-
Samal teemal: Alvar Loog, Teatri degradeerumine performance’iks. – Sirp 28. II.
-
„Paks istub tugitoolis / Teleka ees / Soojad sussid jalas / Kõht täis magu ees / Teda see ei huvita / Et kuskil Lõuna-Aafrikas / Lapsed näljast nutavad” laulis nädala pärast juubelit tähistav Villu Tamme (palju õnne!) enam kui veerandsaja aasta eest. Kui vaadata maailmas toimuvat läbi Bangladeshi uudiste prisma, tundub õhtumaa mugav ignorants praegugi häirivalt jõhker. Arvukaid ohvriterohkeid pisiõnnetusi Bangladeshi rõivatööstuses kroonis sel kevadel üle tuhande hukkunuga tehasevaring. Sellega…
-
Vestlusringis Maydelli raamatu autorid.
Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) „Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost” („Fünfzig Bilder aus der Geschichte der Deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands”) on esimene Baltimaade ajaloo teemaline pildialbum. Algselt viieosalisena kavandatud teosest jõudis ilmuda kaks vihikut (1839, 1842), mõlemas kümme pilti ja saatetekst. Uues väljaandes avaldatakse esmakordselt samade kaante vahel Maydelli albumi kõik pildid ja kunstniku kirjutatud saatetekst, millele on lisatud põhjalikud kommentaarid ja mahukas sissejuhatus. Näituse „Kui kunstnik…
-
Ülemöödunud kümnendil palju kõneainet pakkunud Jörg Haideri edu on seletatud mitmeti. Austria äärmuslane olevat ELi ja majandusega seonduva (noorte) ebakindluse oskuslikult võõravihaks kanaliseerinud.
-
Maksumaksja arvel loodud kohalikust „toiduahelast” on saanud teatud kontingendile nii elatusallikas kui eluviis.
-
Jacques Maritaini idealistlik katse loobuda intellektuaalse veenvuseta väärtustest.
Jacques Maritain, Kunstniku vastutus.Tõlkinud Mirjam Lepikult, toimetanud Margus Ott. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 120 lk.
Jacques Maritain oli prantsuse päritolu neotomistlik, Aquino Thomase ja Aristotelese traditsiooni ajakohastada soovinud filosoof. Teoloogiliste teemade kõrval andis ta olulise panuse mitmete valdkondade mõtestamisse. Ühiskondliku mõtlejana oli ta kristliku demokraatia üks alusepanijaid, samuti intrigeeriv metafüüsik, eetik ja moralist, instrumentalismi ja positivismikriitiline teadus- ja haridusfilosoof jne. Mainitud elualadesse puutuvad…
-
Valle-Sten Maiste: Alustan isiklikku laadi küsimusega. Puht instrumentaalselt toetaksin kihistunud Eestis mitmeidki Keskerakonna tegemisi. Erakonna juhtfiguuri ja tema Parbuste eemaletõukavus on selle eos võimatuks teinud. Pole kahtlust, et mitte ainult Ansipi jt ekskommunistide, vaid ka paljude teiste reformierakondlaste („Ojuland ja tema Toobalid”) moraalne jultumus ei ole olnud väiksem. Aivar Kokk jt respublikaanid purjetavad räpaseimate poliittehnoloogiate kasutamise ilmsikstulekule vaatamata uhkesti. Peate niisuguste asjadega pidevalt tegelema. Kuidas säilitate emotsionaalse tasakaalukuse, suudate räpasuse…
-
Martin Mölder: „Demokraatia formaalsed institutsioonid jätavad palju võimalusi endaga manipuleerimiseks”
Eesti inimarengu aruandest (EIA) torkab silma, et kaugvaates on Eesti areng lähikümnenditel olnud hea. Detailidesse süvenemisel selgub, et kipume ideaalidest ja viisaka maailma riikidest ikkagi samm taga olema. Üldlevinud demokraatia indeksid paistavad aga keskenduvat muudele sihtidele kui Eesti tasemel demokraatia probleemid ning meile antakse kõrge hinnang? Erandina olete välja toonud nädalakirja Economist uuringu, mille järgi demokraatia on Eesti siiski…
-
Eesti prioriteet on materiaalsed väärtused ehk võitlus hinnatõusu vastu ning kord riigis. Senine sotsiaalmajanduslik areng pole taganud postmaterialistlike väärtuste esiletõusu.
Kolmapäeval esitleti Tallinnas Eesti inimarengu aruannet 2012/2013, „Eesti maailmas”.
Kümne aasta eest kirjutas Rein Taagepera Akadeemias (2003, nr 3) maailma väärtushinnangute uuringut aastate 1995–1998 kohta interpreteerides, et ehkki meile meeldib arvata, et oleme lääne kultuuri eelpostiks idas, erineb Eesti Soomest ja teistest Skandinaavia riikidest üht põhilist väärtustelge silmas pidades diametraalselt.…
-
Trubetsky ja Vaigu mõtet viljastavad erinevad maailmad. Trubetskyt paelub uusaegne revolutsioonilisus, Vaik pärineb pigem konservatiivsest keskajast.
Mait Vaik, Kõigil on alati õigus. Toimetanud Annika Reiljan. Sven-Erik Stambergi graafika. Autori väljaanne, 2012. 160 lk.
Mait Vaigu esimene suurema publiku ette jõudnud loometöö pärineb umbes 25 aasta tagusest ajast, kui ansambli Vennaskond repertuaari tekkis lugu „Musta lipu valguses”. Seda laulu ei ole veel 1987. aasta lindistustel, kus Tõnu Trubetsky saateansambliks oli J.M.K.E. Küll oli…
