-
Sabina Spielrein väärib enamat kui lugu innukalt targutavast tüdrukust, kelle ülevõimendatud seksuaalsed erivajadused langevad kogemata kokku Cronenbergi fantaasiatega naisest.
Mängufilm „Ohtlik meetod” („A Dangerous Method”, Suurbritannia-SaksamaaKanada-Šveits, 2011, 99 min), režissöör David Cronenberg, stsenarist Christopher Hampton John Kerri raamatu ainetel. Osades Keira Knightley, Viggo Mortensen, Michael Fassbender, Vincent Cassel jt.
David Cronenberg võiks olla üks paremaid filmirežissööride seas. Kuulsate kineastide hulgas on ta esileküündiv seepoolest, et on aastakümneid suurtele kunstnikele omaselt keskendunud vähestele…
-
Rolli annab vastajale ikkagi ajakirjanik, kes paneb oma küsimustega paika jutu fookuse ja pakib selle klikimagnetiks. Ajastul, kus meedia ja poliitika seonduvad üha enam meelelahutusega, ähvardab sama oht ka sotsiaalteadlasi.
Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik, Poliitika ja valitsemise alused. Toimetanud Anu Toots ja Leif Kalev. Tallinna Ülikool, 2011. 600 lk.
Kõneleks alustuseks riigiteadlase rollist ja riigiteaduste võimalikkusest Eestis. Ehkki eriti…
-
Suurim viga, mis sundnimekirjadega tehakse, on raamatukogutöötaja rolli senisest veelgi suurem instrumentaliseerimine. Kui ei ole andekat oma tööd hingega võtvat raamatukoguhoidjat, ei saavutata midagi.
Edevusehunnikutest või aferistidest pioneerid või lihtsalt küündimatud ja iseseisvuseta inimesed on lähiminevikus kultuuriministri toolil olnud pigem reegel. Seda silmas pidades võiks minister Langi, kes isepäisust üldjuhul vaka alla ei hoia, ses ametis tervitada. Paraku on Rein Lang üks kõige esileküündivamaid persoonide seas, kelle arrogantset upsakust tasakaalustab aina…
-
Marek Tamm ja Linda Kaljundi: näeme Läti Henrikus põnevat XIII sajandi kirjameest, kes ei vääri lugemist mitte üksnes Eestis ja Lätis, vaid kellel on pakkuda midagi keskaja kultuuri mõistmiseks.
Mida tähendab raamatu „Ristisõda ja ajalookirjutus Läänemere keskaegsel rajamaal. Henriku Liivimaa kroonika teejuht” ilmumine Eestile, eesti ajaloolastele ja ajalooteadusele? Kas tegu on millegi enamaga kui ühe tavalise võõrkeelse eesti ajalugu puudutava raamatuga teiste seas?
Marek Tamm: Teoste tähendus kujuneb teadagi ajas ja meie…
-
„12 Karamazovit” on suurepärane lavastus, mis ometi pole suurepärane Dostojevski-lavastus.
Von Krahli teatri „12 Karamazovit”, lavastaja Kristian Smeds, kunstnik Jani Uljas, valguskujundaja Teemu Nurmelin, muusikaline kujundaja Ismo Laakso. Mängivad Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Liis Lindmaa, Loore Martma, Maili Metssalu, Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Mari Pokinen, Ivo Reinok, Marion Undusk, Ragne Veensalu. Esietendus 1. X Von Krahli teatris.
Kunsti ja elu ristamine on meie ajal omandanud tähelepanuväärse ulatuse. Maailmakultuuris on…
-
Oma autobiograafias, mis on Sokratese õpilasele kohaselt pealkirjastatud „Lõppematu otsinguna” („Unended Quest”), kirjutab Popper, et raamatu „Avatud ühiskond ja selle vaenlased” ilmumise järel meenutas naine talle, et ühiskonnateadus ei ole siiski Popperi esmane huvi. Ka eesti lugeja, kes teab Popperit lisaks kahele mahukale „Avatud ühiskonna . . . .” köitele viimasega paljuski kattuvatel teemadel kirjutatud väiksema raamatu „Historitsismi viletsus” põhjal, ei tunne teda tõenäoliselt põhieriala järgi, s.t novaatorliku, aga ka konstruktiivse teadusfilosoofina. Hoopis…
-
Erik Terk: kohati vaatavad poliitikud inimarengu aruande majanduspeatükkide peale teatud hirmu ja ettevaatusega, et äkki tullakse jälle mingile pühale lehmale kallale.
Jüri Sepa tõlgitud Karl Homanni ja Andreas Suchaneki „Sissejuhatuses majandusteadusesse” öeldakse, et majandusteadus pöördub tagasi Smithi ja Milli juurde, kes polnud puhtad majandusteadlased, vaid püstitasid ka väärtustega seotud küsimusi vabadusest ja õiglusest. Sepp ise piirdub aga artiklis „Riigi roll akadeemilises majandushariduses” (Akadeemia 2000, nr 8) väitega, et majandusteaduse kogu ühiskonda…
-
Peale seda kui Hans H. Luige palgal mõttegigandid tegid teemaks presidendi küündimatuse, kuna Ilves toetuvat oma mõtete asemel sajandijagu aegunud Max Weberile, on selge, et klikivampiirid on peldikuhaisus nii kinni, et ei häbene midagi ega saa jätta soristamata kellegi peale. Nii pole imestada, et just aastal, kus Viljandi pärimusmuusika festival on teinud järjekordse sisulise arenguhüppe, ilmuvad lõbulehekülgedele kiimalised, kes kutsuvad üles madalaima nimetaja alusel arutlema teemal „Õllesummer” vs. „Viljandi Folk”…
-
Kõrvuti esimeste uudistega Norra pommiplahvatusest ja laagritulistamisest riputas meie rahvalik infooraakel üles teate, et islamistid on kuritöö omaks võtnud. See olevat muuhulgas vastuseks Norra osalusele Afganistanis. Hetkel polnud vist mõtet sõpradele, kes võõrkultuuridest ja -rassidest pärinevaid inimesi niikuinii (ja enim just terrorismikalduvuse tõttu) eemaletõukavateks tšurkadeks peavad, õhtumaalaste läbi viidud koolitulistamistest rääkida. Tapatalgute viimine saarel paiknevasse laagrisse, et veelahe toel vägivalla segamatust kindlustada, mõjus sedavõrd õõvastavalt, et veendumused kippusid vankuma ja…
-
Indrek Teder: „Üks vaikuse tsooni pandud teema on Eestis venekeelse elanikkonna positsioon. Ma olen seda teemat korduvalt torkinud, aga kahjuks eriliste tulemusteta.”
Õiguskantsler Indrek Teder, mõne nädala eest kohtunike foorumil peetud ettekandes sidusite juriidilised küsimused laiema filosoofilise kontekstiga (Foucault) ja osutasite, et juura pole täppisteadus ning et juura valdkonnas vastu võetud otsused on „toodetud” või konstrueeritud ja sisaldavad inimlikku, ilmavaatelist ja subjektiivset osist. Soovitasite riigikohtul püüda neid momente selgemalt lahti kirjutada. Mis…
