri vaatepunktidest jääb mulje, et sõda on paras aeg põliselanikega arvete õiendamiseks. Kui kõigi tähelepanu on ulatuslikul tragöödial, ei jõua keegi enam inimsaatusi jälgida. Praegu on hea aeg koloniaalseks pillerkaariks.

Sergei jonnakus on ilmselt olnud naftafirmale üllatuslik. Tavaliselt annavad põliselanikud ikka varem või hiljem alla ja lubavad oma maal naftat puurida. Sõda kingib naftameestele parema võimaluse see asi rahus joonde ajada. Eks me näe, kas Sergei kõrvaldamine ikka läheb nüüd libedasti.

Art Leete on Tartu ülikooli etnoloogia professor.

1 Art Leete, Soome-ugri nafta. – Sirp 18. XII 2015.

Art Leete, Handi nõia nafta. – KesKus, oktoober 2015, lk 40-41.

2 Максим Верников, Священное озеро ханты и нефтедоллары. – 7×7, 26. XII 2017.

3 Сергей Кечимов вновь признан виновным в угрозе убийством сотрудникам нефтяной компании „Сургутнефтегаз“. – Indigenous Russia 13. XII 2022. .

4 В ХМАО ищут шамана, воевавшего с нефтяными компаниями. – Indigenous Russia 15. XII 2022.

В Ханты-Мансийском округе полиция задержала хранителя священного озера „Имлор“ Сергея Кечимова. – Indigenous Russia 15. XII 2022. .

5 СПЧ принял Рекомендации по итогам выездного заседания в Ханты-Мансийском автономном округе – Югре. – Indigenous Russia 10. II 2020.