-
Urmas Sutrop: Rahvusteaduste lisafinantseerimine ei lahenda kuidagi meie humanitaarteaduste probleeme.
2005. aastast on valitsuse määrustes ja seadustes hakatud kasutama rahvusteaduse mõistet, millest on saanud teaduse rahastamise ja teaduspoliitika instrument. Teie olete seisukohal, et niisuguse asjade seisuga kaasneb üksjagu probleeme ja läbimõtlematust.
Jah ja ei. Minu Akadeemias (2012, nr 7) ilmunud artikli tõukejõuks oli nn rahvusprofessorite ametissemääramine Tartu ülikoolis. Näiliselt lahendati sellega rahvusteaduste rahastamise probleemid. Tegelikult läks ligi pool professuuridele mõeldud vahenditest ülikooli…
-
Poliittehnoloogiad toimivad tõhusalt: ei parlament ega kiirel säästurežiimil ajakirjandus näe erahuvides tehtud otsuseid õigel ajal läbi. Rahvas ei taju aga neid otsuseid omana.
Radikaalne poliitika on alati demokraatlikke protsesse kriitilise pilguga vaadanud. Ometi on demokraatia legitiimsuse küsimus viimasel ajal väga fookuses. Demokraatia probleemide üle arutatakse teoorias ja praktikas palju nii meil kui mujal. Kas demokraatia on praegu kuidagi eriliselt haige?
Ülle Madise: Poliitilise kultuuri ja valitsemise stiili, headuse, õigluse ning moraalsuse pärast…
-
Tiit Palu on vastutuse teemat esile tõstes leidnud võtme, millega Gailiti vagabundilugusid tõsisemaks muuta.
Viimsi Suveteatri „Ekke Moor”, autor August Gailit, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Sten Karpov, Sepo Seeman, Liis Laigna ja Terje Pennie. Esietendus 19. VI Viimsi vabaõhumuuseumi Kingu talu õuel.
Juunis Viimsis etendatud „Ekke Moor” mõjub Eesti kontekstis kui väike üleilmastumisfenomeni värdvorm: Emajõe Suveteatri filiaalina loodud moodustis mängimas pealinna eliitrajoonis valdavalt Pärnu teatriga seotud trupiga. On muidugi…
-
Kuulun nende hulka, kes pole kunagi leidnud põhjust kohalikest parteipoliitikutest lugu pidada. Kui poliitikas ka on suuri ja väärikaid inimesi, siis on nende suurus ja väärikus ilmnenud enamasti ka enne ja väljaspool parteisid. Kui inimene aga juba noores eas parteilistele pioneeriüritustele on läinud ja hakanud ajama mingit joga meie oma riigist ja isamaast, siis pole lõviosas olnud tegu millegi muu kui ahnuse ja sageli ka vargusepatu ning -kihu rahuldamise sooviga…
-
Indrek Ibrus loodab, et täna algav intellektuaalse omandi foorum teadvustab infovabaduse ja majandusedu seoseid.
Valle-Sten Maiste: ACTA vastu protestijate retoorikas oli kesksel kohal araabia kevade laadsete fenomenide ohtusattumine, piraatluse toetamist häbeneti otsesõnu välja öelda. Kas mitte asjata, kehastavad ju autoriõigused praegu kaua kestnud rumalust ja ebaõiglust. Kui võtta eelduseks, et ideed on tänapäeva maailmas jõukuse allikas, siis on tänapäevane autoriõiguse süsteem mõneti kolonialismi jätkamine uute vahenditega. Ideed on rikkamas ühiskonnas kättesaadavamad,…
-
Selle asemel et mõelda, kuidas parimatest parimad noored õpetajakutse valiksid, õigustame end OECD haridusaruannetest jm võetud formaalsete, meid hädapäraselt tsiviliseerituna näitavate palgavõrdlustega.
Intervjuus Sirbile (5. IV) Jaak Aaviksoo Soome haridusest kuigivõrd rääkida ei soovinud, viidates, et viimane mood hariduse osas tuleb juba idamaadest (midagi konkreetset ja sisulist ei öelnud minister küll sellegi eeskuju osas). Ometi ollakse Soome koolisüsteemist maailmas huvitatud. Avaliku hariduse eest seisvad Ameerika õpetajad näevad meie põhjanaabrite hariduses edunäidet,…
-
Valitsuse juhtpoliitikud lihtsalt ei tarbi kultuuri, muidu ei saaks olla kultuuripoliitilistes küsimustes nii valel poolel.
Ei olegi nii kerge öelda, millised eesmärgid peaksid olema kultuuripoliitika erilise tähelepanu all. Kas vajame rohkem kõrgkunstilisi tippe, peaksime püüdlema laiema kultuurist osasaamise või hoopis kultuurilises tegevuses osalemise poole? Probleemid on siin valdkonniti üsna erinevad ja peituvad detailides. Kultuuri eest hea seistes on Eestis proriteediks olnud omamaise kultuuriloomingu ohtruse taotlus. Kultuuri toetamise loogikat jälgides tundub vahel,…
-
Heido Vitsur: „Inimestel on vaja motiveeritud tegevust, seda aga pole väljaspool majandussfääri seni osatud leida”
Majandusinimeste seisukohti kuulates on humanitaarina teinekord kõhe tunne. Taavi Veskimäele, kes räägib „tööhõive tõusust üle täistööhõive taseme”, on 5%-line töötus ühiskonna hea käekäigu huvides paratamatu. Selleks, et 95 inimest saaks kaubamajas käia, peab viis tükki siis prügikastis tuhnima. Andres Arrak on nimetanud abielu sisuks mastaabisäästuefekti ja valitud sellele vaatamata kirjutama konservatiivide raamatusse „Mitmekülgne konservatism”, kus ta…
-
Esimese hooga võiks Paabelit pidada postmodernismi musternäiteks. Juba ansambli nimi näib sellele viitavat. Eklektilisest stiilist lähtumine on siiski petlik. Mida see postmodernism muusikas üldse tähendab? Nagu muudes valdkondades, on ka muusikas postmodernsuse sildi all sageli võideldud teatud võitlusi, rõhutud klassikaliselt madalaks peetud stiilide ja vormide eluõigusele ja tõsiseltvõetavusele. Tänaseks on kõikvõimalikud punk- ja rock’n’roll-bändid aga juba aastakümneid oma primitiivhelindeid suurte klassikaorkestrite toel õilistada püüdnud, paljud suurepärased keelpilliansamblid on interpreteerinud popja…
-
Raske on vabaneda tundest, et seoses IRLis toimunuga on meie poliitiline kultuur taas ühe pügala võrra mutta vajunud. Kuigi ma ei ole seda erakonda ega ühtegi tema osist kunagi valinud, kuna IRLi ja tema eellaste ühekülgne reljeefne rahvuslus ning ühiskonna nõrgemate liikmete suhtes armutu majanduspoliitika esindavad üsna nürimeelset ja poolikut arusaama konservatiivsusest, uskusin ma siiski, et IRLi moraal ja aatelisus on kõrgemal järjel, kui eesti poliitikas keskmiselt tavaks.
Täna on aga…
