Masu ajal toetatakse nüüdisooperite sündi?!

ARDO RAN VARRES

Rahvusooperi uue ooperi laboratooriumi toetatakse 1,2 miljoni euroga, et 2026. aasta kevadel saaks esietenduda esimesed tuliuued lühiooperid. Kaasatud on 12 inimest, kellest moodustuvad asjatundjate välja valitud kolmeliikmelised, heliloojast, libretistist ja lavastajast/dramaturgist koosnevad tiimid. Eesmärk on omamaise muusikateatri elavdamine, ajakohastamine ning uue põlvkonnaga kokkuviimine. Kaasatud on ka lauljad ja tehniline personal, et aidata juba eos leida vastus tekkivatele küsimustele. Idee autorid loodavad, et nimetatud algatus haarab kaasa mitmekülgsed loovisikud ja sellega tunnustatakse muusikateatrit tänapäevaste lugude jutustajana. Olulised on sotsiaalselt ja kultuuriliselt tähendusrikkad teemad. Uut ooperit tehakse loovisikute koostöös avardamaks piire ja liikumaks mitmekülgsemate lahenduste suunas lootusega, et tulemus kõnetab publikut siin ja praegu. Protsessi tulemusena peaks sündima neli lühiooperit aastas – nüüdisaegne, piire kompav ja üllatav muusikateater.

Ulme? Millises riigis selline asi praegu võimalik on? Vastus: Soome Vabariigis¹.

Meil räägitakse kirglikult Estonia juurdeehitusest, aga mingit debatti sisu osas kahjuks kuulda pole. Olen ka varem väljendanud muret, et kuna saalide täituvus on teatrite turundusosakonnas põletavaim teema, terendab silmapiiril nüüdisooperi häving. Vaja oleks kammerlikumat lisasaali, kus rahus eksperimenteerida. Osaliselt Suomen Kulttuurirahasto, s.o erakapitali toel ellu kutsutud laboratoorium on algtõuke saanud Soome rahvusooperi uue kunstilise juhi, Suurbritanniast saabunud lavastaja Thomas de Mallet Burgessi ideest. Äkki oleks meilgi aeg mõelda nõnda, et ooperiteatri loominguline juht võiks olla hoopis teatraal? (Voldemar Pansole 1950ndate lõpus vastav ettepanek ka tehti, millest ta küll loobus.)

Kujutlegem, et igal aastal või siis üle aasta tuuakse Estonias lavale mõni nüüdisaegne omamaine ooper (ma ei räägi lastelavastusest, operetist, muusikalist ega balletist), mis võib ergastada meie kultuurimälu, aga kajastada ka tänapäeva teemasid, probleeme ja tulevikuvisioone. Jah, tegu poleks kassatükkidega, aga kultuurisündmustega kindlasti. Nii nagu Hendrik Toompere jr on Eesti Draamateatri tänapäeva toonud, nii peaks ka Estoniaga sündima. Publiku seas menukad žanrid peaksid muidugi igal juhul alles jääma, selles pole küsimustki. Alustada tuleks sellest, et tuua lavale eelmise sajandi põnevamaid materjale, mida kahjuks nii harva siin näha-kuulda saab.

Paraku on mul tunne, et arutamisega asi edasi ei liigu. Seega teen konkreetse ettepaneku: kui otsustatakse kopp maasse lüüa Estonia juurdeehituse rajamiseks, tuleks enne võtta vastu „protsendiseadus“, mis kohustaks teatri juhtkonda igal aastal XX ja XXI sajandi moodsama helikeelega oopereid lavale tooma. Rääkimata sellest, et rahvusooperi seaduse paragrahv 3.3² peab olema igal aastal sisuga täidetud.

1 https://skr.fi/ajankohtaista/kansallisooppera-kaynnistaa-suomen-kulttuurirahaston-tuella-uuden-oopperan

2 Rahvusooperi seadus, § 3. Rahvusooperi ülesanded 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine. – Riigi Teataja.