-
Neljas joonistustriennaal Tallinnas ja Viinistul. Näitused: „Vaikne revolutsioon” Tallinna Kunstihoones kuni 9. IX, kuraator Anu Juurak; Evi Tihemetsa joonistused Jaani kirikus 1.– 30. VIII ; „Piirituse maitse” Vabaduse väljaku tunneli eksperimentaalgaleriis kuni 10. IX, kuraator Eliisa Ülevain; „Joonistuse hääl” Vabaduse galeriis 23. VIII – 4. IX, Munkadetaguses tornis kuni 19. IX ja Viinistu kunstimuuseumi konverentsisaalis ja galeriis kuni 25. IX, kuraator Loit Jõekalda; „Joonistus – vabadus” disaini- ja arhitektuurigaleriis kuni…
-
Haus galeriis on viimaseid päevi lahti Maret Olveti graafikanäitus. Erksad, värvilised geomeetrilised pildid rõõmustavad silma ja südant. Kunstnik on heas loomingulises vormis. Maret Olvet kuulub elujõulisse ja viljakasse graafikute põlvkonda, mis annab väärtuslikku ja aegumatut loomi
-
“VIVE TOLLI läbi kohtade aegade kätte”
Ilmunud on raamat Vive Tolli loomingust ja elust “VIVE TOLLI läbi kohtade aegade kätte”.
Autor: Vappu Thurlow
Raamatu väljaandja: Teppo Vuoristo
Sissejuhatus: Mai Levin
Kujundaja: Katrin Kaev
Fotograaf: Loit Jõekalda
Toimetaja: Tiina Aug
I, II ja V peatükis on juttu kunstniku elust, ülejäänud osa raamatust analüüsib tuntud graafiku loomingut. X peatükis kõneldakse Vive Tollist kui õppejõust, kelle käe alt on tulnud mitu põlvkonda kunstnikke. Inga Heamägi, Virge Jõekalda, Anu Kalm, Kadi Kurema,…
-
Kunst on päike
Avo Keerendi juubelinäitus Vabaduse galeriis kuni 1. II .
Kui ma silmitsen punast palli Avo Keerendi abstraktsetel kõrgtrükkidel, siis tuleb meelde Paul Cezanne, kes nõudis oma õelt, et see oleks nagu õun ja istuks täitsa vagusi. Keerendi punane ümmargune vorm on Cezanne’i õunaga väga seotud, seda näitab kas või lugematute natüürmortide hulk, mis Keerend jõudis teha enne praegu kõrgelt hinnatud abstraktsete kompositsioonideni jõudmist. Näiteks 1965. aasta linoollõikel…
-
Ene Luik-Mudist – identiteedi küsimuses
Ühel kuumal juulipäeval läbi Luua pargi minnes kuulsin vaikuses sabinat, mis kostis tiigi kaldalt sealtsamast lähedalt. Tiik on kaetud paksu vetikate kihiga ja selle, nagu teki varjust, ulatub veidi kõrgemale üks kivi, mille lähedusest see sahin-kahin tuli, kuigi näha ei olnud kedagi. Järgmisel päeval samast paigast läbi minnes olin juba tähelepanelikum ja märkasin tuviparve, kes kivi peal nähtavasti joomas oli. Kuna kivi ei olnud suur,…
-
Saabumine võõrasse linna tekitab algul ainult sisemist segadust ja hämmingut: tunnete, et teil pole siin mingit rolli või tähtsust; siin elatakse oma kindlas rütmis, mida te ei mõista ega peagi mõistma. Seejärel, kohtudes ammuste tuttavatega, hakkab hämming tasapisi taanduma ja annab maad mõistmissoovile: see paik oma tänavavõrguga on ajalooliselt välja arenenud siinsete tavade loogika järgi; minevik peegeldub siinsete asukate eluviisis, majanduslikus tegevuses, keelemurrakus ja isegi rõivastusega seotud harjumustes. Siis tõmbab…
-
BENJAMIN VASSERMANI digitaalgraafika Kunstihoone galeriis kuni 21. VI .
Kunst võngub alati universumi korrapäraste vormide ja looduse stiihia vahel. Vastavalt inimeste hingevajadusele kaldub looming kord rohkem ühele, siis jälle pisut teisele poole. 1995. – 2002. aastani teostas Benjamin Vasserman graafikatehnikas geomeetrilisi kompositsioone, lihvides vormidevahelisi ruumisuhteid talle ainuomase võttega: ehitas kõigepealt väikese maketi, mille mediteerivast vaatlusest siis ka graafiline leht välja kasvas. Mida andis selline aeganõudev töömeetod? Eelkõige lisaaega, sest kaheosalise…
-
Joonistustriennaal „Manu propria” Tallinnas ja Viinistus, organiseerija ja kuraator Loit Jõekalda.
Joonistustriennaali „Manu propria” läbivaima märksõnana võib nimetada rahutut ja otsingulist vaimu, mis iseloomustab rohkem või vähem kõigi selle töötubade üritusi ja ettevõtmisi ning ka kõiki suuremaid ja väiksemaid näitusi. Võiks öelda, et vastupidiselt kunstniku tavapärasele mõtteprotsessile liikus see triennaal realistlikult ja lõpetatud eneseväljenduselt visandlikuma, skitseerivama vaimsuse suunas, mille osakaal on kogu ürituses kahtlemata kõige suurem. Kas see väljendas ka…
-
LY LESTBERGI näitus „Minatuul” Vabaduse galeriis kuni 3. VI.
Ly Lestbergi näituse avamisel valitses elevus, mille puhkemist saab vist seletada ainult vajutusega teatud salajasele hoovale põhjamaalase hinges, sellele, mille aktiviseerib võlusõna „Itaalia”. Kohalolijate vestluses hakkasid kohe arenema mälestused oma viimasest käigust Vahemere äärde, mainiti Kärt Hellerma äsja ilmunud raamatut. Keset külma maikuud mõjus näitus üllatusefektiga ja Lestberg tundus kevade maaletoojana. Kunstnik andis meile seda, mille järele hing kõige rohkem janunes.
-
Toomas Vint kuulub oma 40 aasta jooksul maalitud maastikega kahtlemata eesti kunsti raudvara hulka, aga kuidas tema kohta seal määratleda? Väga professionaalsete pallaslaste ja Tartu kooliga võrreldes on ta rangelt võttes iseõppija, samas on ta looduse olemuse vahendamisel nii kaugele jõudnud, et pakub puhtkunstilist vaatamisnaudingut, mitte heldimusega segatut, nagu sageli juhtub andekate iseõppijate töid vaadates. Mõistet „realism” nagu kasutada ei sobi, „filosoofilisus” on alati liiga üldine, „metafüüsilisus” justkui liiga surnud,…
