Tiit Kärneri ühiskonnateemalistes kirjutistes on palju mõtlema sundivaid küsimusepüstitusi. Need on võrreldamatult põhjalikumad ja väljendavad selgemaid ja kindlamaid väärtusi kui populismi altarile ohverdavate ja dialoogivõimetut kraaklemist armastavate parempoliitikute seisukohavõtud. Kärneri mureks on tugev pere, mis on üks olulisemaid teemasid üldse. Soostuda tuleb Kärneriga selleski, et vabadusegi tingimustes tuleb eestluse püsimise eest pidevalt seista.
„Paanika” ja „Grafiti” kutsuvad tõe asemel armastama inimlikkust ja ratsionaalsuse asemel udu.
Lavastades pigem algupäranditruult kui isepäiselt paljude nüüdisaegsete autorite näidendeid, on Taago Tubin ometi Eesti üks esileküündivamaid oma autoripositsiooni ja isikupärase kontseptsiooniga teatraale. Nagu David Lynch või arvukad Euroopa režissöörid, arendab ka Tubin lavastusest lavastusse oma teemat. Tubina töid ühendab tajutav orgaaniline side ja sisemine loogika. Identiteedi refleksiivsus, minapildi kujunemine teise kaudu ning fantaasia ja kujutluse roll identiteedi ülesehituse …
Veebruari lõpus avati Tallinnas Kristiine keskuses näitus „Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas”, mis rändab edasi Haapsallu, Kuressaarde, Pärnusse, Põlvasse, Tartusse, Viljandisse, Võrru, Narva ja Rakverre. Milline oli Euroopa komisjoni visioon näituse kavandamisel ja mis kannustas sind selle näituse kuraatorina?
See oli võimalus tegeleda teadustööle vahelduseks populaarse ehk rahvaliku ajalooga. Seejuures pidin päevast päeva kokku puutuma ning koostööd tegema täiesti lihast ja luust inimestega, mida ei saa just öelda nende…
Marju Lauristin: „Sotsid ei võtnud omaks verise revolutsiooni ja klassivõitluse ideed, vaid püüdlesid sotsiaalse sidususe ja läbirääkimiste ning kõigi kaasamise poole”
Teie värske raamat algab väga huvitavate elulooliste mälestustega, mille aluseks on paari päeva jooksul tehtud lindistused. Kas on ka detailsemat lisa oodata?
Seda ei oska ma lubada. Kõige olulisem, mis südamel on, sai välja öeldud. Eluloo süvenenum kirjutamine ei ole praeguse elutempo juures võimalik. Kui ma loen Mihkel Muti või…
Naistepäeval silmasin ajalehe Pealinn päises kogemata viidet intervjuule Margit Sarvega. Sellest huvitudes leidsin end peagi lugemas kogu lehte, mis oli üksjagu parem, kui aastaid linnameedia nimel tehtud jama põhjal eeldasin. Muidugi ei olnud ses väljaandes kõik hästi. Kuid kus on kõik hästi? Lugemisväärse materjali mahult oli Pealinn enamiku Eesti lehtedega täiesti võrreldav. Üht kirjutist lugesin ma lausa kaks korda. Lugu ise oli viletsalt vormistatud ja pigem lahmiva kui põhjendava loomuga…
Intervjuu haridusteadlaste Krista Loogma ja Viive-Riina Ruusiga.
Olete seisukohal, et kui lähikümnenditel võimendunud suundumused hariduselus ja -poliitikas jätkuvad, võib see ohustada rahvust?
Krista Loogma: On kaks peamist muret: kihistumine ehk lõhede suurenemine laste ja koolide vahel, teiseks ohustab praegune süsteem põhikooli kui sellist. Eliitkoolide mõte oli luua kasvukeskkond andekamate laste jaoks, aga tegelikult koguneb sinna edasipüüdlik koorekiht.
Viive-Riina Ruus: Eliitkoolides õpivad parema positsiooniga perekondade lapsed, kelle vanemad on jõukamad, haritumad ja…
Mõttetu ELi viie jõukama riigi sekka jõudmisega liputamise asemel võiks mõelda, millal kannatame välja võrdluse meie juhtide arvates kõike majanduses valesti teinud ja tegeva Sloveeniaga.
Eelmises Sirbis kirjutas riigikogulane Trivimi Velliste, et riik ja selle juhid ei saa olla paremad rahvast. Lähikümnenditel on eestlase unelmaks ja jonniks on olnud palganumbri, küprokkarbi või läikasjade poolest naabrist rikkamana näida ja sarnase vaateviisiga rahvaesindajaid on toetatud valimistelgi. Nimetatud mentaliteet ei ärata paraku lugupidamist,…
Intervjuu Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Toomas Hiioga
Ajaloo poliitiliselt suunatud uurimine pole demokraatlikus Eestis midagi enneolematut. Teie töö Lennart Mere algatatud inimsusevastaste kuritegude uurimise materjalidega on pälvinud väga kõrge hinnangu. Ilmunud on „Valge raamat” jne. Mälu instituudiga on siiski ideestaadiumist peale kaasnenud poleemika. On väidetud, et selline seos ajaloo uurimise ja poliitika vahel on kohatu. Millistele asjaomastele analoogidele võiks siin maailmas tehtut silmas pidades viidata?
Toomas Hiio: „Valge raamatuga”…
Mässajatel on veel vähem vastuseid maailma ees seisvatele valusatele küsimustele kui suurriikide juhtidel.
Nelja aasta eest Sirbis ilmunud loos „Meeleparanduslik teater” (24. III 2006) osutab Marek Tamm ühiskondlikest teemadest tõukuva maailmaparandusliku teatriga kaasnevatele küsitavustele. Tamm tsiteerib Sartre’it, kes omaenda loodud „angažeeritud kirjanduse” mõistele mõeldes ütleb, et „angažeeritus” ei tohiks ses sõnapaaris lasta unarusse vajuda „kirjandusel”. Meeleparanduslike loosungite lavaletoomisega võib kunstile omane lumm hajuda või tekkimata jäädagi.
Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo: „Kui oleks raha, oleksid raamatud lugejatele üleilmselt kättesaadavad. Praegu on see meie jaoks luksus”.
Foto: PIIA RUBER
Kuidas on RRi mõjutanud majanduskriis? Kas olete pidanud koondama? Kui palju on vähenenud palgafond?
Janne Andresoo: Oleme pidanud viimase kahe aasta jooksul koondama 81 ametikohta, üheks nädalaks võttis kogu kollektiiv palgata puhkuse. Palgafond vähenes sel aastal 7,9 miljoni võrra ning eelmise aastaga võrreldes on 2010. aasta töötasudeks ettenähtud summa viiendiku…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
