-
Sandra Sillamaa ja Marko Mägi – Ro:toro.
Tänavune pärimusmuusika festival pakkus väliskülaliste poolest vähe põnevat lisaks sellele, mida varasemal kuraditosinal folgil kogenud olen. Liiga palju sai kuulda mesiselt harmoonilisi, päritolu silmas pidades etteaimatava kulu ja seadistusega helisid, olgu põhja-, ida- või lõunamaalt. Lisaks kippus laupäevaõhtune läbu ja ummistus kauni Viljandi tänavail ja esinemispaikades kalduma lärmaka massiürituse halvima ühisnimetaja suunas. Ometi lahkusin folgilt rõõmsa tundega, sest tugevat kinnitust oli saanud olulisim: festivalitraditsiooni…
-
Repertuaariteatrile on iseseisvuse taastamise järgsel ajal nii mõndagi ette heita olnud. On väidetud, et teater pole innovatiivne ning on näiteks filmi ja kujutava kunstiga, aga ka kirjandusega võrreldes moodsatele rahvusvahelistele suundumustele vähe avatud. Paradoksaalselt säilisid just teatris aga varakapitalismi kõige armutumatel aastatel, mil mõnegi kunstiliigi eluküünal peaaegu kustus, kadestamisväärselt lopsakad kasvuhoonetingimused. Tuska tegi, et teistega võrreldes avaramatele võimalustele vaatamata suhtuti teatriinstitutsiooni sees sisulistesse ja eriti vormilistesse uuendustesse leigelt, et mitte…
-
Punaprofessoritega koostöö tegemisega kaasneb ikka häda. Selles seltskonnas, kes vaimunärimisega iga päev kokku ei puutu, on punaprofessorite tegevuse kohta hea sõna poetamine väga halvamaiguline avantüür. On mõistlik enda teada jätta, et sul on nendega midagi pistmist. See on häbiasi, mille mainimine võib kaasa tuua halastuseta mõistmatuse ja põlastuse.
-
Euroopa heaoluühiskonnas näevad mõned fašismi juba kõikjal. Olen kuulnud purjus põhjamaalastest, kes jorisevad inimõiguste rikkumise teemal igal pool, kus ei jagata eluhüvesid sotsiaalabina kätte, ning peavad fašistiks ka näiteks sõidu eest raha küsivat taksojuhti. 1977. aastal College de France’is peetud inauguratsiooniloengul rääkis Roland Barthes keelest kui fašistlikust fenomenist. Eestis võib siiski vabalt mees- ja muidušovinistlikult lällata ning rakendada kõiksugu mõttemalle ja keelt, nagu sülg suhu toob. Fašistiks sellepärast ei peeta.…
-
Kujutluste poolel seistes elustab Lynch eelsokraatikute ja algromantismi tumestunud tahud.
Twin Peaksi Laura Palmer (Sheryl Lee). Naeratus on muidugi naeratus, kuid küsimus „mida tahab teine?” jääb õhku isegi siis, kui naeratusega kaasneb rida seletusi.
-
Kivastiku ja Komissarovi kangelane on inimlikult heroiline ja süüdiv, kuid mitte mustvalgelt.
„Kangelane” – Endla tähelepanuväärne kunstiline võit. ants liigus
-
Martin Ehala: Eestis ei ole palju teadlasi, kes võiksid arendada metodoloogiat ja teooriat.
Haridusministri hiljutise määrusega on teadusraha jaotamise aluseid humanitaaridele vastuvõetavamaks muudetud. Keeleteadlane Martin Ehala, kui võimalik on teadusraha jaotamisel üldse leida õiglast, kõiki erialasid rahuldavat mudelit?
-
Mikiveri peale mõteldes näib praegu domineerivat filmist “Mikk” tuttav stiil, milles on esiplaanil geenius ja tema veidrused, joomad ja naised.
Mikk Mikiver. Kaader filmist “Mikk”.
-
Albus nähtu liigitub teatriaasta põnevaimate elamuste hulka. Traditsioonist irduvate katsetustega meie lähiaja teatris on nii mõnigi kord kaasnenud närvilisus ja ülearused kired. Kujutavas kunstis, (pop)muusikas, aga ka kirjanduses on uuendusaldis vaim olnud viimased paarkümmend aastat tavalisem, mõnel puhul domineerimagi kippunud. Teater on harjumuspärastest vormidest rohkem kinni hoidnud. Ehk ka seetõttu on uuendajad teatris liialdatultki sõjakad olnud, jättes mulje soovist kõik pea peale pöörata ja ümber teha.
-
