-
Sisulise kandvuse ja autoriläheduse poolest on Normeti „Pulmad” tugevaim Vahingu lavastus uue iseseisvuse ajal.
Eesti Draamateatri „Pulmad”, autor Vaino Vahing, lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt. Mängivad Ivo Uukkivi, Lembit Ulfsak, Mari Lill, Merle Palmiste. Esietendus 16. I Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Vaino Vahing oli fanaatiline teatraal. Periooditi vaatas ta teatrit meeletu intensiivsusega, õhtust õhtusse, kümneid kordi kuus ja sadu kordi aastas – olgu Tartus, Moskvas, Riias või Leningradis. Konspekteeris,…
-
Kodanikuühiskonna ideaalid ning usk tegeliku demokraatia võimalikkusse näikse maailmas taas tõusvat.
Sel nädalal asutati Eesti Kultuuri Koda. Koja asutamise vaieldamatuks tagamaaks on tõik, et minister Jänese sädeleva küünilisusega viljeldud dialoogivõimetu juhtimisstiili ja hingetu poliitika pealtvaatamisel sai kannatusekarikas pöördumatult täis. Reformierakonnale omasest ülbest ja sisemise sügava veendumuse, läbimõelduse ja usuta ning muid prioriteete aluseks võtvast kultuuriadministreerimisest on saanud üks Eesti kultuuripoliitika peaprobleeme. Sellest annavad tunnistust ka kultuuri suhtes teistest tundlikumate erakondade,…
-
Hent Kalmo: „Eestlaste identiteedimääratlus on olnud suuresti välistav: päris ise saab olla alles siis, kui omad – eelistatavalt talendid – on kodus ja võõrad on lahkunud.”
Kogumikke nagu „Iganenud või igavene” lugedes on alati tunne, et meie ümber on palju tarku inimesi, kes mõistavad avada keerukaid küsimusi erudeeritult ja huvitavalt. Ometi teame me nende inimeste tööst vähe. Miks jäävad põhjalikud analüüsid ühiskondliku teadvuse mõjutamise seisukohalt marginaalseks?
Võib-olla pole nende mõju…
-
Jaan Kaplinski: Hiina boheemlased ja kunstnikud ärplesid koguni sellega, et nad on nagu tuul ja voolav vesi, mida ei olegi võimalik kätte saada.
Teie puhul on sageli räägitud teaduse- või loodusehuvist, harvem aga teie suhtest teiste kaunite kunstidega peale kirjanduse. On teil omad lemmikud ka muusikas, filmis ja kujutavas kunstis?
Mul pole muusikalist annet ega haridust, kuigi mu isa õppis klaverit ja Poola-poolne vanaema oli laulja ning mu poeg Märt-Matis…
-
Anvar Samost sõnas saates „Olukorrast riigis”, et ta pole kindel, kas äsjases Venemaalt musta raha hangeldamise skandaalis ka valitsuse ja kapo lähenemine probleemitu on. Iivi Masso arvas aga, et rääkides sellest Savisaare tehtuga käsikäes, kõrvutatakse kõrvutamatut ja pisendatakse Savisaare teo tõsidust. Savisaare uskumatult tülgastaval käitumisel vabandavaid asjaolusid muidugi ei ole. On mehkeldatud rahasaamise eesmärgil Eestile suurimat julgeolekuohtu kujutava võõrriigi võimuesindajatega, kelle personaalne taust võimendab ohte veelgi. Huvi on tuntud raha…
-
Marek Tamm kirjutas hiljaaegu (EPL 17. VIII), et Eesti arvamuskultuur on liiga poliitikutekeskne ja ta ei pea õigeks poliitikute seisukohtade avaldamist arvamuskülgedel. Poliitikute arvamused on tõesti meie meedia küllalt sisutühi ja näotult vormistatud täide ning nende sagedus nii mõneski väljaandes kahandab huvi terve kanali vastu. Tamme öeldu, et poliitikud ärgu jutustagu, vaid tehku, on vaid üks osa probleemist. Halvim on, et poliitikute lugudel puudub ka see konteksti ja tausta avav…
-
Valimiste eel annavad erakonnad ohtralt lubadusi. Nelja aasta pärast pole neid aga sugugi kerge üles leida. Miks eelmiste riigikogu valimiste lubadustesajust järgmiste valimiste eelõhtul erakondade kodulehelt enam jälge ei leia, rääkimata sellest, et oleks võimalik lubaduste ajalugu detailselt üle vaadata? Kas neli aastat valitsusvastutust kandnud erakond ei peaks oma kodulehel ära tooma ka analüüsi, kus põhjendatakse, miks kõik lubatu ei realiseerunud, ning arutatakse ehk koguni selle üle, kas vääramatute jõudude kõrval…
-
Suurte vaimsete sihtide nimel on palju põrguteil käidud. Selles mõttes on Smithi ja Hayeki suureks nimetatud ja suurepäraseks kiidetud turu juhitud ühiskond (great society), kus igaüks tegeleb sellega, mis on talle jõukohaseim ja pakub huvi kõige rohkem, ning kus ei seata erilisi indiviidiüleseid sihte, kahtlemata tore. Valitsegu parem müügi- kui KGB agendid. Seda peab ikka silmas pidama, kui hakatakse taas teab mis vaimseid sihte seadma.
-
Eesti käekäigu üle on küllap patt viriseda. Riigireiting on meil parem kui Lätis ja krooni ei devalveerita. Ometi ei selgine mu jaoks end nende saavutuste paistel soojendava peaministri jutt. Ta arvab, et tehtud kärped ja muud ohvrid saame kõik protsendiga tagasi, kuna raha on nüüd meie jaoks taas märksa odavam ja nii tulevad laenud meile jälle mõnusalt kätte. PM ei unusta eraldi välja toomast eraisikute eluaseme soetamisi ja tarbimisvõimalusi ning…
-
Kui neoliberaalsete tõdede auklikkusest räägitakse praegu nii maailmas kui Eestis laialdaselt (päris liberaalsete väärtuste eest ei seisa meil programmiliselt kahjuks keegi) ning ka sotsiaaldemokraatia uuenemisvajadus on tihti teemaks, siis toimiva konservatiivse ideoloogia ja erakonna olemasolu Eestis võetakse aksioomina. See on kummaline, sest erinevalt reformiparteist, kelle osalusel on eesti lugejani toodud Erhardi, Hayeki ja Misese mõtteid, ning sotsidest, kes on eestindanud vihu Giddensit, pole konservatiivid pidanud vajalikuks oma ilmavaate alustekste Eestis…
